← Eesti

1-23-3467/5

1-23-3467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-3467

(23700000016)Kohtunik Inna Ombler Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule riigi peaprokuröri
  1. aprilli 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise vaidlustamiseks Õigusabi taotlejad X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  3. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. TÜ Y taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS JA MENETLUSE SENINE KÄIK
  4. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 31.05.2023 X ja TÜ Y (edaspidi nimetatud ka taotlejad) taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 25.04.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist. Taotluse kohaselt soovivad taotlejad riigi õigusabi, et esitada advokaadi vahendusel kaebust Riigiprokuratuuri 25.04.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr RP-6-5/23/8-15 peale selle alusel, et riigiprokurörid varjavad KarS § 89, § 90 ja § 311 järgseid esimese astme kuritegusid, mille on toime pannud Viru Maakohtu kohtunikud. Ühtlasi leiab X, et tema suhtes on toime pandud KarS §-des 136, 151, 152, 306, 307, 310 ja 316 sätestatud kuriteod, kuna kriminaalasjas nr XXX-XXXX jätsid kohtunikud ta ebaseaduslikult ilma vabadusest. Seda seetõttu, et kohtunikud Lk 1 / 6 1-23-3467 ei koostanud üheksat määrust ja prokurör kolme. Kriminaalasjas nr X-XX-XXX ei koostanud kohtunikud kuut määrust ning prokurör kahte määrust ja ühte protokolli nõusoleku saamisest KrMS § 243 alusel.
  5. Koos riigi õigusabi taotlusega esitasid taotlejad majandusliku seisundi teatise, mille kohaselt puudub X-l sissetulek ja kinnisvara. Samuti on taotleja võlgnevus kohtutäituri ees enda sõnul 18 000 eurot. X möönab, et siiski omab mingit vara väärtusega üle 40 000 euro, mille asukoht ei ole talle teada.
  6. Riigiprokuratuuri esitatud materjalidest selgub, et Riigiprokuratuuri dokumendiregistris registreeriti 05.04.2023 numbriga RP-6-5/23/8-15 X kuriteokaebus, kus ta palub alustada kriminaalmenetlust KarS §-de 88, 89, 90, 136, 151, 152, 306, 307, 310, 311 ja 316 järgi Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultandi KT, juhtiva riigiprokuröri DT, riigiprokuröride KJ ja AÜ ning abiprokuröri JR suhtes, kuna need inimesed ei tea X hinnangul Eesti seadusi ja varjavad esimese raskusastme kuritegusid.
  7. Kokkuvõtlikult on X 05.04.2023 registreeritud kuriteokaebuses selgitanud, et 21.06.2021 lahendis kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tugines kohtunik MA KrMS § 274 lg 1 redaktsioonile, mis kehtis kuni
  8. a. Kuna kohtunik oma määrusega ei lõpetanud kriminaalasja nr X-XX-XXXX, mida ta X hinnangul tegema oleks pidanud, pani ta toime kõik eelpool viidatud kuriteokoosseisudele vastavad kuriteod, mida aitasid kaasosalistena ja kaasaitajatena toime panna kaebuses eelnevalt nimetatud riigiprokurörid.
  9. Samuti viitas X kriminaalasjale nr X-XX-XXXXX, millega seoses viibis ta 10 aastat vanglas. X selgitab, et kohtunik LP võttis 14.11.2013 kohtuistungil, pärast kohtuliku uurimise lõppemist prokuröri palvel vastu tõendi, mida ei olnud loetletud ei süüdistusaktis ega kaitseaktis. Seejärel esitas X pika kirjelduse enda mälestuste ja nägemuse kohta kohtuistungil toimunust ning võimalikest tema hinnangul toonase menetluse kontekstis asjakohastest kaitseversioonidest. X on seisukohal, et temalt võeti seadusliku aluseta vabadus, mis vastab KarS §-de 89 ja 136 tunnustele.
  10. Viimaks heitis X ametnikele ette ka kriminaalasja nr X-XX-XXX menetlusega seonduvat. Nimelt leiab X, et vastavalt KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele on kohustuslikud kõik menetlused, milles ei ole välistatud menetlus KrMS §-s 199 sätestatud asjaolude tõttu ja kus ei ole seaduslikku alust kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Näiteks X puhul oleks selleks aluseks tema arvates KrMS § 2031 (ehk seoses leppimisega). Enne seda, kui kohtunik MB plaanis X saata elama VP juurde, oleks kohtunik olnud kohustatud neid lepitama. Kuriteokaebuse lõpetuseks selgitas X, kuidas kogu vangla juhtkond suhtleb temaga hirmuga silmades ja mõtetes. X selgitab, et on teiste riikide kodanik ning võib enda sõnul kergesti saada passe oma rahvuse järgi nii Saksamaal kui ka Venemaal. Ka Soome kodakondsuse võib ta enda hinnangul saada. Riigiprokuratuuris töötavad tema arvates diletandid, kes tuleb minema ajada.
  11. 25.04.2023 koostas riigi peaprokurör Andres Parmas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 23700000016, millega jäeti kriminaalmenetlus alustamata juhindudes KrMS § 199 lg 1 p-st
  13. Riigi peaprokurör selgitas, et kriminaaljustiitssüsteemi ametnikele inkrimineeritava KarS § 88 näol, nagu X-le ka varasemates vastustes – sh näiteks ka riigi peaprokuröri 17.10.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates – korduvalt on selgitatud, pole Lk 2 / 6 1-23-3467 tegemist kuriteokoosseisuga, vaid tegemist on inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude peatüki üldsättega, mis ei sisalda endas konkreetset kuriteokoosseisu.
  14. Riigi peaprokurör tõi välja, et X etteheiteid seoses tema suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus(te)ga on prokuratuuris tema initsieeritud kaebemenetluste raames laiapinnaliselt vaetud. Sellised etteheited ei ole mitte ainult paljasõnalised ja korduvad, vaid kattuvad X erinevates kaebustes stiililt, vormilt ja sisult suuresti ka olenemata sellest, millisele kriminaaljustiitssüsteemi ametnikule ja millise enda suhtes läbiviidud menetlusega seonduvalt X parasjagu kriitikat väljendab. Prokuratuuri põhistatud ja õiguslikult korrektsete otsustustega mitte nõustudes on X omakorda üritanud seadusjärgse edasikaebemenetluse regulatsiooni eirates leida alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuid ka siinkohal on läbivalt puudunud igasugused kuriteotunnused prokuratuuri teenistujate tegevuses.
  15. Puutuvalt X etteheiteisse seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX, milles Viru Maakohus tunnistas ta 21.06.2021 süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses, on prokuratuur neid varasemalte kaebuste lahendamisel samuti põhjalikult vaaginud ja sedastanud igasuguste kuriteotunnuste puudumist kohtunik MA tegevuses. Näiteks on juhtiv riigiprokurör DT 09.03.2023 kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitanud, et X kaebuses kirjeldatu ei ole esmakordne ning talle on eelnevalt Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.07.2022 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates nr 22740000086 ja Riigiprokuratuuri 29.07.2022 määruses selgitatud, et MA tegevuses seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX ei esine kuritegude toimepanemisele viitavaid tunnuseid.
  16. X suhtes 16.02.2021 jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXX lahendati kokkuleppemenetluses. Selles leppisid X kui süüdistatav, tema kaitsja ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör AK kokku karistuse liigis, määras ning menetluskuludes. Nagu X-le juhtiva riigiprokuröri 09.03.2023 kaebuse rahuldamata jätmise määruses ammendavalt selgitati, lähtusid prokurör AK ja kaitsja kokkulepet sõlmides ning kohtunik MB kokkuleppe kinnitamisel KrMS-i regulatsioonist. Juhtiv riigiprokurör asus seega põhjendatult seisukohale, et ka kriminaalasja nr X-XX-XXX materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks mõne karistusseadustikus loetletud kuriteokoosseisu tunnusele.
  17. Ülaltoodust nähtuvalt ei ole Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultandi KT, juhtiva riigiprokuröri DT, riigiprokuröride KJ ja AÜ ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri JR või ühegi muu prokuröri tegevuses X kuriteokaebuse pinnalt võimalik sedastada ühegi kuriteotunnuse esinemist, mis välistab tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 1 kriminaalmenetluse alustamata jätmise. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile kaebuse esitamine, milles kaebaja spekuleerib olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Küll aga on X-l olnud võimalus prokuratuuri seisukohtadega mittenõustumisel esitada vastuväiteid seadusjärgse kaebemenetluse raames. Riigi peaprokurör selgitas, et seevastu prokuröride suhtes kriminaalmenetluse alustamise taotlused ja lõpmatud kriminaalmenetluse alustamise taotlused, mille sisuks on kriitika seni koostatud seaduslikele menetlusotsustustele, ei saa olla alternatiiviks seadusjärgsele süüdistuskohustusmenetluse edasikaebekorrale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  18. Esmalt soostub ringkonnakohus 25.04.2023 (teatises ekslikult märgitud 25.04.2021) riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja ka varasemalt Lk 3 / 6 1-23-3467 ringkonnakohtu poolt määruse nr 1-17-11759 p-s 7 väljendatud seisukohaga, et KrMS §-de 207, 208 ja § 213 lg 6 aluseks oleva subordinatsioonipõhimõttega läheks vastuollu olukord, kus madalamseisev prokurör asuks kontrollima kõrgema prokuröri seisukohtade seaduslikkust ja põhjendatust. Eelnevast tulenevalt on loogiline, et järgmise astmena kontrollib riigi peaprokuröri kui prokuratuuriseaduse § 3 lg 1 kohaselt kõrgeima prokuröri menetlusotsustuse seaduslikkust ja põhjendatust kriminaalmenetluse alustamata jätmisel KrMS § 208 lg 1 korras ringkonnakohus. Järelikult saab selle teate vaidlustamine toimuda ainult ringkonnakohtus ning riigi õigusabi taotlus on õigesti adresseeritud ringkonnakohtule.
  19. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 208 lg 1 näeb ette, et kui KrMS § 207 lg-s 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Taotlus riigi õigusabi saamiseks 25.04.2023 riigi peaprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate ringkonnakohtus vaidlustamiseks on esitatud X ja TÜ Y nimel. Kuivõrd Riigiprokuratuurile esitas arutatavas asjas kaebuse X, on kaebeõigus üksnes temal. Seega jätab ringkonnakohus TÜ Y riigi õigusabi taotluse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
  20. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus X-le riigi õigusabi andmiseks.
  21. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg 3 lausest 1 antakse kriminaalmenetluses kannatanule RÕS ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
  22. Ringkonnakohtu hinnangul pole X esitatud taotluse puhul kumbki ettenähtud tingimustest täidetud.
  23. Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. X ei ole oma maksejõuetust mingil moel tõendanud. Ta on esitanud taotluses üksnes väiteid selle kohta, et on maksejõuetu. X on küll täitnud RÕS § 13 lg-st 1 tuleneva nõude, esitada lisaks taotlusele allkirjastatud teatis oma majandusliku seisundi kohta. Samas aga ei ole ta esitanud eelnimetatud teatises toodud väidete kinnituseks mingeid tõendeid (nt pangakonto väljavõtteid jms). Asjaolu, et X viibib vangistuses, ei tähenda veel, et ta oleks maksejõuetu. Seega ei ole võimalik X esitatud materjalide põhjal sedastada tema maksejõuetust. Seda enam, et X on ka oma majandusliku seisundi teatises välja toonud, et talle siiski võib kuuluda mingit vara väärtusega ligikaudu 40 000 eurot.
  24. Samas ei pea ringkonnakohus arutataval juhul otstarbekaks jätta riigi õigusabi taotlust eeltoodud põhjusel käiguta ega anda X-le tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Seda põhjusel, et süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusele, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele ja Kohtute infosüsteemis olevatele asjassepuutuvatele materjalidele tuginevalt, leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotleja esitatav kaebus oleks perspektiivitu. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle Lk 4 / 6 1-23-3467 sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Teisisõnu jäetakse riigi õigusabi andmata, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et riigi õigusabi ei saa olla tulemuslik.
  25. Ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluses kordab X juba varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlustes toodud seisukohti. Nimelt nähtub Kohute infosüsteemist, et samasisuliste taotlustega kriminaalasjas nr X-XX-XXX on taotlejad ja mõnel juhul ka X üksi juba varemgi korduvalt kohtu poole pöördunud. Riigikohtus registreeriti 09.08.2021 X riigi õigusabi taotlus kriminaalasjas nr X-XX-XXX teistmisavalduse esitamiseks Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2021 määruse vaidlustamiseks, mille jättis Riigikohus 06.10.2021 määrusega rahuldamata. Samuti jättis Riigikohus 06.10.2021 määrustega rahuldamata X 10.09.2021 riigi õigusabi taotluse Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2021 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXX vaidlustamiseks ja 19.10.2021 riigi õigusabi taotluse Tartu Ringkonnakohtu 11.03.2021 määruse vaidlustamiseks teistmise korras. X on samadel asjaoludel esitanud riigi õigusabi taotlusi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks, näiteks 21.12.2021 Viru Maakohtule, mille jättis Viru Maakohus 23.12.2021 rahuldamata, kuna kaebuse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule oleks ilmselgelt põhjendamatu. Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2022 määrusega jäeti X määruskaebus Viru Maakohtu 23.12.2021 määruse peale rahuldamata. X, TÜ Y ja Q esitasid Riigikohtule riigi õigusabi taotlused ja majandusliku seisundi teatised, et vaidlustada Tartu Ringkonnakohtu 08.02.2022 määrust Riigikohtus advokaadi vahendusel. Riigikohus jättis 23.03.2022 määrusega X, Q ja TÜ Y riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuivõrd taotlejate võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. 06.01.2022 on X esitanud riigi õigusabi taotluse sisuliselt samadel asjaoludel taaskord Viru Maakohtule, mille jättis kohus 17.01.2022 määrusega rahuldamata (kohtumäärus jõustus 23.03.2022). 07.01.2022 esitas X taas samasisulise taotluse riigi õigusabi saamiseks Viru Maakohtule, kus ta taotles uuesti riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kriminaalasjas nr X-XX-XXX. Ka see taotlus jäi Viru Maakohtu 19.01.2022 määrusega rahuldamata (kohtumäärus jõustus 23.03.2022). Samuti on X Kohtute infosüsteemi andmetel korduvalt esitanud taotlusi riigi õigusabi saamiseks kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis on kõik jäetud rahuldamata ning sellekohased kohtumäärused on jõustunud. Seejuures väärib tähelepanu, et X pelgalt kriipsutab oma taotlustes eelnevad adressaadid maha ja kirjutab peale selle asutuse nimetuse, kellele tal parasjagu on vaja oma taotlusi vms dokumente adresseerida. Sarnaselt eeltooduga kuupäevastab X esitatud dokumente veelkordselt vastavalt vajadusele.
  26. Eelnevast nähtub, et X on samadel asjaoludel esitanud mitmeid taotlusi riigi õigusabi saamiseks, kuid eelnevad menetlejad ei ole pidanud võimalikuks neid rahuldada. Selline korduvate riigi õigusabi taotluste esitamine samas küsimuses, ilma et oleks ilmnenud uusi asjaolusid, näitab X püüdlust valimatult erinevatele institutsioonidele taotluste esitamise läbi siiski riigi õigusabi saada. X on juba eelnevalt korduvalt esitatud samu väiteid eelnevatele menetlejatele, kelle seisukohtadega nõustudes peab ringkonnakohus vajalikuks veelkordselt selgitada, et X võimalus oma õiguste kaitseks kõnealustes küsimuses kriminaalasjades nr XXX-XXXXX, X-XX-XXX ja X-XX-XXXX on ilmselt vähene, st sisuliselt olematu. Ringkonnakohus leiab, et riigi peaprokurör on 25.04.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises X esitatud argumentidele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud väiteid, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Võttes arvesse eelnimetatut, ei näe ringkonnakohus võimalust, et riigi peaprokuröri 25.04.2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning puudub alus riigi õigusabi andmiseks. Lk 5 / 6 1-23-3467
  27. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata. TÜ Y riigi õigusabi taotlus jääb läbi vaatamata KrMS § 208 lg-s 1 ettenähtud kaebeõiguse puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 6 / 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.