Obsah (10)

§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 459§ 164§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-18343 Tsiviila

) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 06.12.2022 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja esitas hagi täpsustuse 02.01.2023, milles palub tsiviilasjas nr 2-1352017 väljamõistetud elatise suurendamist 300 euroni kuus alates 06.12.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Nimetatud asjaolu nähtub rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-1352017 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 200 eurot alates 03.11.2013 2 2-22-18343 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx. Käesolevaks ajaks on hageja vajadused kasvanud, samuti on kulud suurenenud seoses elukalliduse tõusuga. Hageja elab koos emaga. Isa kohtub lapsega maksimaalselt kaks korda aastas.
2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.01.2023 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja 03.01.2023 määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 31.03.
3. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 17.04.2023 ning kuni käesoleva ajani ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on vastava nõusoleku kohtule esitanud hagiavalduses. Kohtuotsuse põhjendused 3. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. 4.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määruse kohaselt olid lapse põhjendatud vajadused lahendi tegemise ajal 400 eurot kuus ning hageja väidab nende vajaduste suurenemist käesoleval ajal järgmiselt: eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, s.o kokku 600 eurot. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal oli hageja 5-aastane, käesoleval ajal on hageja 14-aastane (saab 24.04.2023 15-aastaseks). Nõustuda võib, et alates eelmise kohtulahendi tegemisest on elukallidus oluliselt tõusnud, samuti on 5aastase lapse ja kohe 15-aastaseks saava lapse vajadused erinevad. Kohtu hinnangul on hageja hagis väidetud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks 3 2-22-18343 elatise suurendamise nõude esitamisel arvestanud talle makstava lapsetoetusega, nagu sätestab PKS § 101 lg
2. Kohus märgib, et perioodil 06.12.2022 – 31.12.2022 oli lapsetoetuse igakuine suurus 60 eurot vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3 ja alates 01.01.2023 on lapsetoetuse igakuine suurus 80 eurot. PHS § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
3. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks ei peaks kohus käesoleval juhul lapsetoetusega arvestama. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue muuta 23.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-52017 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 06.12.2022 igakuuliselt 300 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxx, millest tuleb maha arvestada ½ lapse eest makstavast lapsetoetusest. Menetluskulud
4. Menetluskulud jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

8.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 4