KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 23. august 2023 1-18-4473 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Artjom Golovanov
(38305252213)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus Artjom Golovanov Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja vanemprokurör Günter Koovit RESOLUTSIOON Jätta Artjom Golovanovi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Artjom Golovanov tunnistati süüdi Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a otsusega KarS § 121 lg 1, § 113 lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 8 aastat 5 kuud ja 28 päeva alates 30.11.
- Kohtuotsus jõustus
- aprillil
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- mail
- Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti A. Golovanov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus tuvastas esmalt formaalsed eeldused, ent märkis materiaalseid aluseid analüüsides ära järgmise. Isikul on kindel vabanemisjärgne elukoht. Süüdlase käitumine vangistuses on eeskujulik – ta on motiveeritult töötanud, distsiplinaarkaristused puuduvad, läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning jätkuvestlused. Pooleli on programm „Õige hetk“ ja läbimata riigikeele õpe. Vabastamise välistab A. Golovanovi varasem elukäik – süüdlane on korduvalt vanglas olnud, ent soovitud eesmärki see pole täitnud. A. Golovanovi üheks kuritegude soodusteguriks oli alkoholi tarvitamine. Kuriteo pani ta toime alkoholijoobes ning on ka kriminaalhoolduse ajal rikkunud alkoholitarvitamise keeldu. Alkohol muudab A. Golovanovi vägivaldseks. Süüdlane tunnistab alkoholiga seotud probleeme ja soovib nendega tegeleda asudes Viljandi sõltuvushaigete ravija rehabilitatsioonikeskusesse. Kohtul puudus selles osas liigne optimism – teenusel osalemine on vabatahtlik ja mõeldud sõltuvushäirega motiveeritult tegelema valmis inimestele. Samas ei uskunud kohus talle esitatud andmete põhjal, et isiku hoiakud on kardinaalselt muutunud. Tal puudus usk, et kinnipeetav jääks omal soovil rehabilitatsioonikeskusesse pikemaks perioodiks ning ei lahkuks sealt omavoliliselt. Varasemalt on A. Golovanov kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, mistõttu võib ta seda taas teha. Kinnipeetav kordab oma vigu ega võta varasematest kogemustest õppust. Kuigi tema käitumine vangistuses on tunnustamist väärt, ei tekkinud kohtul materjalidega tutvumise järel veendumust, et kinnipeetav on siiralt orienteeritud õiguskuulekusele. Elukohana sõltuvus – ja rehabilitatsioonikeskuse valimine võib olla kantud soovist vabaneda tingimisi enne tähtaega, mida kinnitab ka istungil antud vastus, et varasemalt pole A. Golovanov sõltuvuskäitumisega midagi ette võtnud ning et ta peab alkoholismi salakavalaks ja sellest loobumist äärmiselt suurt tahtejõudu nõudvaks tegevuseks.
- Vabanemisjärgsed tingimused toetavad ennetähtaegset vabastamist. A. Golovanovil on garanteeritud töökoht. Tal on majandusliku toimetuleku oskus ning kutseharidus sanitaartehnika lukksepa ja keevitaja erialal. Tööoskused ja töötamine vanglas näitab A. Golovanovi töömotivatsiooni. A. Golovanov maksab võlgasid ning teeb ülekandeid heategevuslikele organisatsioonidele. Väljavaated nõuete likvideerimiseks on head. A. Golovanovil on toetav lähisuhtevõrgustik, kes aitaksid kaasa kriminaalhoolduse õnnestumisele. Samas oli A. Golovanovil varemgi lähedaste toetus, ent see ei taganud tema õiguskuulekust.
- Uute kuritegude toimepanemise ohtu hindas kohus siiski suureks. A. Golovanovit on kriminaalkorras karistatud 11 korda (neist 2 kehtivad). Ta kannab
- vangistust. Praegust karistust kannab ta tapmise, süütamise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. A. Golovanovit on karistatud varavastaste ja vägivallakuritegude eest. Vägivaldsuse aste on läinud suuremaks. Korduv on ka kuritegude muster – seda iseloomustab impulsiivsus ja tegutsemine hetkeemotsiooni ajel, puudulik probleemilahendusoskus ning enesekontrolli kaotamine. A. Golovanov on korduvalt teiste isikute suhtes vägivalda kasutanud, sh alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitas A. Golovanov enda sõnul tavaliselt nädalavahetusel ning tunnistas selle kuritarvitamise probleemi. Ta soovib probleemiga tegeleda ning minna rehabilitatsioonile, sest mõned tema sõbrad on saanud sealt abi. Rehabilitatsioon kindlasti maandaks A. Golovanovi alkoholi tarvitamise riski – samas ei ole aga varasemalt erinevate sotsiaalprogrammide läbimine ning kriminaalhoolduse ajaks pandud alkoholikeeld isikule soovitud mõju avaldanud. Seetõttu kahtles kohus, kas A. Golovanov suudab vabaduses karsket eluviisi hoida ja uusi kuritegusid toime mitte panna. Vanglas alkohol kättesaadav ei ole, mistõttu viimasel ajal mittejoomine ei kõnele üheselt isiku piisavast tahejõust alkoholist hoidumiseks.
- Uute kuritegude ohtu hindas kohus suureks ka A. Golovanovi impulsiivsuse ja vägivaldsuse tõttu. Süüdlase probleemide lahendamise oskus on kehv, ta ei suuda mõista teiste seisukohti, kordab vigu ega suuda neist õppida. Varasemad korduvad vangistused ei ole pannud A. Golovanovit oma tegude tagajärgedele mõtlema ega ole muutnud tema käitumist.
- Uute kuritegude ohtu kätkevad ka A. Golovanovi kuritegude asjaolud. Ta peksis ühise alkoholi tarvitamise ajal kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha (sh hüppas kannatanu rindkerel), mille tagajärjel kannatanu suri. Seejärel valati kannatanu üle süüteainevedelikuga ja pandi põlema, tekitades korteris tulekahju. Lisaks kannab A. Golovanov karistust kehalise väärkohtlemise ja avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest lõhkeseadeldisega ähvardades. Arvestades kuritegude asjaolusid, peaks A. Golovanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks uute kuritegude risk olema väga madal – praegusel ajal ei ole risk vähenenud. 2
- Kohtupraktikas peetakse kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu suuremaks varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute puhul. A. Golovanovi teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja nende vägivaldsuse aste on suurenenud. Kohtul puudus A. Golovanovi varasema elukäigu tõttu usk, et ta on praeguseks teinud vajalikud järeldused. Ka individuaalne täitmiskava on täiel määral läbimata. MÄÄRUSKAEBUS
- A. Golovanov palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.
- Osad vabastamist mõjutavad dokumendid ei jõudnud kohtuotsuse tegemise ajaks kohtusse (garantiikiri töökohast ja käesoleva töökoha iseloomustus). Samuti palub A. Golovanov võtta asja juurde motivatsioonikirja, sest mõned mõtted jäid istungil avaldamata.
- A. Golovanov kahetseb siiralt toimepandud kuritegu. Vanglas on ta aru saanud, et seniste probleemide põhjuseks on alkoholi tarvitamine ning suhtlemine valede hoiakute ja eluviisiga inimestega. Viimastega suhtlemist A. Golovanov praegu probleemiks ei pea, küll aga võivad tekkida probleemid alkoholiga. Selle probleemiga kavatseb ta tegeleda – vanglas läbitud „Eluviisitreeningule“ lisaks peab ta hädavajalikuks läbida rehabilitatsiooni Viljandi Haigla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Seal on ranged reeglid, mille rikkumisele reageeritakse ettekande koostamisega ning isiku tagasipaigutamisega vanglasse. Isikut testitakse ning tema päevakord on vanglast rangem. Omavoliliselt ravilt lahkuda ei saa. Rehabilitatsioon kestab 5-9 kuuni. A. Golovanov soovib viibida ravil maksimaalse aja.
- A. Golovanovit iseloomustab positiivselt vanglas töötamine koristaja ja toidujagajana. Vangistuses on A. Golovanov pidevalt töötanud ning omandanud keevitaja ja liivapritsi operaatori kutse. See annab lootust positiivseks tulevikuks.
- „Õige hetke“ läbimine ei ole sõltunud A. Golovanovi tahtest, vaid vanglapoolsest ajastusest. Eesti keele õppimiseks puudub A. Golovanovil aga peale tööd jaks. Tal on suur töömaht, millest sõltub palk. Juhendajad hindavad teda tööpanuse eest. Eesti keelt õpib A. Golovanov aga vabas vormis. Ta valdab töökohustuste täitmiseks ja teistega suhtlemiseks vajalikku sõnavara. „Õige hetke“ jõuaks A. Golovanov siiski läbida, kui kohus ta ennetähtaegselt vabastaks. Riigikeele õpet saaks A. Golovanov jätkata Viljandi Haiglas rehabilitatsiooni tingimustes. Kui kohus leiab, et esinevad veel mingid riskid uusi kuritegusid toime panna, võib A. Golovanov alluda peale rehabilitatsiooni lõpetamist elektroonilisele valvele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Golovanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Kaebuses pole maakohtu seisukohtadele etteheiteid tehtud, ent toonitatud on mõnesid positiivseid asjaolusid, mis A. Golovanovi hinnangul mõjutavad tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus positiivseid asjaolusid (garanteeritud töökoht, töötamine vangistuse ajal, sotsiaalprogrammide läbimine, A. Golovanovi soov tegeleda sõltuvusprobleemiga) arvestanud. Kohtukolleegium möönab, et A. Golovanovi hoiakutes on täheldatavad muutused paremuse suunas, küll aga annab isiku varasem kriminaalne elukäik ning kuritegude asjaolud, aga ka isikut iseloomustav 3 (impulsiivsus, enesekontrolli kaotamine, vägivaldsus) praegusel ajal alust kahtluseks, et A. Golovanovist tulenev risk toime panna uus kuritegu, on endiselt suur. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Golovanovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4