Obsah (7)

§ 62§ 112§ 252§ 249§ 110§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1786 Määruse kuupäev 18. august 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1

) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. 5. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

§ 62lõike 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 9.

aprill 2023 kuni 8. august 2023 kohta. Kontoväljavõttelt nähtub, et taotleja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
2. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus taotlejale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 7. Taotleja nõuab Viru Vangla 8. augusti 2023. a käskkirja nr 3-23/1-2/308 täitmise ja kehtivuse peatamist. 8.

§ 249

lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt

§ 249

lõigetele 2 ja 5 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 251

lõike 1 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise.

1. Viru Vangla kinnitas kohtule
2. augusti
3. a vastuses, et taotleja on esitanud vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 3-23/1-2/308 peale vaide. Seega on käesolevas asjas käimas vaidemenetlus, mille raames on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle (

§ 249lõiked 2 ja 5).

10. Kohus märgib esmalt, et esialgse õiguskaitse menetluses ei toimu selle kiireloomulisuse tõttu täiemahulist tõendite kogumist ja hindamist. Täiendavaid tõendeid on asjakohane hinnata põhivaidluse lahendamisel. Seega saab kohtu hinnangul praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ilma taotleja viidatud videosalvestisi vaatamata. Seda enam, et toimunu suhtes on algatatud kriminaalmenetlus ning antud andmete avaldamine eeldaks prokuratuuri luba (KrMS § 214 lõige 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine on võimalik olemasolevate tõendite pinnalt. 4 3-23-1786 11.

§ 249

lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotleja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite tema õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohus leiab, et taotlejal on

§ 249lõike 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus olemas.

Kohtule on praegusel juhul äratuntav, et taotleja suhtes kohaldatavad täiendavad julgeolekuabinõud on taotlejat koormavad ja tema õigusi piiravad ning on selge, et käskkirja edasisel täitmisel ei saa kohaldatud julgeolekuabinõusid enam olematuks teha. Isegi juhul, kui hiljem leitakse, et vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, ja kaebaja nõuaks õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eest kahjuhüvitist, siis asjaolu, et kaebajale on võimalik haldusakti tagajärjed rahaliselt hüvitada, ei tähenda esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist (Riigikohtu 21. detsembri 2001. a määrus nr 3-3-1-67-01, p 5 ja 9. veebruari 2006. a määrus nr 3-3-1-10-06, p 13). 12. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, siis peab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestama ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindama kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lõige 3).

1. Kohtu hinnangul ei tingi taotleja väited vaidlustatud haldusakti ilmselget õigusvastasust või tühisust. Kohtule ei nähtu, et käskkiri nr 3-23/1-2/308 oleks vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetega või et see vastaks HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnustele või et puuduks VangS § 69 lõikes 1 nimetatud alus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Käskkirjas nr 3-23/1-2/308 on märgitud õiguslikud alused ning selles sisalduvad ka asjakohased kaalutlused. Kohtule ei nähtu, et käskkirja andmisel oleks tehtud ilmseid kaalutlusvigu. Taotlejale on antud võimalus enne haldusakti andmist arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, mida ta ka
2. augustil 2023 seisukohta esitades tegi. Asjaolu, et vangla hindas olukorda taotlejast erinevalt, ei anna alust väita, et taotleja seisukohtadega ei oleks üldse arvestatud ning tegemist oleks ilmselge kaalutlusveaga. Käskkirjas nr 3-23/1-2/308 on selgitatud, miks vanglaametnikule tundus, et vaidlusaluses teise kinnipeetavaga toimunud intsidendis on taotleja agressiivsem pool. Seda arvestades oli olemas piisav alus eeldada, et taotleja võib toime panna uusi õigusrikkumisi ja osutuda ohtlikuks vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu vangla otsust kohaldada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist täiesti alusetuks pidada. Käskkirjas on välja toodud, et vangla alles tegeleb juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamisega ning Viru Vangla
3. augusti
4. a vastuse kohaselt on toimunu suhtes algatatud ka kriminaalmenetlus. Kohus märgib, et vanglas on julgeoleku tagamine ja raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamine äärmiselt oluline ülesanne ning sel eesmärgil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kooskõlas VangS § 69 lõikega
6. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole tõendatud, et taotleja õigused saaksid vaidlusaluste täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nii pöördumatult kahjustatud, et oleks õigustatud nende kohaldamise lõpetamine olukorras, kus esineb oht raskete õigusrikkumiste asetleidmiseks ja seeläbi oht vangla julgeolekule ning ei ole ilmne käskkirja 5 3-23-1786 nr 3-23/1-2/308 õigusvastasus. Kahtlemata võib üksikvangistus jm taotleja suhtes kohaldatud julgeolekuabinõud avaldada mõju tema vaimsele tervisele, kuid vangla on kohtule kinnitanud, et taotlejal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, kuulata kambris raadiot või vaadata televiisorit (olemasolu korral) ja teha kambris harjutusi keharaskustega. Taotlejal saab ka jätkuvalt pidada kirjavahetust, lugeda üleriigilisi päevalehti ning vähemalt seaduses sätestatud ulatuses kasutada helistamise võimalust. Vangla sõnul on vangiregistri andmetel taotlejal helistada võimaldatud alates toimunust igapäevaselt. Kohtul puudub alus selles kahelda. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et kui tema terviseseisund peaks halvenema, on tal võimalik pöörduda tervishoiutöötaja poole.
7. VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Ka käskkirja nr 3-23/1-2/308 resolutsioonist nähtub, et taotleja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni. Seega tuleb vanglal pidevalt kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise põhjendatust.
8. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus Viru Vangla
9. augusti
10. a käskkirja nr 3-23/12/308 täitmise või kehtivuse peatamist põhjendatuks ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11. Kohus asendab

§ 175

lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja ja Y nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 6