← Eesti

1-18-4473/262

1-18-4473 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. august 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-4473 (17233001559) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Aliis

) § 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Artjom Golovanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Artjom Golovanovilt menetluskuluna riigituludesse 201 (kakssada üks) eurot 60 senti kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004; Swedbank nr EE502200221014193355; Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700053515 ning selgitus „Artjom Golovanov, 1-18-4473, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(10)1-18-4473 Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 28.07.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Golovanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  2. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega ning Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4473 tunnistati A. Golovanov süüdi

§ 121

lg 1, § 113 lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 8 aastat 5 kuud ja 28 päeva alates 30.11.

  1. Kohtuotsus jõustus 12.04.
  3. Kinnipidamisasutuses A. Golovanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Oht seisneb tervisekahjustute tekitamises, mis halvimal juhul võib kaasa tuua kannatanu surma. Samuti teiste isikute elu ohtu seadmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on tarvitanud alkoholi. Oht võib suureneda, kui tekib konflikt teiste isikutega ning ei suudeta olukorda lahendada sõnadega. Samuti olukorras, kui paneb teo toime grupis. Oht võib suureneda ka juhul, kui on majanduslikke raskusi. Arvestades A. Golovanovi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  4. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artjom Golovanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Artjom Golovanovile katseaega kuni 28.05.2026 ning tulenevalt tema ohtlikkuse ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A. Golovanovile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;

§ 75lg 2 p 2

(1)- mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist või rehabilitatsiooni läbimist;

§ 75

lg 2 p 5 – alluda ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

§ 75

lg 2 p 8 - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab tal edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid. 5. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör A. Paadik ja vanemprokurör G. Koovit nõustusid oma kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toetanud samuti A. Golovanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et A. Golovanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. 2

(10)1-18-4473 Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
  1. A. Golovanov teatas 01.08.2023 toimunud kohtuistungil seoses enda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi kohtuistungil välja, et ta plaanib minna Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskusesse. Viru Vangla iseloomustuses ei vastanud tegelikkusele see, et ta töötab metallitšehhis abitöölisena. Tegelikult töötab ta spetsialistina. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja vestlustest empaatiavõime suurendamiseks oli talle kasu. Ta on läbimas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Eesti keelt ei ole ta jõudnud õppida seoses vanglas töötamisega. Tal on võimalik jätkuvalt tööle asuda äriühingus A OÜ. Ta oli kriminaalhooldaja arvamusega nõus.
  2. A. Golovanovi kaitsja palus kaitsealuse vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kogu iseloomustus A. Golovanovi suhtes on positiivne. A. Golovanov on pidevalt töötanud vanglas, osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning hinnangu kohaselt on isik omandanud programmi jooksul vajaliku teooria sõltuvusainetest hoidumiseks ning risk on maandatud. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Tal on olemas ka elukoht, kuhu saab kohaldada elektroonilist valvet. Ka on tal lähedaste toetus, kuna õde nõus ka tema vabastamisega sellel aadressil. Ta on väga selgelt väljendanud enda suhtumist sõltuvusse ja valmis kohe minema Viljandi Haigla rehabilitatsiooniravile. Ka on A. Golovanovil töökoht. Vangla ja prokuratuuri arvamused ei ole millegigi põhjendatud, kuna iseloomustus on vastupidine. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröride kirjalikke seisukohti, leiab, et A. Golovanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
  4. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise 3

(10)1-18-4473 otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. 11. Viru Maakohtu 15.10.2018 otsusega ning Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4473 tunnistati A. Golovanov süüdi

§ 121

lg 1, § 113 lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 2 järgi ning karistati vangistusega 8 aastat 5 kuud ja 28 päeva alates 30.11.

  1. Kohtuotsus jõustus 12.04.
  3. Riigikohtu praktika kohaselt juhul, kui isik kannab liitkaristust, mis on moodustatud nii esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise kui ka teise astme kuriteo eest mõistetud üksikkaristustest, lähtutakse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks vajaliku karistusaja arvestamisel

§ 76lg-st 2.

Seda põhjusel, et

§ 76

lg 2 kohaselt tuleb selles sättes toodud tähtaegadest lähtuda juhul, kui karistust kandev isik on süüdi mõistetud esimese astme tahtlikus kuriteos. Seejuures ei oma tähtsust, kui suure osa mõistetud karistusest moodustab just esimese astme tahtliku kuriteo eest mõistetud karistus. Oluline on üksnes see, et mingi osa kandmisele kuuluvast karistusest on isikule mõistetud esimese astme tahtliku kuriteo eest. Selline seisukoht on põhjendatud ka seetõttu, et isik, kes on tahtlikult toime pannud esimese astme kuriteo, ei saa loota, et enne selle kuriteo eest mõistetud karistuse täielikku ärakandmist võidaks uue kuriteo toimepanemise korral tema olukorda karistuse kandmisel kergendada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-12, p 25). 13.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§ 76lg-s 4 sätestatud kriteeriume.

Käesolevaks ajaks on A. Golovanov talle mõistetud karistusajast (8 aastat 5 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Artjom Golovanov soovib ennetähtaegsel vabanemisel elada aadressil XXX. Ta omab sissekirjutust sellel aadressil. Tegemist on kolmetoalise munitsipaalkorteriga, leping on sõlmitud kinnipeetava õega. Korteris elab isiku õde ja tema 9-aastane laps, vahel külastab neid lapse isa, keda on kriminaalkorras karistatud. Õde N G on nõus isiku vabanemisega antud aadressile. A. Golovanov soovib peale vabanemist asuda rehabilitatsioonile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse, talle broneeritud koht SA Viljandi Haiglasse. Telefonivestlusel SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonna sotsiaaltöötajaga ilmnes, et kinnipeetav igakuiselt helistab haiglasse ja ta on pandud järjekorda. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne 4

(10)1-18-4473 tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Golovanov individuaalse täitmiskava alusel läbis vangistuses perioodil 04.09.2019-16.10.2019 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi kokkuvõte kohaselt oli kinnipeetav pigem kuulaja rollis. Tarbimisharjumuste analüüs oli pinnapealne. Himuga toimetulekuks peab parimaks viisiks kõrval tegevuse otsimist. Kinnipeetav vastas küsimustele, kui temalt otse küsiti, kuid vahel oli vastamisega raskusi. Lisaks läbis kinnipeetav ajavahemikul 31.05.2022-15.06.2022 sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ jätkuvestlused. Sekkuja hinnangul on isik omandanud programmi jooksul (ja meeles pidanud) vajaliku teooria sõltuvusainetest hoidumiseks ning risk on maandatud.
  2. Ajavahemikul 10.09.2021- 13.10.2021 toimusid individuaalsed vestlused empaatiavõime arendamiseks. Vestlustel rääkis kinnipeetav oma elust ja toime pandud kuritegudest. Isik loeb end küllaltki empaatiliseks inimeseks. Erinevates etteantud situatsioonides (harjutamiseks, analüüsimiseks) ei olnud isikul probleemi väljendada, mida konkreetne isik võiks tunda ja mõelda. Analüüsitud isikuga, kuidas on teda ennast ja tema lähisuhteid mõjutanud 20 aastat kuritegelikku ja agressiivsust täis elu. Isik leiab, et ta tegelikult 5

(10)1-18-4473 ei ole selline inimene hinges, suur mõju oli mõnuainete tarbimisel ja grupisurvel. Lisaks andis selline elustiil talle teatud staatuse, mis talle tol ajal pigem sobis. Isiku sõnul viimasel 10 aastal enne käesolevat vangistust oli kaalutlemise faasis. Sai aru, et see mida ta teeb on vale, kuid ei olnud endas kindel ja ei osanud antud ringist väljuda. Sel ajal oli elustiilist saadav kasu suurem kui kahju. Isik rääkis oma kuriteost, püüdes end kannatanu asemele panna. Ei soovinud antud teemaga süvitsi minna, kuna ei soovi meenutada minevikku (tundeid ja mõtteid). Isik tõi välja enda elust situatsioone, kus oli teiste vastu empaatiline ja kaastundlik (nii vabaduses kui vanglas). Leiab, et vanglasüsteemis on keeruline end reaalselt avada ja olla empaatiline, kuna see näitab teistele sinu nõrkust.
  1. Alates 23.05.2023 alustas kinnipeetav A. Golovanov sotsiaalprogrammiga „Õige hetk“. Ta osaleb programmis aktiivselt. Sekkuja hinnangul on isikul hea analüüsivõime. Kodutööd on tehtud.
  2. Vanglas on A. Golovanov tööga hõivatud. Ajavahemikul 01.08.2019-12.04.2021 töötas ta majandustöödel koristajana. Ajavahemikul 25.03.2021-06.07.2021 töötas ta majandustöödel toidujagajana. Alates 17.10.2019 töötab A. Golovanov metallitšehhis abitöölisena. Kinnipeetav on motiveeritud vanglas töötama, etteheiteid kinnipeetava töötamise osas vanglal ei ole.
  3. Põhjendatud on positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et A. Golovanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1).
  4. Kinnipeetava eeskujulik käitumine (motiveeritult töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi edukas läbimine) vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel. Riigikohtu praktikast ei saa tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Tähelepanuta ei saa jätta süüdimõistetu senist elukäiku ning tuleb arvestada ka seda, et A. Golovanovil on veel läbimata sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mille tulemusena mõistab ta enda kuritegeliku käitumise põhjuseid. Samuti on täielikult läbimata individuaalses täitmiskavas ette nähtud riigikeele õpe. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab kohus, et kõnealuste tegevuste edukas läbimine on A. Golovanovi puhul oluline kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ja sellest loobumiseks. Kohtu hinnangul tuleb arvestada, et varasem korduv vanglas viibimine seoses karistuse kandmisega ei suutnud kaasa tuua soovitud eesmärki, s.o seda, et A. Golovanov vabaduses olles ei jätkaks kuritegude toimepanemist. Seega on põhjendatud see, et ta läbiks kinnipidamisasutuses kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, kinnistamaks vanglas saadud teadmisi ning omandamaks uusi vajalikke teadmisi, mis aitavad kaasa tema edasisele õiguskuulekusele. Selline toimimisviis aitab A. Golovanovil üheselt mõista, miks tema varasem kriminaalkorras karistatav tegevus ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning mida tal vabaduses olles tuleks ette võtta, et muuta kardinaalselt enda varasemat käitumismustrit. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  5. Viru Vangla iseloomustusest A. Golovanovi kohta nähtub, et vabanemisjärgselt soovib A. Golovanov asuda elama aadressile XXX. Ta omab sissekirjutust sellel aadressil. Tegemist on kolmetoalise munitsipaalkorteriga, kus elab ka A. Golovanovi õde ja tema 9-aastane laps. A. Golovanovi õde on nõus isiku vabanemisega antud aadressile.
  6. Hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles ei saa arvestamata jätta seda, et iseloomustusest tulenevalt kinnipeetava üheks kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. A. Golovanov pani käesoleva kuriteo toime alkoholijoobes. Ta on enda sõnul kõik kuriteod toime pannud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Lisaks kriminaalhooldusel olles on ta rikkunud kontrollnõuet mitte tarvitada alkoholi. Tunnistab, et 6
(10)1-18-4473 alkoholi liigtarvitamine muudab teda vägivaldseks. A. Golovanov tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ning soovib nendega tegeleda. Ta soovib vanglast vabanemisel asuda rehabilitatsioonile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusse.
  1. Võttes arvesse eeltoodut on kohtu hinnangul igati positiivne kinnipeetava soov minna ravile Viljandi Haiglasse. Viljandi Haigla on sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus, mille sihtrühmaks on uimastisõltuvusega täisealised inimesed. Statsionaarne rehabilitatsiooniteenus kestab orienteeruvalt 5-9 kuud, peale mida saab jätkata ambulatoorse rehabilitatsiooniteenuse ehk järelteenusega. Telefonivestlusel SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonna sotsiaaltöötajaga ilmnes, et kinnipeetav igakuiselt helistab haiglasse ja ta on pandud järjekorda.
  2. Kohtul puudub liigne optimism ka eelnimetatud elukohavaliku osas, kuna võimalik ei ole jaatada käesoleval juhul seda, et eeltoodu tagab kriminaalhoolduse eduka läbimise. Teenusel osalemine on vabatahtlik ja mõeldud inimestele, kes on ise motiveeritud enda sõltuvushäirega tegelema. Nähtuvalt kohtule esitatud andmetest on A. Golovanovil märgatavad probleemid motivatsiooniga. Samuti nähtub kohtule esitatud andmetest, et riigi varasem usaldus leebemate meetmete rakendamise näol ei taganud kinnipeetava seaduskuulekust vabaduses olles. Kohtule esitatud andmetest ega kohtuistungil kuuldust ei nähtu midagi sellist, mis paneks kohut uskuma, et kinnipeetava hoiakud on tõesti kardinaalselt muutunud. Kohtul puudub kindlustunne, et vabatahtliku iseloomuga Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskus suudab kinnipeetavat mõjutada nii, et ta jääb sinna omal soovil pikemaks perioodiks ning alustab n-ö nullist, jättes kõrvale enda hoiakud ja harjumuspärase eluviisi. Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses viibimine saab olla ikkagi ajutine lahendus ning ei saa olla kindel ka selles, et A. Golovanovil sealt omavoliliselt ei lahku. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel ning on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega ei ole välistatud hetkel tema korrale mitteallumine leebemates tingimustes kui kinnipidamisasutuses. Kinnipeetav kordab oma vigu ja ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta. Seega kohtul pärast materjalidega tutvumist, ei tekkinud paraku veendumust, et käesoleval ajal on kinnipeetav siiralt orienteeritud õiguskuulekusele vabaduses olles, kuigi kinnipidamisasutuses on tema käitumine üldjoontes olnud tunnustust vääriv. Kohtu hinnangul ei saa olla kindel selles, et A. Golovanov on valinud rehabilitatsioonikeskuse enda elukohaks seetõttu, et ta siiralt soovib muuta enda senist käitumismustrit ning aktiivselt kasutab rehabilitatsioonikeskuse töötajate abi seaduskuulekale teele asumiseks. Eeltoodud elukoha valik võib olla tingitud soovist suurendada tõenäosust vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Seda kinnitavad A. Golovanovi enda kohtuistungil antud vastus, mille kohaselt ei ole ta varasemalt midagi ette võtnud enda alkoholisõltuvusega, mis on salakaval ja mille seljatamine nõuab äärmist tahtekindlust.
  3. Vabanemisjärgselt on isikul olemas kindel töökoht osaühingus A OÜ. A. Golovanov esitas Viru Vanglale garantiikiri ettevõtte A OÜ juhatuse liikmelt I O, kes garanteerib Artjom Golovanovile keevitaja töökohta vabanemise korral. Ka selgus kohtuistungil, mis asjaoludel õnnestus A. Golovanovil endale töökoht leida. Nimetatu näitab seda, et tegemist on tööandja silmis väärt spetsialistiga.
  4. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval A. Golovanovil majanduslik toimetuleku oskus olemas. Ta on töötanud erinevates ettevõtetes: T, AS P, N AS, T OÜ. Viimasel aastal enne vangistust A. Golovanov töötas suurema osa ajast mitteametlikult. A. Golovanovil on omandatud kutseharidus sanitaartehnika lukksepa erialal, keevitaja eriala. Kinnipeetaval on olemas erinevad tööoskused, mis aitavad tal vabaduses paremini toime tulla. Vanglas olles on ta hõivatud tööga ning on töötanud majandustöödel koristajana, toidujagajana ning alates 17.10.2019 töötab Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis abitöölisena. Töötamisega probleeme ei ole vanglas esinenud. A. Golovanov on motiveeritud töötama. K-Raha 07.07.2023 andmetel on 7
(10)1-18-4473 A. Golovanovil täitmata rahalisi nõudeid 2348 eurot ning vabanemisfondis on 3411,40 eurot. Kinnipeetav maksab lisaks automaatselt vangla isikuarvelt maha minevatele nõuetele ka täiendavalt oma võlgu. Lisaks teeb ta vangistuses ülekandeid ka erinevatele heategevuslikele organisatsioonidele. A. Golovanovil on rahalisi nõudeid, kuid väljavaated nende likvideerimiseks on head. Samuti on kohtu hinnangul positiivne see, et A. Golovanovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad isa ja õde. Suhted nendega on head ja toetavad. Nad on valmis A. Golovanovit vabanedes igakülgselt toetama. Kuna kohtul pole alust kahelda selles, et tegemist on õiguskuulekusele orienteeritud isikutega, siis on põhjendatud asuda ka seisukohale, et süüdimõistetu lähedased aitaksid igati kaasa sellele, et kriminaalhooldus kujuneks seekord edukaks. Samas puudub alus kohtul kahelda, et ka varasemalt olid A. Golovanovil olemas eeltoodud lähedaste toetus, mis paraku ei suutnud tagada tema õiguskuulekust.
  1. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et A. Golovanovi elutingimused vabaduses olles toetavad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  2. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  3. A. Golovanovil on kesk-eriharidus. Ta omandas põhihariduse XXX. Riigikeelt ei valda. 1998-2000 õppis ta Sillamäe Kutsekoolis sanitaartehnika lukksepa erialal. Väidetavalt on ta omandatud ka keevitaja ja metallkonstruktsiooni koguja erialad. Käesoleval ajal ei soovi A. Golovanov riigikeelt õppida, kuna ei jõua peale tööd midagi teha, soovib puhata. Ta väljendab siiski tahet seda teha tulevikus. A. Golovanov suhtub haridusse ning enesetäiendamisse positiivselt. Õpi- ja käitumisraskuseid ei ole tuvastatud.
  4. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18).
  7. A. Golovanovit on kriminaalkorras karistatud 11 korda, millest 2 karistust on kehtivad ja 9 arhiveeritud. Vanglakaristust kannab kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab tapmise, süütamise, kehalise väärkohtlemise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud raskemaks, kuna käesoleval juhul päädis see kannatanu surmaga. 8

(10)1-18-4473 Varasemalt on A. Golovanov karistatud vägivaldsete ning lisaks varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise muster kordub, kuna enamuse kuritegusid on toime pannud impulsiivsuse ja hetke emotsiooni ajel. A. Golovanovi käitumine on sarnane tema varasema käitumisega, kuna on ka varasemalt kasutanud füüsilist vägivalda teiste isikute suhtes ning soodusteguriks on valdavalt olnud alkoholi kuritarvitamine. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud impulsiivne käitumine, kehv probleemilahendusoskus ja alkoholi kuritarvitamine.
  1. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest A. Golovanoviga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab A. Golovanovi kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi liigtarvitamine, puudulikud probleemi lahendusoskused ning impulsiivsus. Isiku poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, vägivalla käivitab alkoholijoobes enesekontrolli kaotamine. Kinnipeetav selgitas, et tarvitas alkoholi tavaliselt nädalavahetusel. Ta jõi nii lahjatkui ka kanget alkoholi. Tunnistab, et alkoholi tarvitamisega on probleeme. Kinnipeetav on enda sõnul kõik kuriteod toime pannud alkoholi kuritarvitamise tõttu. Ta leiab, et peab enda alkoholi kuritarvitamisega tegelema. Ta soovib vanglast vabanemisel asuda rehabilitatsioonile. Selgitas, et tal on tuttavaid, kes on käinud rehabilitatsioonikeskuses ning on saanud sealt abi. Mõned neist on jäänud ka rehabilitatsioonikeskusesse tööle, et teisi aidata. Ka tema näeb ennast peale edukat rehabilitatsiooni läbimist võimalusel seal abistava isikuna. A. Golovanov on läbinud
  2. aastal sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning
  3. aastal sotsiaalprogrammi jätkuvestlused. Sekkuja hinnangul on kinnipeetav omandanud programmi jooksul vajaliku teooria sõltuvusainetest hoidumiseks ning risk on maandatud. Kohus on veendunud, et rehabilitatsiooni läbimine kindlasti maandaks A. Golovanovi puhul alkoholi tarvitamise riski. Arvestades aga seda, et A. Golovanov on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes, kriminaalhoolduse ajal rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, samuti seda, et ta on juba läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis olid suunatud alkoholi tarvitamisest loobumisele, aga see ei avaldanud isikule soovitud mõju ning sellest hoolimata jätkas ta alkoholi tarvitamist, kahtleb kohus, et isik suudab loobuda vabaduses alkoholi tarvitamisest, suudab vabaduses

ket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid toime mitte panna. Ei saa jätta märkimata, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus alkohol ei ole kättesaadav. Seega alkoholi mittejoomine viimasel ajal on vangistusega kaasnev asjaolu ega kõnele üheselt isiku piisavast tahtejõust alkoholi joomisest hoidumiseks. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning arvestades isiku varasemaid tarbimisharjumusi ning kergekäelist suhtumist probleemi, on suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama.

  1. Kinnipeetava A. Golovanovi iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne ja vägivaldne. Probleemide lahendamise oskus on kehv. Ta ei oska mõista teiste inimeste seisukohti. A. Golovanov kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem korduv viibimine vangistuses ei ole pannud A. Golovanovi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises.
  2. A. Golovanov on tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega

§ 121lg 1, § 113 lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 2 järgi.

Süüdistuse kohaselt peksis ta ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti käigus grupis V. I kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult üle kogu keha. Seejuures astudes peksmise käigus kannatanu rindkerele hüppas seal, mille tulemusena tekitas kannatanule rindkere tömbi trauma koos rinnaku ja mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, mille tüsistusena tekkis kannatanul äge kopsu-südame puudulikkus, mille tulemusena kannatanu suri sündmuskohal. Seejärel koos V I valas A. Golovanov kannatanu üle süüteainet sisaldava vedelikuga ning süütas kannatanu põlema, mille tulemusena tekitas tulekahju korteris. Lisaks pani A. Golovanov toime kehalise väärkohtlemise ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades. Otsusest nähtub, et A. Golovanov kannab 9

(10)1-18-4473 karistust eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, nende hulgas on väga raske kuritegu ehk tapmine. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et A. Golovanovi retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Vaatamata sellele, et isik tegeleb heategevusega ning soovib asuda rehabilitatsioonile, ta töötab ning puuduvad distsiplinaarkaristused, ei näe kohus asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal muutunud sellisel määral, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.
  1. Riigikohus on rõhutanud, et vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (3-11-103-06 p 15). Tuleb nentida ka seda, et kuriteod on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks, kuna vägivaldsuse raskusaste viimase kuriteo puhul on suuremaks läinud. Seega esineb kohtu hinnangul A. Golovanovi puhul suurem uute kuritegude toimepanemise oht. Kohtul puudub käesoleval ajal kindlustunne selles, et süüdimõistetu on enda varasematest õigusvastastest käitumistest juba vajalikud järeldused teinud ja seda eriti olukorras, kui individuaalne täitmiskava on läbimata. Kohtu hinnangul isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, kuritegude toimepanemise asjaolud ja sõltuvusainete kuritarvitamise oht annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel veel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks.
  2. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha olemasolu, võimaliku töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, vanglas töötamine, võlgnevuse puudumine) üles negatiivseid (võimalik sõltuvusainete kuritarvitamine, korduv varasem karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, individuaalse täitmiskava täitmata jätmine), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lgs 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Neid asjaolusid arvestades poleks vangistusest ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et A. Golovanovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks A. Golovanovile mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Golovanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  2. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Golovanovi kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margus Viira, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 201, 60 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult.
  3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas A. Golovanovi resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimalus tasuda väljamõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.