1-20-2896/78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2896 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus Sergey Novikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Novikovi (Novikov; isikukood 37201102758) kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, sh käibemaks 14 (neliteist) eurot 40 senti, vandeadvokaadi abile Heiki Kuningale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Sergey Novikovilt. Süüdimõistetu Sergey Novikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 12.11.2020 otsusega karistati Sergey Novikovi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ja arvestati S. Novikovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o 15.02.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 15.02.
10. Tartu Maakohtu 04.08.2023 määrusega jäeti S. Novikov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoht olemas – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
11. S. Novikov on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kaks on arhiveeritud, ja vanglas viibib teist korda. Varasemalt on toime pannud huligaansuse ja röövimise. Soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine, sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. Käesolev kuritegu on raskete kehavigastuste tekitamine, millega kaasnes oht kannatanu elule. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et S. Novikov on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vanglas osalenud tööhõives. Tähelepanuta ei saa jätta süüdimõistetu kriminaalset käitumismustrit ja probleeme alkoholi tarvitamisega. Sotsiaalprogrammi kohta on vangla ametnik märkinud, et S. Novikovi sõnavõtud olid paraku laialivalguvad ja ta ei käsitlenud sageli kohtumiste teemasid, teda tuli korduvalt märkustega tagasi tuua konkreetse teema juurde. Programmi jooksul muutusi ei olnud, kordus jutt, et ta on normaalne inimene, mitte alkohoolik. Kinnipeetav ei näinud vajadust oma alkoholi tarbimist vähendada. 2.
13. S. Novikovi iseloomustavad positiivsed asjaolud (võimalik elukoha olemasolu ning toetavad lähedased) ei kaalu üle negatiivseid, kuna ei vähenda kinnipeetava osas uue kuriteo toimepanemise ohuprognoosi sel määral, et ta vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Probleemiks on vägivalla kasutamine ja enesevalitsuse kaotamine, alkoholi tarvitamine on vägivalla käivitajaks. Ta kordab oma vigu ega ole suutnud varasematest kogemustest õppust võtta. Vangla hinnangul empaatiatunne kannatanute suhtes puudub, S. Novikov ei tunnista süüd, suhtumine õigusrikkumisse on ennast õigustav. Lisaks puudub S. Novikovil tähtajaline elamisluba ning on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. TÄITIS andmetel on S. Novikovil tasumata rahalisi nõudeid üle 22 000 euro. Uute kuritegude toimepanemise riski on suur. Vangla iseloomustuse ja isiku ütluste pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele tema tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses elus muutusi teha, probleemkohtadega tegeleda ja edaspidi seadusekuulekalt elada. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 04.08.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Novikovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja vabastada S. Novikov tingimisi ennetähtaegselt. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud, kuna tähelepanuta on jäetud olulised asjaolud. 3.
15. Määrusest ei nähtu kui palju on S. Novikovi karistatud vägivalla tegude eest, samuti alkoholi mõjul. Määruse põhjal jääb mulje, et S. Novikov on vägivaldne ja alkoholi küüsis olev isik, kes on korduvalt nende asjaolude mõjul toime pannud kuritegusid. Viimati karistati S. Novikovi 1999 KrK § 141 alusel. See karistus on kustunud. Riigikohtu praktika kohaselt saab ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta ka varasemaid kustunud karistusi, kuid tuleb arvestada ka seda kaua aega on möödunud eelmisest karistusest, milline on olnud kinnipeetava elukäik peale viimase karistuse kandmist. Seega on karistusest möödunud pikk aeg. Varasem tegu on varavastane, nüüd isikuvastane. Ei saa väita, et S. Novikov oleks varem karistatud isikuvastase kuriteo eest ja tal oleks seega kalduvus isikuvastaseid kuritegusid sooritada. Maakohtu rõhuasetus on põhjendamata. 3.
16. 01.03.2020 ja 12.02.2018 on S. Novikovi suhtes algatatud kriminaalmenetlused KarS § 121 tunnustel, kuid mõlemad on lõpetatud leppimisega. See asjaolu viitab sellele, et need teod ei olnud ohtlikud ega rasked, ei olnud tõsised ka riskifaktorid ning teod olid madala raskusastmega. Nendest juhtumitest lähtudes ei saa esile tuua S. Novikovi ohtlikkust ja vägivaldsust. Määruse tegemisel ei ole arvestatud S. Novikovi varasemat elukäiku ja asjaolu, et üle kümne aasta tagust tegu ja selle asjaolusid ei saa üle kanda käesolevasse aega. 3.
17. Kohtuistungil avaldas S. Novikov, et suhtumine alkoholi käesoleval ajal on negatiivne. Olles 4 aastat vanglas, on kõik ümber mõelnud ja tahab oma elu otsast alata. S. Novikov jättis suitsetamise maha ja saab seda teha ka alkoholiga. Vabaduses, et mitte jooma hakata, hakkab 2 lapselapsi vaatama ja tööl käima. Alkohol ei ole mõjutanud otsuste vastuvõtmisel. Avaldab, et parem on üldse mitte juua alkoholi. Tahab hagisid maksta. 3.
18. Määrusest ei nähtu, et S. Novikovi poolt räägitut oleks arvesse võetud. Määrusest ei nähtu, miks ei ole lähtutud S. Novikovi negatiivsest suhtumisest alkoholi. Kui toime pandud kuritegu on seoses alkoholiga, siis ei nähtu määrusest põhjendusi selle kohta, miks see probleem ikka aktuaalne on. Kui kinnipeetav on avaldanud oma suhtumist alkoholi, põhjendanud ja selgitanud, mis teda tulevikus alkoholist eemal hoiavad, siis tuleks seda ka analüüsida. Alkoholi tarvitamine vabaduses on lubatud ja pole karistatav. Kas ja kui palju S. Novikov enne kuriteo toime panemist alkoholi tervitas, pole iseenesest oluline, kuigi määruses on seda asjaolu oluliseks peetud. Kui kuritegu pandi toime alkoholi joobes, siis saab välja tuua seose konkreetse sündmuse ja alkoholi vahel, st et kuriteo toime panemise ajal oli isik joobes. Asjaolu, et S. Novikov varem on alkoholi tarvitanud, ei ole oluline. Põhjendatud on nõue, et ta tuleviks alkoholi ei tarvitaks, sest see võiks ära hoida kuritegusid. Iseloomustuses öeldakse, et varasemalt oli määratud alkoholisõltuvus, hetkel isik remissioonis. Kriminaalhooldusel olles saab määrata S. Novikovile vajalikud programmid alkoholist loobumiseks. Ta pole varem olnud kriminaalhooldusel, mistõttu ei saa ka väita, et see ei õnnestuks. Maakohus ei ole neid asjaolusid analüüsinud. Kui riigil on soov S. Novikovi alkoholiga seotud harjumusi reguleerida ongi selleks kriminaalhooldus. 3.
19. Märkimata ei saa jätta asjaolu, et vangla andmetel on S. Novikov väljasaatmise otsus jõustunud ja toetatakse seetõttu vangistusest vabastamist. Samas kohus ei toeta vabastamist ja see peaks tähendama, et S. Novikov jääb Eestisse ka siis, kui ta kunagi vanglast vabaneb. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et täiesti arusaamatuks jääb kaitsja määruskaebuse viimases punktis käsitletud järgmine mõttekäik: „Märkimata ei saa jätta asjaolu, et vangla andmetel on S. Novikov väljasaatmise otsus jõustunud ja toetatakse seetõttu vangistusest vabastamist. Samas kohu ei toeta vabastamist ja see peaks tähendama, et S. Novikov jääb Eestisse ka siis kui ta kunagi vanglast vabaneb.“ Taaskord tuleb rõhutada, et väljasaatmisotsus ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalse eelduse täidetus ei ole omavahel seotud. KrMS § 426 lg-s 3 sätestatu ei anna alust jätta KarS § 76 lg-t 4 kohaldamata. Teisisõnu tähendab see seda, et juhul, kui ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa isikut vabastada, hoolimata sellest, et ta saadetaks vabastamise korral Eestist välja või antaks välja välisriigile. Lisaks jääb arusaamatuks loogika, et kui kohus ei vabasta S. Novikovi, siis S. Novikov jääb Eestisse ka siis, kui ta kunagi vanglast vabaneb. Mis alusel selline järeldus tehtud on, jääb teadmata. Nii on vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses selgelt kirjas, et PPA 21.06.2022 otsusega nr 15.3-3.1/1532-1 keelduti kinnipeetavale tähtajalise elamisloa andmisest. Ühtlasi tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeld Schengeni aladele 5 aastaks. Otsus kuulub sundtäidetavaks peale vanglast vabanemist. Ehk kui S. Novikov kannab ära kogu oma karistuse vangistuses, siis seejärel pärast karistuse ärakandmist saadetakse ta riigist välja vastavalt PPA 21.06.2022 otsusele. Tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.
22. Küll ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks sekkuda maakohtu tehtud kaalutusotsusesse ning leiab samuti, et S. Novikovi vabastamata jätmine on põhjendatud. Kaitsja annab pika ülevaate sellest, kuidas käib alkoholitarvitamine vabaduses ning kuidas S. Novikov tarvitas alkoholi vabaduses probleemideta ja süüdimõistetul justkui ei ole 3 probleemi alkoholiga, aga samas ta on valmis sellest loobuma. Ringkonnakohus seda optimistlikku seisukohta ei jaga pärast kinnipeetava iseloomustusega tutvumist ning arvestades kohtuistungil avaldatut. Nii on S. Novikov maakohtus väitnud, et „Alkohol ei ole mind mõjutanud otsuste vastuvõtmisel. Ma ei ole kainena vägivaldne. Parem on üldse mitte juua alkoholi.“ Kui isik ei ole kainena vägivaldne, aga tegusid paneb toime alkoholi mõjul, siis on ju alkohol mõjutanud tema otsuseid. Nii tuleneb käesoleva vangistuse aluseks olevast kohtuotsusest S. Novikovi sage alkoholipoes käimine, kui ka see, et S. Novikovi indikaatorvahendi näit näitas alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 1, 12 mg/l kohta ning S. Novikov toimetati kainenema. Ehk süüdimõistetu oli tegu toime pannes joobes. Nagu eelnevalt öeldud, siis nähtub alkoholiprobleem ka kinnipeetava iseloomustuses väljatoodust. Iseloomustuses on välja toodud, et isiku enda sõnul tarvitas vabaduses viibides lahjat alkoholi 2-3 korda kuus ning alkoholi tarvitamist enda jaoks probleemiks ei pea. Isik küll tunnistab, et on alkoholi tõttu toime pannud kuritegusid, kuid vaatamata sellele, ei ole valmis alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Alkoholipoe müüja sõnul külastas S. Novikov kauplust igapäevaselt 2 kuni 4 korda, mistõttu oli saanud ka endale hüüdnime Verbu (tuletatud alkoholi margist). Venna Anatoli Novikovi sõnul, muutub vend vaid siis, kui lõpetab alkoholi tarvitamise. Elukaaslane möönis, et Sergey tarvitas sageli alkoholi ning tema suhtlusvõrgustikku kuulusid alkoholilembeseid inimesi, kellega koos ta alkoholi pruukis, peale tööpäeva, sh ka kaupluse juures. Sõnades väljendab küll soovi osaleda rehabiliteerivates tegevustes, kuid seda pigem välistel ajenditel mitte sisemisest motivatsioonist muuta alkoholi tarvitamise harjumusi. Lisaks ei saa kuigi positiivseks pidada ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening tagasisidet, mille kohaselt isik küll osales kõikides tundides ja oli aktiivne kõneleja, aga paraku tema sõnavõtud olid laialivalguvad ja ei käsitlenud sageli kohtumiste teemasid. Programmi jooksul muutusi ei olnud. Kordus jutt, et ta on normaalne inimene, mitte alkohoolik. Kordagi programmi jooksul programmi läbiviija ei rääkinud, et Eluviisitreening on alkohoolikutele. See programm aitab osalejal kaardistada oma alkoholi tarbimist ja inimene ise võtab vastutuse, kas jätkata vanal moel või siiski alkoholi tarbimist vähendada. Kinnipeetav ei näinud vajadust oma alkoholi tarbimist vähendada, kordus samaks jäämise jutt. Tema tagasiside programmile näitas pigem vastutuse puudumist ja oma tegudele ei osanud adekvaatset hinnangut anda. Ehk siis sisuliselt isik ei teadvusta probleemi, vaid jääb pigem mulje, et on nõus ennetähtaegse vabastamise osas väljendama lihtsalt seda, mida temalt oodatakse. Seejuures ei saa eelnevast veendumusest tulenevalt pidada ka edukaks kriminaalhooldusel olles täiendavalt alkoholiga seotud keeldude ja kohustuste panemist, kui isik ise reaalselt probleemist aru ei saa. Lisaks nagu ikka tuleb arvestada asjaoluga, et vangistuses on lihtne väita, et alkohol ei ole probleem, sest alkoholile juurdepääs puudub. Vabaduses on võimalusi ja ahvatlusi oluliselt rohkem. Mõneti kummastav on ka süüdimõistetu maakohtus avaldatud seisukoht, et tema koht ei ole vanglas, ta peaks olema vabaduses, tal on vaja kõik võlad tasuda, peaks toetama naist ja lapsi. Samas, pannes toime kuriteo, tuleb arvestada, et sellele järgneb ka karistus ning muud vajalikud ja elus olulised asjad jäävad sellest tulenevalt tahaplaanile. Lapselapsed ja võimalus töötada ei ole motiveerinud S. Novikovi kuritegu mitte toime panema. Süüdimõistetu suhtes on küll kaitsja väitel kriminaalmenetlus kahel korral lõpetatud tegudes KarS § 121 tunnustel leppimise tõttu, kuid ka see annab eelduse järelduseks, et süüdimõistetu käitumine on vägivaldne. Enamgi veel, väljatoodud lõpetamised 01.03.2020 (süüdistusaktis 01.03.2010) ja 12.02.2018 alustatud menetluste osas näitavad, et süüdimõistetu vägivaldne käitumine ei ole esmakordne, vaid on muutunud raskemaks ning on päädinud süüdimõistmisega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 15.02.2020 toimepandud teos.
23. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda 4 võimalikuks ei pea ning leiab, et S. Novikovi puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutusi, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Ka ei toeta seda isikut iseloomustavad asjaolud, elutingimused ega võimalused vabaduses. Ringkonnakohus märgib, et sõnas on S. Novikov küll valmis muutuma ja tegelema oma alkoholiprobleemiga, mis aga ringkonnakohut nagu eelnevalt välja toodud ei veena. Süüdimõistetul on küll eelmisest erinev elukoht, kuid elukoha olemasolu ei ole asjaolu, mis hoiaks süüdimõistetul uusi kuritegusid ära nagu näitab tema varasem elukoha olemasolu. Faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on olemas lähedase toetus, aga ei nähtu, et see varasemalt oleks puudunud ega süüdimõistetut motiveerinud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik S. Novikovi puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas.
24. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 120 minutit, mille eest taotleb tasu 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse koostamisele kulunud ajaga. Arvestades määruskaebus mahtu ning argumentide arvukust, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise eest on põhjendatud ajakulu 60 minutit. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 86,40 eurot hüvitada S. Novikovil.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. augusti 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas