← Eesti

1-23-3578/8

Obsah (5)§ 184§ 65§ 68§ 121§ 263

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 24. august 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-23-3578 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Mer

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi 3aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 2 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistust kannab alates 11.04.2022. Tõkendit kohaldatud ei ole. (

) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Rait Siffer

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Rait Sifferile liitkaristus, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistus 11 kuud vangistust kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsusega nr 1-19-9814 mõistetud 7 aasta 2 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega. Liitkaristuse 7 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistuse kandmise algust arvestada alates 11.04.2022. a. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Rait Sifferit (Siffer) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt, s.o 01.12.2016 karistatud muuhulgas

§ 263

lg 1 p 1 eest ning milline karistus teo toimepanemisel hetkel oli kehtiv, lõi XXX kella 04:09 paiku XXX pubis XXX kannatanut T. K. (K.) käega näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Pärast kannatanu mahakukkumist lõi Rait Siffer kannatanut jalaga näopiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Rait Siffer kannatanule valu ja tervisekahjustused, s.o marrastuse otsmikule ja põlvekontusiooni. Sellega pani Rait Siffer toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest taotleb prokurör kohtus süüdistatav Rait Sifferi karistamist vangistusega 11 kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev kergem karistus, s.o 11 kuud vangistust kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsusega nr 1-19-9814 mõistetud raskema karistusega, s.o 7 aasta 2 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistusega. Mõista Rait Sifferile liitkaristuseks 7 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Arvestada

§ 65

lg 1 alusel maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud vangistuse osa, mis 05.06.2023 seisuga on 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust (karistuse kandmise algus on vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsusele nr 1-19-9814 11.04.2022), mis teeb ärakandamata karistuseks 6 aastat 1 kuu 1 päev vangistust (Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 otsusega nr 119-9814 mõistetud karistuse ärakantud osa on arvestatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, s.o 05.06.2023 seisuga, kuid see tuleb arvestada ümber maakohtu otsuse kuulutamise päeval). Kriminaalmenetluse kuluks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest 1087,50 eurot. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Rait Siffer aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. 2

(3)Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Rait Sifferi süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas Rait Sifferi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates

  1. jaanuarist
  2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Tuginevalt Riigikohtu 02.05.
  3. a otsuses nr 3-1-1-24-11 märgitule nõustub kohus prokuröriga, et käesolevas asjas on põhjendatud Rait Sifferilt menetluskuluna sundraha mitte välja mõista, kuivõrd temalt on Tartu Maakohtu 21.09.
  4. a otsusega nr 1-19-9814 sundraha juba välja mõistetud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.