← Eesti

4-23-2810/4

Obsah (5)§ 79§ 29§ 78§ 77§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 11. september 2023. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Marek Vahing Väärteoasja number 4-23-2810 Väärteoasi Vahur Karnioli kaebus Jõgeva Vallava

§ 79

lg 3 p 3 alusel tühistada Jõgeva Vallavalitsuse vallavanema Taavi Aasa kaebuse lahendamise 23.08.2023 määrus nr 1815-

  2. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) § 191 p 12 alusel ei saa määruskaebust esitada kohtumäärusele, mis on väärteomenetluse seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Vahur Karniol esitas 15.05.
  2. a Jõgeva Vallavalitsusele väärteoteate, milles avaldas, et Mõisavahe tee 42, Pööra külas, Jõgeva vallas, Jõgevamaal on ehitatud üks ca 600 m2 suurune ja ca 3 m sügavune saarega tiik ja kolm üksteisest eraldatud valli kogupindalaga ca 700 m2 ja kõrgusega 3 m. Ehitatud tiik kvalifitseerub vastavalt Ehitusseadustiku (EhS) § 38 lg 2 ja EhS lisa 1 muuks vee-ehitiseks, mille ehitamine on ehitusloakohustuslik. Ehitatud vallid so pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega, kvalifitseerub vastavalt EhS § 4 lg 1 ehitiseks, mille ehitamine on samuti ehitusloakohustuslik. Ehitatud tiik on põhjaveehaare. Kinnistu asub kaitsmata põhjaveega alal, mis on väga reostusohtlik. Ehitise konstruktsioon on ohtlik.
  3. Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja xxxxxxxxxxxx koostas 30.05.
  4. a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse. Kohtuvälise menetleja ametnik tegi kindlaks, et teostades riiklikku järelevalvet, tuvastati paikkonna vaatlusel, et xxxxxxxxxxxxxxxxxkinnistul on teostatud olemasoleva niisutus- ja kuivendusrajatiste ümberehitamist, milleks tuleb koostada ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis. Rikkumise menetlemiseks algatatakse Jõgeva Vallavalitsuses haldusmenetlust haldusasjas. Määruse järgi jäeti väärteomenetlus xxxxxxxxxx suhtes alustamata

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.

  1. Vahur Karniol esitas 08.06.
  2. a Jõgeva Vallavalitsusele kaebuse 30.05.
  3. a väärteomenetluse alustamisest keeldumise määruse peale. Kaebuse esitaja V. Karniol taotleb Jõgeva Vallavalitsuselt väärteomenetluse alustamist väärteoteates nimetatud väärteo toimepanijate ja osavõtjate suhtes. Kaebuses on välja toodud, et väärteoteade ei ole esitatud mitte olemasoleva vana väikese tiigi ümberehitamise kohta, vaid uue suure tiigi ja vallide ebaseadusliku ehitamise kohta kinnistul, mille toimepanijad omandasid kinnistu piiride muutmise läbi. Tulenevalt sellest, et haldusmenetlust ei käsitata süüteomenetlusena, siis võib väärtegude kohtuväline menetleja, so Jõgeva Vallavalitsus viia läbi haldusmenetluse paralleelselt väärteomenetlusega.
  4. 16.06.
  5. a kaebuse lahendamise määrusega jättis Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanem vallavanema ülesannetes xxxxxxxxxxxxxxxv Vahur Karnioli kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Määruses tuvastati, kuna niisutus- ja kuivendussüsteemi ümberehitaine ei ole ehitusloa kohustuslik, ei ole võimalik lisaks alustada väärteomenetlust kellegi suhtes, kuna teos puuduvad ehitusseadustikust tuleneva väärteo tunnused.
  6. 30.06.
  7. a edastas Jõgeva Vallavalitsus tulenevalt

§ 78lg 4 sätestatust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale Vahur Karnioli 23.06.2023.

a kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 16.06.

  1. a kaebuse lahendamise määrusele koos kaebusele lisatud dokumentidega.
  2. Tartu Maakohtu 07.07.2023 määrusega rahuldati kaebaja kaebus ja tühistati kaevatav määrus.
  3. 23.08.2023 kaebuse lahendamise määrusega jättis vallavanem Taavi Aas Vahur Karnioli kaebuse taas rahuldamata. Määruses leitakse, et arvestades EhS § 12 asub Jõgeva Vallavalitsus seisukohale, et vaidlusaluse tiigi puhul on tegemist isiklikuks kasutuseks loodud rekreatsioonirajatisega, millele ei kohaldu ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse nõue ning mille rajamine peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Kaasomanikud peavad kooskõlastama tegevuse Põllumajandus- ja Toiduametiga.
  4. 04.09.
  5. a edastas Jõgeva Vallavalitsus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale Vahur Karnioli 31.08.
  6. a kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse vallavanema Taavi Aasa kaebuse lahendamise määrusele 23.08.2023 nr 1815-24 koos kaebusele lisatud dokumentidega.

§ 79

lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt on

§ 79lg-s 1 märgitud kaebuse saamise ajaks käesoleval juhul 04.09.2023.

a ning kaebuse läbivaatamise tähtajaks 11.09.2023. a. KOHTU SEISUKOHT 9.

§ 79

raames kaebuse esitaja kaebust lahendades on kohtu ülesandeks hinnata, kas kohtuvälise menetleja tegevus väärteomenetluse raames on olnud seaduspärane või mitte. 2

(5)10.

§ 79

lg 3 kohaselt saab kohtunik kaebust lahendades jätta selle 1) rahuldamata, 2) rahuldada täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist, 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg 4 annab kohtule õiguse vaidlustatud määrus või menetlustoiming peatada. 11. Kaebaja väited on järgmised: a) Jõgeva Vallavalitsus viivitab ilma igasuguse sisulise põhjenduseta tahtlikult määruse koostamisega enam kui kuu aega rikkudes sellega

§ 77

lg 1 nõudeid;

  1. b)Jõgeva Vallavalitsuse arvates kehtestab Eesti Vabariigis seadusi mitte Riigikogu vaid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA);
  2. c)Jõgeva Vallavalitsusel on ebaõiged seisukohad väärteokvalifikatsioonide EhS § 137, EhS § 134 ja KarS § 408, EhS § 135, EhS § 140 osas ja puudub seisukoht kvalifikatsiooni EhS 139 osas.
  3. d)Jõgeva Vallavalitsus on väärteo täideviijad tahtlikult tuvastamata jätnud;
  4. e)Jõgeva Vallavalitsus ei ole täitnud avalikku ülesannet ausalt ja erapooletult asudes igati toetama ja aitama väärteo täideviijaid s.o. ebaseadusliku rajatise omanikke ja ehitajat ning on kasutanud ametiseisundit, avalikku vahendit, mõju ja siseteavet korruptiivselt vastavalt KVS § 5. s.o. ametiisiku poolt ametikohustuste rikkumine kolmanda isiku huvides kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise kolmandale isikule.
  5. f)Jõgeva Vallavalitsuse ei ole täitnud oma kohustust avaliku ülesande täitmisel kõiki osapooli võrdselt kohelda. 12. Järgnevalt võtabki kohus seisukoha kaebuses toodud väidete osas. 13. Väite
  6. a)osas tuleb tõdeda, et

tähtaega kohtuvälisele menetlejale käitumaks olukorras, kus kohus on kohtuvälise menetleja juhi

§ 77

korras koostatud kaebuse lahendamise määruse tühistanud ja selle temale teatavaks teinud, ei sätesta. Ka ei leia

§ 2alusel abi kriminaalmenetluse seadustikust (Kr

MS), kuigi erinevalt

-st võimaldab KrMS ringkonnakohtul, kes kontrollib prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmist, kohustada prokuratuuri menetlust alustama (KrMS § 208 lg 6). Nii nagu määruse p-s 10 mainitud, saab

§ 79lg 3 kohaselt kohus vaidlustatava määruse vaid tühistada.

Seda maakohus 07.07.2023 ka tegi. Järelikult tähendas see Jõgeva Vallavalitsuse ehk kohtuvälise menetleja jaoks automaatselt seda, et kaebuse lahendamise määrust enam ei ole ja vastavalt

§ 77

lg-le 1 tulnuks nn uus kaebuse lahendamise määrus kohtuvälise menetleja juhil koostada kohtumääruse kättesaamisest alates viie päeva jooksul. Seega saab kaebajaga nõustuvalt tuvastada, et seda tähtaega ei ole järgitud ja kuivõrd õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tuleb tunnistada kaebaja õiguste rikkumist, mis aga kaebuse rahuldamist ja määruse tühistamist iseseisvalt kaasa ei too. 14. Väite b) osas tuleb märkida järgmist. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et Jõgeva Vallavalitsus ei ole sisuliselt oma seisukohti väärteomenetlust mitte alustada põhjendanud. Sisuline õiguslik analüüs, miks mingi õigusnorm Jõgeva Vallavalitsuse arvates kohaldub või ei kohaldu, puudub. Pelgalt viitest mõne teise asutuse seisukohale ei ole piisav. Eriti kummastav on praeguseks tekkinud olukord, kus teine ametiasutus on oma seisukohta muutnud, mis on automaatselt toonud kaasa Jõgeva vallavalitsuse seisukoha muutumise. Veelgi kummalisem on olukord seetõttu, et kui esmalt toetus Jõgeva Vallavalitsus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvemenetluse algatamata jätmise teatele 02.06.2023 nr.16-2/23-06358-009 seetõttu, et selles ei peetud vaidlusaluse tiigi ehitamist ehitusloakohustuslikuks, siis pärast selle alustamata jätmise tühistamist ei toetuta enam TTJA uuele põhiseisukohale 04.07.2023 nr 16-2/23-06358-016, vaid hoopiski 02.06.2023 nr.162/23-06358-009 toodud väidetele, et juhul, kui EhS lisades ei ole mingi ehitise kohta loa- või 3

(5)teavitusnõuet kehtestatud, siis sellise ehitise ehitamiseks ei ole seaduse kohaselt ehitus- ja kasutusteatise esitamine või ehitus- ja kasutusloa andmine nõutav. Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt ei ole tiiki tabelis nimetatud. „Samas on EhS § 35 lõike 4 ja § 47 lõike 5 ning EhS § 38 lõike 3 ja § 50 lõike 2 kohaselt pädeval asutusel (kohalik omavalitsus) põhjendatud juhul õigus nõuda ehitus- ja kasutusteatise esitamist või anda ehitus- ja kasutusluba ehitisele, mis EhS lisades ei sisaldu. Ehitus- ja kasutusteatise esitamist võib nõuda või ehitus- ja kasutusloa anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Eeltoodust tulenevalt on Lisast 1 ja 2 puuduvale ehitisele loa andmine või teatise esitamise nõue üksnes kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.“ Nii kirjutabki Jõgeva Vallavalitsus nende väidetega nõustuvalt, et „Jõgeva Vallavalitsus jagab eelnimetatud seisukohta, et EhS lisades nimetamata ehitise puhul on tegemist vabaehitusega, millele loa või teatise kohustus ei laiene. Kohalikul omavalitsusel on sellisel juhul avar kaalutlusruum, mil tuleb arvestada rajatud ehitist, selle suurust, paiknemist kinnisasjal ning muid asjaomaseid tegureid. Jõgeva Vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonna mitmed ametnikud, sh ehitusspetsialistid, on eelnimetatud aspekte analüüsinud ning on leitud, et kõnealuse tiigi puhul ehitusteatise või ehitusloa esitamist ei nõuta. Tiik koos pinnasevallidega on käesolevaks hetkeks rajatud ning paikvaatlusel tuvastatud, et sobib kasutamiseks xxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanike selgituste kohaselt ja ei ole ohtlikum kui mistahes muu looduslik veekogu, sh paikneb hajali asustuses. Kuna niisutus- ja kuivendussüsteemi ümberehitamine või ujumise tarbeks ehitatud kodutiik (nagu Aare Parve seletustest nähtub) ei ole ehitusloa kohustuslikud, ei ole võimalik alustada lisaks väärteomenetlust kellegi suhtes, kuna teos puuduvad ehitusseadustikust tulenevad väärteo tunnused.“ 15. Jõgeva Vallavalituses kirjutatust jääb vägisi mulje, et eesmärk pühitseb abinõu ja sisuliste põhjendustega tegeleda ei soovita. Ehk siis, kui üks alus mitte menetleda ei sobi, leitakse teine sobiv. Selline käitumine ei näi aus ja erapooletu, nii nagu seda märgib kaebaja väidetes
  1. e)ja f). Teisisõnu leiab kohus, et sisuliselt on kaebaja väited kontrollimata, sest toetutakse üksnes ühe poole seisukohtadele. Kas ja kuidas tegelikult kaevatud tiik keskkonda või kaebaja huvisid rikub, on välja selgitamata. Seetõttu tuleb kaebaja väite
  2. c)osas tõdeda, et kohus ei saa sisuliselt kontrollida, kas kohtuvälise menetleja otsustused on õiged või ebaõiged, sest seda analüüsi ei ole võimalik millegi pinnalt teha. Jõgeva Vallavalitsus pelgalt nendib, et temale ei ole asjaolud, millele viidatakse väärteoteates, teada. Samas kui menetluse eesmärk ongi välja selgitada, kas väärteoteates toodud asjaolud esinevad või mitte. Teadmatus ja tõendatus on kaks täiesti erinevat mõistet, kuid Jõgeva Vallavalitus paistab neid mõisteid võrdsustavat. Kui mingi asjaolu on teadmata, tuleb menetleda ja see asjaolu välja uurida. 16. Väidete
  3. d)ja
  4. e)osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja väljendanud seda selgelt oma 07.07.2023 lahendis ning seega seda käesolevat kaebust lahendav kohus kordama ei hakka. 17. Eelnevalt tõdetu, et kaebuse lahendamise määrus on põhistamata, toob see kaasa määruse tühistamise. Jõgeva Vallavalitsus peab sisuliselt analüüsima, kas menetluse mittealustamine oli õigustatud või mitte, sh põhistama arusaadavalt, miks ei ole kaevatud tiik loakohustuslik. 18. Kaebajale selgituseks märgib kohus, et kaebaja võiks kaaluda oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumist. Teatavasti edastas Jõgeva Vallavalitsus koos kaebuse materjalidega kohtule Aare Parvele saadetud kirja 30.08.2023 nr 10-1/2023/12-2, millega lõpetati haldusmenetlus. Põhjendused haldusmenetluse lõpetamiseks kattuvad sõna sõnalt põhjendustega, miks ei olda nõus läbi viima väärteomenetlust. Kuigi kaebaja ei ole nimetatud haldusakti adressaat, on tal võimalik enda õiguste kaitset siiski halduskohtust nõuda, täpsemalt järelevalvemenetluse läbiviimist. Ehk siis, nii nagu märgib oma kaebuses õigesti kaebaja isegi, 4
(5)ei vii väärteomenetluse nõudmine kaebajat oma eesmärgile lähemale. Vaid halduskohus saab anda sisulise hinnangu, kas Jõgeva Vallavalitsus on haldusmenetlust läbi viies õigesti käitunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.