← Eesti

1-16-3373/5

Obsah (9)§ 199§ 424§ 74§ 64§ 68§ 65§ 69§ 75§ 218

1-16-3373 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-3373 (16230200212) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav T.K Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.08.2015 ja 26.02.

  1. Kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2015 kuni 27.08.
  2. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 6, neist viimane: - Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega

§ 424

järgi vangistusega 6 kuud tingimisi

§ 74alusel katseajaga 18 kuud (02.06.2015 – 01.12.2016).

Kohtueelsel menetlusel vandeadvokaat Riine Lumiste Kaitsja RESOLUTSIOON 1. T.K süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 2. T.K süüdi tunnistada

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud. 3.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 4.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.08.2015 kuni 27.08.2015, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 1 ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 (kuus) kuu võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud karistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 718 (seitsesada kaheksateist) tundi üldkasulikku tööd. 7.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab T.K täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 sätestatud kohustusi XXX Vangla XXX Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (XXX, tel XXX). 8.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada T.K järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX. - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel XXX Vangla XXX kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata T.K-le lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

10.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata T.K-le lisakohustus mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

  1. T.K suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  2. T.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot; - joobe tuvastamise ekspertiisikulud 01.11.2015 episoodis summas 191 (sada üheksakümmend üks) eurot ja 30.01.2016 episoodis summas 201 (kakssada üks) eurot, s.o kokku 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 1085 (tuhat kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „T.K , 1-16-3373, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel T.K-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Asitõend: CD plaat kaupluse turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: T.K, olles isik, kes on viie kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o 31.03.2015 ja 27.05.2015, mille eest teda karistati väärteokorras vastavalt 31.03.2015 (Põhja prefektuuri otsusega

§ 218

lg 1 - § 25-1 järgi) ja 09.09.2015 (Harju Maakohtu otsusega

§ 218

1, 3 - § 25-1 järgi), uuesti 26.08.2015 kella 13.01 ajal aadressil Tartu mnt 87, Tallinn Sikupilli Kaubanduskeskuses Penner & CO OÜ kuuluvas Zoo kaupluses, varastas kaupluse avatud kassast sularaha summas 159 eurot ning jooksis kauplusest kaubanduskeskuse WC-sse, kus oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Varastatud sularaha tagastati kauplusele. Seega T.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema tahtlikult 01.11.2015 kella 04.40 ajal juhtis Harjumaal Kose vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt 40.km-l, liikudes Kose-Risti suunas mootorsõidukit Volvo 168 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (amfetamiinist ja GHB-st tingitud narkojoove), omamata juhtimisõigust. Sellise käitumisega rikkus T.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Samuti tema tahtlikult 30.01.2016 kella 08.20 ajal juhtis Tallinnas Tulika tn 26 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (fentanüülist, metamfetamiinist ja GHB-st tingitud narkojoove), omamata juhtimisõigust. Sellise käitumisega rikkus T.K liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega T.K pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 22.04.2016 sõlminud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav T.K ja tema kaitsja Riine Lumiste järgneva kokkuleppe: Tunnistada T.K süüdi

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

Tunnistada T.K süüdi

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistust 2 päeva (26.08.2015 – 27.08.2015), ärakandmata karistuseks jääb vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 02.06.2015 otsusega 1-15-4322 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra, s.o 6 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada T.K’ile mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista T.K ’ile karistuseks 718 tundi (s.o 360+30x11+28) üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö ärategemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada T.K ’it üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollinõudeid ja täita

§-s 75 lg 2 p 2 ja p 21 sätestatud kohustusi:

  1. elama alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
  7. mitte tarvitama alkoholi;
  8. mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  9. peatüki
  10. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 199

lg 2 p-st 9 - § 25 lg-st 2 ja §-st 424; § 64 lg-st 1; §-st 68; § 65 lg-st 2; § 69 lg-test 1, 3 ja 4; § 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 21 asub kohus seisukohale, et T.K kuulub temale

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses 4 menetluses, joobe tuvastamise ekspertiisikulud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppe kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.