1-17-5541/37

1 Kriminaalasi nr 1-17-5541 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5541 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu O.J , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.04.2017 ja lõpp 06.11.2019 RESOLUTSIOON Jätta O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.J kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.07.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-5541 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. O.J tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti O.J-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamine alates 03.04.2017 kuni 04.04.2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning O.J-ile mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 2 lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.05.2016 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra – 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust (ehk 393 ÜKT tundi) – ning O.J-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.04.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Isikut on karistatud joobes juhtimise eest, ülejäänud ja praegune kuritegu on vägivaldsed (kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine). Soodusteguriks on alkoholi liigtarbimine. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks - alkoholijoobes vägivalla kasutamine ja mootorsõiduki juhtimine. Ajavahemikul 16.10.-27.11.2017 läbis isik sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 17.08.2018 ja 24.08.2018 toimus nimetatud programmi jätkutegevus. 27.03.2018 määrati kinnipeetav majandustööle koristajaks ning käesoleva ajani töötab ta koristajana. Ajavahemikul 21.08.-20.11.2017 osales kinnipeetav riigikeele A1 taseme täiendkoolitusel, saades positiivse tulemuse ja ajavahemikul 05.01.-01.08.2018 osales isik riigikeele A2 taseme täiendkoolitusel. 15.09.2018 toimus tasemeeksam, kuid kinnipeetav ei saanud positiivset tulemust. Vestlused teemal Pere ja paarisuhtes vägivalla vähendamine toimusid 08.01.2018, 08.02.2018, 14.03.2018, 23.04.2018, 14.05.2018 ja 04.06.
3. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava elukaaslase J A ema T A. Enne vangistust elas kinnipeetav samal aadressil. Hetkel elavad antud korteris kinnipeetava elukaaslane ja viimase täisealine poeg D A. Kuritegu oli toime pandud antud korteris. Kodukülastusel on välja selgitatud, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. J A on nõus elektroonilise valve kohaldamisega kinnipeetava suhtes oma elukohas. Korteri omanik T A elab xxxx ning saatis posti teel kinnituse, et on nõus sellega, et O.J-i suhtes kohaldatakse elektroonilist valvet tema korteris. Oma kirjaliku nõusoleku andis ka J A täisealine poeg D A. Isiku sõnul lõpetas ta põhikooli Narva kesklinna gümnaasiumis ja läks peale seda edasi õppima Saksamaale kutsekooli madruse eriala, mille ka lõpetas. Varasemalt väitis, et kutsekool jäi lõpetamata ja Saksamaal elades sai ehitaja väljaõppe. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Viimati töötas isik ametlikult KÜ-s Xxxx koristajana 1 aasta. Samuti on ta töötanud OÜ-s Xxxx xxxx, kuid on olnud ka töötuse perioode. Sissetulekuks oli ka elukaaslase töötas u. Kulud ületasid tulusid, kuna isikul oli välja kujunenud kulutamisharjumus. Välja on kuulutatud eraisiku pankrot, mis jõustus 26.04.
4. K-raha andmeil maksmata haginõudeid ei ole ning kohtukulud tasub väidetavalt elukaaslane. Isiku sõnul on kohtumenetluses alimentide taotlus endise elukaaslase poolt. J A kinnitas, et on valmis toetama kinnipeetavat materiaalselt. J A töötab. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale garanteeritakse töökoht Xxxx OÜ-s. Äriregistri andmetel on ettevõte asutatud
5. aastal xxxx. Ettevõtte juhatuse liige J A kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et kinnipeetav võetakse vabanemisel tööle pagari abilise ametikohale. Töökoht asub xxxx ning töötasuks pakutakse miinimumpalka. Kinnipeetava lähivõrgustikku xxxx kuuluvad elukaaslane J A, viimase poeg D A, ema O S, isa J V ja vanaema V S. Elukaaslase hinnangul on kõikide pereliikmete omavahelised suhted head ja toetavad, kinnipeetavaga suheldakse telefonitsi, käiakse kokkusaamistel. 3 Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetav abielus U V, tal on laps D V (sündinud xxxx). Abikaasa ja laps elavad xxxx. Kinnipeetav väidab, et vabaduses olles suhtles oma pojaga ning toetas teda. Karistusregistrist ja erinevatest kohtuotsustest tuleneb, et kinnipeetav on toime pannud erinevaid vägivallakuritegusid oma lähedaste suhtes (ema, vanaema, õde, endine elukaaslane ja praegune elukaaslane). Kinnipeetav tunnistab, et kõikidel juhtudel oli ta alkoholijoobes, millest lähtuvalt käitus agressiivselt. Väidab, et suhtlusringkonnas ei ole kriminaalse taustaga inimesi ning mõjutatav ta ei ole. Liiklusseaduse järjepidev rikkumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Alkoholi hakkas isik tarvitama 20-aastaselt. Kinnipeetav tunnistab, et kuritarvitab alkoholi. On olnud mitmepäevaseid joomisi, misjärel ongi muutunud vägivaldseks, sest peas pole kõik korras olnud sel ajal. Teadvustab, et alkohol osutub pidurdamatu käitumise käivitajaks. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, mida ise ei tunnista. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud alkoholisõltuvus. Tahab alkoholi tarvitamisest vabaneda, sest elukaaslane usub temasse. Isik ei taha enam lähedastele haiget teha. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholis t täielikult loobuma, samas tema varasem käitumine näitab vastupidist. Kinnipeetav on nõus alkoholiraviga, kui kohus leiab, et see on vajalik. Kinnipeetav proovis narkootilistest ainetest fentanüüli esimest korda enne
6. aastat, viimane tarvitamine oli veebruaris
7. On suitsetanud kunagi ka kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust ei ole, on opiaatide kuritarvitaja. Kinnipeetaval on krooniline haigus, ta saab pidevalt ravi ja vajab ravi jätkamist vabanemisel. Isikul on töövõimetus 60% kuni
8. aasta sügiseni. Varasem käitumine ja kuritegude laad viitavad impulsiivsusele, oskamatusele või tahtmatusele lahendada probleeme ning mõista teiste inimeste seisukohti. Vähendab oma osa sooritatud kuritegudes ja peab karistust liialt rangeks. Eesmärkideks on töötada ja luua pere. O.J on olnud 3 korral määratud kriminaalhooldusele. Ühel korral kulges katseaeg rahuldavalt, kuid teisel korral rikkus O.J kohustust mitte tarvitada alkoholi ning pani katseajal toime uue kuriteo. Karistused liideti ja kinnipeetav määrati kolmandal korral kriminaalhooldusele, teda kohustati tegema üldkasuliku töö tunde. Ka siis rikkus kinnipeetav korduvalt talle määratud kohustusi: hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, takistas kohustuse täitmise kontrollimist. Karistus pöörati täitmisele. Kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, kuid tahab leida õigustusi peaaegu kõikidele oma tegudele. Motivatsioon on olemas loobumaks kuritegelikust käitumisest, kuid kinnipeetava varasem käitumine ja alkoholiprobleem näitavad, et tal on vaja väga suurt tahet ja jõudu, et olla seaduskuulekas. Kinnipeetava puhul seisneb oht kehalises väärkohtlemises, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem kui kinnipeetav jätkab alkoholi liigtarvitamist ning konfliktide tekkimisel kasutab vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks O.J-i tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 06.11.2019 ning katseajaks määrata O.J-ile KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepanku määrata 2 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. O.J kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Alkohol oli tema suureks probleemiks kuritegude toimepanemise ajal. Vangla on avaldanud talle suurt mõju. 4 Ta on aru saanud, et pere on kannatada saanud ja sellepärast on ta ise taotluse esitanud, et soovib elektroonilist valvet. Mõistab, et prokuratuur ja vangla ei toeta tema vabastamist, sest nad lähtusid sellest, mida ta on toime pannud enne vanglasse sattumist. Nüüd peaks lähtuma sellest, milline on olukord tänase päeva seisu ga. Ta soovib väga uuel aastal olla oma perega. Kui kohus ta vabastab, siis ta lubab täita kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta ei soovi ennast õigustada, aga eelnevalt ta ilmselt ei mõistnud kriminaalhoolduse tõsidust. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa O.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, O.J-i ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kannatanu J A poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu O.J ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata sellest, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on vägivaldsed – kehalised väärkohtlemised ja ähvardamised, mis on toime pandud lähedaste (ema, vanaema, õde, endine elukaaslane ja praegune elukaaslane) suhtes. Kuritegude toimepanemisi on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkuteg evuse, vestelnud mitmel korral Pere ja paarisuhtes vägivalla vähendamise teemal, omandanud riigikeele A1 taseme ja läbinud riigikeele A2 taseme kursused ning ta töötab vangla majandustöödel koristajana. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. Tal on kindel elukoht elukaaslase emale kuuluvas korteris koos elukaaslase ja viimase täisealise pojaga, kus ta elas ka enne vangistust. Samas on kinnipeetav pannud nimetatud elukohas oma praeguse elukaaslase J A suhtes toime kuriteo, mille eest ta praegu karistust kannab. Kinnipeetavale on vabanemisel garanteerinud töökoha Xxxx OÜ pagari abilisena. Töökoha olemasolu tagab talle kindla igakuise sissetuleku, mis aitab tal majanduslikult toime tulla. Samas ei ole kuritegude toimepanemine olnud tingitud isiku majanduslikust toimetulekust, seega ei vähenda kindla töökoha olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetaval on suhted lähedastega head ja toetavad. Samas nähtub, et kinnipeetav on kuriteod toime pannud just oma perekonnaliikmete suhtes, millest järeldub, et isiku eest ei ole lähedased kaitstud. Kõik kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles, millest nähtub, et alkoholi tarvitanuna käitub ta agressiivselt. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud alkoholisõltuvuse. Isikul ei ole tuvastatud narkosõltuvust, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on tegemist opiaatide kuritarvitajaga. Kinnipeetav ise tunnistab, et kuritarvitas alkoholi, kuid ta on nüüd enda sõnul motiveeritud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Arvestades isiku eelnevat elukäiku ja varem 5 toimepandud kuritegude asjaolusid, esineb uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Iseloomustusest nähtub ka, et isik on motiveeritud ku ritegelikust käitumisest hoiduma, kuid tema varasem käitumine ja ilmselge alkoholiprobleem näitavad, et tal puudub tahe olla seaduskuulekas ja hoiduda täielikult alkoholi tarvitamisest. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ning tema vabanemisjärgsed elutingimused kindla elukoha ja töökoha näol on head, ei saa kohtu hinnangul selle põhjal karistuse eesmärkide täidetust hinnata. Kinnipeetav on varem korduvalt olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, pani katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal toime uued kuriteod, hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, takistas kohustuse täitmise kontrollimist, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemis ega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
10. jaanuari
11. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 10.01.2019 kohtumäärus 1-17-5541 jõustus
12. märtsil 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent