Obsah (5)

§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78

1-19-1197 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1197 (19231500255) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 121

lg 2 p 2 järgi Kokkuleppemenetluses Kaidi Kahu Süüdistatav G.T Kaitsja Ik: XXX, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 08.02.2019 kuni 08.02.2020 Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kohtueelsel menetlusel advokaat Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON 1. G.T süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o G.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.02.2019 kuni 08.02.2019, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta G.T-le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva G.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et G.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab G.T täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna 1 juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel 6127758; Karjääri 7, Maardu, Maardu esindus, tel 638 4090). 4.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada G.T järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla IdaHarju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustada G.T käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

6.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada G.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.03.

2. G.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. G.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; s.o kokku menetluskulu 810 (kaheksasada kümme) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „G.T, 1-19-1197, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel G.T poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu, s.o summas 100 eurot G.T-lt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.
4. DVD-plaat Häirekeskusele tehtud kõne audiosalvestisega, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. DVD-plaat rinnakaamera salvestiga, mis on kinnitatud kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult 2 teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu G.T süüdistatakse selles, et tema, 07.02.2019 kella 17:25 ajal, viibides alkoholijoobe seisundis enda vanematele kuuluvas elukoha korteris aadressil xxx, lõi oma isale, S S ühe korra rusikaga vasakule poole otsmiku piirkonda vastu laupa ning kriimustas edasise kähmluse käigus kannatanu kaela, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused – vasakul pool otsmiku piirkonnas laubal muhk ja punetus ning kaela paremal küljel 7 cm pikkune kriimustus ja punetus. Sel moel pani G.T oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 12.02.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav G.T ja tema kaitsja Yaroslav Radziwill sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7.02.2019-8.02.2019, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes

§ 74

lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 74

lg 1 alusel on G.T kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt G.T on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes

§ 75

lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kriminaalmenetluse kulud: tasu määratud kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli poolt kriminaalasja eeluurimisel G.T-le kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 100.00 eurot, mis jätta seoses G.T raske majandusliku olukorraga riigi kanda. 3 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.T võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, salvestised ja muud ära võetud objektid: DVD-plaat audiosalvestisega Häirekeskusesse ja DVD-plaat rinnakaamera salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 121

lg 2 p 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4