4-23-1781/14

(263023001626)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi RK seadusliku esindaja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.05.2023.a otsusele väärteoasjas nr 263023001626 karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: RK isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxxxxx tn xxxxxxx, xxxxxxx; Töökoht: xxxxxxxx xxxxxxxxxxx kooli õpilane; e-post: xxxxxxxxxxx. Alaealise seaduslik esindaja: KT Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. Kaitsja: vandeadvokaat Mirjam Frey RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2 ja KarS § 87 lg 2 p 6 kohus otsustas:

1. Rahuldada RK seadusliku esindaja kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna 29.05.2023.a otsus RK KarS § 218 lg 1 alusel määratud karistuse osas.
2. Kohaldada RK suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja kohustada teda tegema 8 (kaheksa) tundi üldkasulikku tööd 2 (kahe) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
3. Üldkasuliku töö sooritamine toimub Viru Vangla kolmanda üksuse Harju esinduse (Tartu mnt 85/1, Tallinn) noorte kriminaalhoolduse kaudu. 1

(5)4-23-1781

1. Üldkasuliku töö sooritamise korraldamiseks tuleb RK olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste või probleemide korral pöörduda Viru Vangla kolmanda üksuse noorte kriminaalhoolduse poole telefoninumbril 612 7811 või saata e-kiri aadressil noortekrhoinfo@just.ee.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta alaealise menetluskulu, määratud kaitsjale määratud tasu summas 151, 20 eurot riigi kanda. Kohtuotsus edastada RK ja alaealise seaduslikule esindajale ning saata kaitsjale, Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusosakonnale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. augustil 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
4. augustil 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
5. 24.04.2023.a koostati väärteoprotokoll RK suhtes väärteoasjas nr
6. Väärteomenetluses tuvastati, et 25.03.2023 kella 16:35 ajal Rapla linnas Tallinna mnt 16 kaupluse "Konsum" müügisaalis RK pani enda jope põue 1 0,5 liitrise pudeli viina "Viru valge" maksumusega 10,49 eurot, seejärel läbisid poisid kaupluse kassa põue pandud toote eest tasumata, pannes toime süüteo varavastase väheväärtusliku asja vastu. RK tekitas vargusega kauplusele kahju summas 10,49 eurot. Sellise tegevusega rikkus RK KarS 199 lg 1 normi ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo.
7. Kohtuvälise menetleja 29.05.2023.a otsusega tunnistati RK süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ning temale määrati karistuseks rahatrahv 23 trahviühikut, s.o 92 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. 2

(5)4-23-1781 Menetlusaluse isiku kaebus

1. 24.05.2023.a esitas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt on määratud rahatrahv ebaproportsionaalselt suur, võrreldes tekitatud kahjuga. Süüd kergendavaks asjaoluks on süüdlase ütlused, sh antud tunnistus ning enda poolt pakutud lahendused kahju hüvitamiseks, mis näitavad, et isik on näidanud üles kahetsust ning soovib enda süül tekitatud kahju heastada. Teiseks seab alaealisele, kellel endal puudub sissetulek ning mida on kohustatud seetõttu tasuma seaduslik esindaja ehk antud juhul mina, KT kui last üksi kasvatava vanema ja lapse sellises suuruses määratud rahatrahv, majanduslikult keerulisse olukorda. Võttes arvesse, et K. Teets on määranud ka teise rahatrahvi, väärteo eest, millega tekitatud kahju oli 11.70, suuruses 80 eurot. Otsuses seisab, et kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Süüteo toimepanemise hetkel ei olnud süüdlasel ühtki kehtivat karistust ning varasemalt ei olnud koostatud talle ühtki väärteoprotokolli, mistõttu palutakse otsuses määratud karistuse üle vaadata ja ümber hinnata. Juhul kui see ei ole võimalik, palutakse pikendada trahvi maksmise perioodi kolmelt kuult kuuele kuule. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Menetlusalune isik oli täpselt samal arvamusel, mis eelmises asjas, milles ta arvas, et ei jää vahele. Saab aru, et tegi väga valesti ja lubab rohkem selliseid tegusid mitte teha. Politsei oleks võinud pakkuda ÜKT-d. Öeldi, et trahv on kahe asja peale kokku maksimaalselt 100 eurot, aga tuli rohkem. Endal sissetulekuid ei ole. Ema on kahju hüvitanud. On Tallinnas vahele jäänud, aga Järvakandi asjad olid varasemad. Kui vahele jäi, siis peale seda pole ühtegi väärtegu juhtunud, aga on üks protokoll joomise eest
3. aprillil.
4. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja oli täpselt samal arvamusel, mis eelmises asjas, milles ta selgitas, et poeg on vaikne, rahulik, sõbralik ning koolis saab valdavalt kenasti hakkama. Viimane tegu oli 01.04, nüüd on käitumine olnud selline, et ühtki sellist olukorda tuvastanud ei ole. Teda võiks mõjutada teadmine, et see on ta enda elu, aga karistuse mõttes võiks see olla midagi sellist, et ta peab ise panustama, et saaks aru, et teole järgneb midagi, mida on kohustatud tegema. ÜKT on ta ise välja käinud. Politseis pojale muid variante ei pakutud, öeldi, et tuleb kaks rahatrahvi maksimaalselt kokku 100 eurot ja kui tuleb üks tegu veel, siis alustatakse kriminaalmenetlust.
5. Menetlusaluse isiku kaitsja oli samuti kokkuvõtvalt samal arvamusel, mis eelmises asjas. Tegemist on teismelise poisiga, neile on sellised ebaseaduslikud asjad väga huvitavad, sõpradega minnakse palju kaasa. RK saab aru, et need teod ei ole aktsepteeritavad ja on ka sellest aru saanud, et järgmine tegu on juba kriminaalasi. Teda paneks mõtlema ja tulevikus hoiduma ÜKT. Politsei poolt alaealisele rahatrahvi mõistmine on pigem karistus tema vanematele. Ajaliselt see periood jäi ühe nädala sisse, ei olnud eelnevalt pahategusid, ega peale
6. aprilli. Võiks kaaluda VTMS § 30 kohast väärteomenetluse lõpetamist või KarS § 87 lg 2 kohast mõjutusvahendi kohaldamist. Asjakohane on ka essee kirjutamine.
7. Kohtuväline menetleja jääb samuti endiselt varem öeldu juurde ning leiab, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse muutmiseks pole alust. Rahatrahv on määratud õiglaselt, VTMS järgi võib mitu tegu toime pannud isikule teha ühe protokolli, aga võib ka eraldi. menetlusalune isik ei saa endale karistust valida, selle määrab menetleja. Kui mõelda nii, et rahatrahv võiks isiku tuleviku ära rikkuda, siis sellega nõustuda ei saa. Kui karistus on kantud, siis peale 1 aastat kantakse karistus arhiivi ja hilisemate tegudega seotud ei ole ega arvestata karistuse mõistmisel. Kuna alaealisele antakse taskuraha 100 euro ümber kuus, siis saaks ta maksta sellest, see on 3

(5)4-23-1781 talle tuntav, ta saaks aru, et see on karistus. KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
2. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud, kuid alaealisele õigusrikkujale 25.03.2023.a toime pandud esimese süüteo eest määratud karistus on motiveerimata ja ei ole kooskõlas isiku süü suurusega, kehtiva karistusõigusega, üldise karistuspraktikaga ning kriminaalpoliitika põhialustega.
3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et RK 16:35 ajal Rapla linnas kaupluse "Konsum" müügisaalis pani endale põue 0,5 liitrise pudeli viina maksumusega 10,49 eurot ja läbis kaupluse kassa kauba eest tasumata, pannes toime süüteo varavastase väheväärtusliku asja vastu ning tekitas kauplusele kahju summas 10,49 eurot.
4. Rapla TÜ avaldus kohaselt toimus varastasid 3 poissi Rapla Konsumist pudeli viina, maksumusega 10,49, 2 pudelit õlut ja 1 pudeli Gin Long Drinki vargust (tl 7). Rapla kaupluse „Konsum“ turvakaamera salvestise vaatlusprotokolli kohaselt 25.03.2023 kella 16:35 ajal Rapla linnas Tallinna mnt 16 kaupluse "Konsum" müügisaalis RK pani enda jope põue 1 0,7 liitrise pudeli viina "Viru valge" maksumusega 10,49 eurot, seejärel läbisid poisid kaupluse kassa põue pandud toote eest tasumata, pannes toime süüteo varavastase väheväärtusliku asja vastu. RK tekitas vargusega kauplusele kahju summas 10,49 eurot (tl 8-10).
5. Kohus tugineb otsuse tegemisel kirjalikele tõenditele ja menetlusaluse isiku enda ütlustele ning leiab, et tõendamist on leidnud RK KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine. KarS § 218 lg 1 koosseisu moodustab praegusel juhul varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk varguse toimepanemises ning tulenevalt sellest, et asja väärtus jäi alla 200 euro piirmäära, siis tuleb tegu subsumeerida KarS § 218 lg 1 järgi. RK teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
6. Kohtu hinnangul ei ole alaealisele RK kohtuvälise menetleja poolt karistuse kohaldamine kooskõlas KarS §- s 56 lg- s 3 sätestatuga, mille kohaselt alaealisele võib karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu aga vähimatki põhjendust, miks alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada RK edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti on kohtuväline menetleja oma otsuses jätnud karistuse kohaldamise sisuliselt põhjendamata ja on piirdunud üksnes KarS § 56 sõnastusega. Seega on kohtuvälise menetleja otsus motiveerimata.
7. Kohus leiab, et 16 aastast RK on võimalik alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. RK on varem karistamata isikuna, pani toime varavastase süüteo, millega tekitas kahju 10,49 eurot, mis on hüvitatud. Menetlusalune isik tunnistab oma tegu ja kahetseb toimunut, samuti arvestades varasema karistatuse puudumist, hindab kohus RK süü suurust talle KarS § 218 lg 1 järgi inkrimineeritava 4

(5)4-23-1781 süüteo toimepanemisel väikeseks.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja samuti tagab õiguskorra kaitsmise huvid RK suhtes KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamine. RK soovis teha üldkasulikku tööd, sellega nõustus ka tema seaduslik esindaja ning kohus kohustab RK tegema 8 tundi üldkasulikku tööd 2 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2. Kuna RK karistuse määramisel ilmnes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kohtuvälise menetleja poolt tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse, millega RK kohaldati karistuseks rahatrahv 92 eurot.
3. Määratud kaitsjale määratud tasu 151, 20 eurot jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5