Obsah (6)

§ 97§ 100§ 101§ 99§ 105§ 102

Tsiviilasi nr 2-22-148796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-148796 Tsiviilasi D.

) § 80 lg 1 ja § 96 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma.

§ 97

p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg-st 2 tuleneb, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja alaealine laps. Hageja on seega õigustatud kostjalt ülalpidamist saama ja kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Kostja kannab karistust XXX, mistõttu tal ei ole võimalik lapse ülalpidamises ja kasvatamises vahetult osaleda. Seega on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskohustust täitma elatise maksmise teel.

1. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14 ja seal viidatud lahendid). 2 Kostja on väitnud, et on oma pere kaudu hagejat toetanud, ostetud on erinevaid asju ja toetatud ka rahaliselt. Hageja ema võtab omaks, et on mõningaid asju saanud, kuid regulaarset pidevat toetust nende poolt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale (oma pere kaudu) piisavalt ja regulaarselt ülalpidamist andnud. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise väiksemas ulatuses kui

§ 101alusel arvutatavas elatise miinimumsummas.

Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

1. detsembril 2022, ja
2. veebruaril 2023 avalduse nõude suurendamiseks 200 euroni.
3. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja on esile toonud lapsega seonduvad kulud igakuiselt 321 euro ulatuses. Nimetatud summas ei ole hageja ema arvestanud täielikult lapse toidukulusid ja lapse eluasemekulusid. Hageja ema on selgitanud, et elab koos lapsega kolmetoalises korteris. Hageja on esitanud kohtule korteriühistu ja Eesti Gaasi poolt esitatud arved. Kostja ei ole kulude olemasolu ega suuruse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et elatist nõutakse alla miinimummäära ja loeb tõendatuks, et lapse vajadused ühes kuus on vähemalt 400 eurot. 10.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
3. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna tal puuduvad vanglas viibimise tõttu elatise maksmiseks rahalised vahendid. Kostja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt perioodil
4. augustist 2022 kuni
5. veebruarini 2023 on kostja sissetulekud kokku 358,65 eurot, mis seisnevad valdavas oas sugulastelt ja tuttavatelt laekunud summades. Kohus leiab, et kostja vanglas viibimine ei 3 ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

§ 101alusel arvutatava elatise summa.

Vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning sellest tulenevast sissetuleku teenimise kohustusest põhjusel, et vanglas viibimise tõttu on tema võimalused sissetulekut teenida piiratud. Kostja viibib vanglas kuriteo toimepanemise pärast, seega kostja ise põhjustas olukorra, kus ta ei saa lapse ülalpidamiseks piisavat sissetulekut teenida. Tegemist on ajutise olukorraga. Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla

§ 101

alusel arvutatava elatise summa ei ole ka asjaolu, et hageja ema majanduslik seisund on kostja seisundist parem. Samuti ei anna elatise vähendamiseks põhjust asjaolu, et kostjal on üle 10 000 euro võlgnevusi.

1. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus elatise suuruseks 100 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest
2. detsembril 2022 kuni
3. veebruarini 2023 ning 200 eurot kuus alates nõude suurendamisest
4. veebruaril 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Nimetatud perioodil on S. S. tasunud
5. veebruaril 2023 kostja ülalpidamiseks 100 eurot, millises ulatuses tuleb lugeda elatis kostja poolt tasutuks. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Alates
6. detsembrist 2022 kuni
7. juunini 2023 on kostja kohustatud tasuma hagejale elatist kokku 984,44 eurot [(2022 detsember 100 eurot : 31 päeva x 14 päeva + 2023 jaanuar 100 eurot + 2023 veebruar 100 eurot : 28 päeva x 17 päeva + 200 eurot : 28 päeva x 11 päeva + 2023 märts–2023 juuni 4 x 200 eurot) – veebruaris tasutud 100 eurot], mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates
8. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus välja elatise 200 eurot kuus. 14.

§ 100

lg 4 kohaselt tasutakse elatis iga kuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja taotlusel kuulub elatis tasumisele tema seadusliku esindaja pangakontole.

1. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 järgi läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
2. Kohus juhib tähelepanu, hagejal ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
3. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
4. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 4