Obsah (15)

§ 5§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 428§ 429§ 162§ 174§ 477§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 08. juuni 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-15297 Tsiviilasi E. A. hagi K. R. vastu korteri

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on hagi 17.10.2022 määrusega menetlusse võtnud. 15.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt

§ 5

ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

§ 438lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

4

1. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
2. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab ja mille üle vaidlus puudub: • Pooled sõlmisid 10.02.2022, kostja allkirjastas 25.02.2022, korteri asukohaga XXX üürile andmiseks üürilepingu. • Korteri sai kostja oma valdusse 10.02.
3. • Kostja ei tasunud kõiki üüri ja kommunaalteenuste makseid. • Kostja andis korterivõtmed üle hagejale
4. märtsil 2023 toimunud kohtuistungil. • Hageja käis korterit üle vaatamas 21.02.
5. • Pooled ei vaidle asjaolu üle, et sõlmiti üürileping eluruumi kasutamiseks.
6. Hageja on VÕS § 316 lg 1 punktide 1 ja 3 tuginedes üürilepingu üles öelnud, kuna üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud. Pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise asjaolude üle, kostja on kohtuistungil korterivõtmed hagejale üle andnud ning hageja loobus vara väljanõudmise nõudest.
7. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepinguPoolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.
8. kohaselt kohustus kostja tasuma üürile võetud elamispinna eest üüri 400 eurot kuus. Kostja tasus sularahas üüri kokku 800 eurot, 400 eurot veebruarikuu ja 400 eurot märtsikuu eest, seda asjaolu, et ole vaidlustatud.
9. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 4.6 kohaselt oli kostja kohustuseks lisaks üürile tasuda ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste, s.h. küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, telefon, kaabeltelevisioon, signalisatsioon, prügivedu, internetiühendus, koristus, renoveerimiskulud, edaspidi kõrvalkulud, eest eraldi vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või üürileandja poolt esitatud arvetele. Kostja on esitatud arved jätnud tasumata.
10. Kohtu hinnangul kostja väited ei ole asjakohased, ega lükka ümber tema lepingust tulenevat kohustust tasuda üüri ja lepingupunktis 4.6 kirjeldatud teenuste eest. Kostjal oli kohustus tasuda üüri 400 eurot kuus, tasudes selle kord kuus järgneva kuu eest igakuiselt ühekordse maksena. Lepingust ei tulene, et hagejal oli kohustus üüri kohta arve esitada. Seega kostja vastuväide, et hageja ei esitanud arvet üüri kohta, ei ole kooskõlas lepinguga. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub üüri sularahas hagejale. Kohus nõustub hagejaga, et vaid kommunaalteenuste ja muude tarbitavate teenuste osas tuli esitada teenuseosutaja või üürileandja poolt arve. Kostja ei ole tõendanud, et üürilepingu ese ei olnud lepingukohane, sh korteri sisustuseks olnud voodi ja televiisor. Kohtuistungil, mis toimus 21.märtsil 2023 andis kohus koos selgitusega kostjale tähtaja hiljemalt 17.04.2023 tuua esile, millise kululiigi osas ja mis arvel märgitud summale ta vastu vaidleb. Kohus selgitas, et lähtub hagi läbivaatamisel hagi piiridest, esitatud rahalisest nõudest kostja vastu. Kohus ei anna hinnangut võimaliku kehavigastuse tekkimise kahju osas, kostjal on õigus valida kohane õiguskaitsevahend võimaliku nõude esitamiseks. Samuti pöörduda politsei poole avaldusega seoses võimaliku väljapressimisega. Käesoleva hagimenetluse sisuks on üürilepingust tulenevad rahalised nõuded seoses elutuumi kasutamisega. Kostja leiab, et 5 tasumisele ei kuulu kindlustus 0,42 eurot kuus, remondireserv 38,05 eurot kuus, halduskulu 7,38 eurot kuus, avariivalve 1,48 eurot kuus ja hooldustasu 10, 21 eurot kuus, kokku 57,54 eurot kuus.
11. Pooled on kokku leppinud lepingus remondireservi ja halduskulude kandmise eluruumi üürilepingu perioodil. VÕS § 292 lg 1`näeb ette, et üürnik peab mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulutusi, kui see on lepingu sõlmimisel kokku lepitud. Nimetatu on ka kostjale edastatud arvetel kajastamist leidnud. Seega ei ole kostja vastuväited põhjendatud, et tal puudub kohustus tasuda märgitud summasid. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
12. Hageja jäi asja sisulisel läbivaatamisel rahalise nõude juurde, arvestades, et üürileping on lõppenud 18.06.2022 seisuga. Hageja palub välja mõista kostjalt tasumata üüri summa 34,84 eurot, kommunaalteenuste eest 754,16 eurot ja elektrienergia eest 107, 16 eurot. VÕS § 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Sama seaduse § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus nõustub hageja arvestusega, üürivõlgnevuse jääk on 34,84 eurot (120-85,16). Kohtule esitatud arvega tuvastab kohus, et 28.02.2022 koostas Eesti Energia AS veebruarikuu eest arve 333002436531 summas 21,08 eurot maksetähtajaga 17.03.2022, 31.03.2022 märtsikuu eest arve 333901483275 summas 36,98 eurot maksetähtajaga 18.04.2022, 30.04.
13. aprillikuu eest arve 333571157426 summas 42,51 eurot maksetähtajaga 17.05.
14. seega loeb kohus tõendatuks võlgnevuse elektrienergia eest. Lepingu kehtivusaegse kommunaalteenuste võlgnevusega kokku on tarbitud kommunaalteenuste eest 754,16 eurot (376,87+377,29).
15. Hageja loobus korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest, kuivõrd kostja andis korteri valduse üle ehk rahuldas hageja nõude.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. 25. Hageja soovib kostja vastu esitatud korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudest loobuda põhjusel, et kostja on korteriomandi valduse üle andnud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja ka selle nõude osas tsiviilasja menetlus lõpetada. Menetluskulud 26.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja ühe nõude osas võtab vastu loobumise, kuivõrd kostja on nõude rahuldanud, siis on põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 27.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 6 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 28.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). 29.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

1. Hageja 02.05.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 756 eurot (õigusabikulud käibemaksuga). Tsiviilasja toimikust nähtub ka, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: • hagimaterjalidega tutvumine, analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks (1,3 tundi); • osalemine 21.03.2023 kohtuistungil (0,8 tundi); • kostja 17.04.2023 menetlusdokumendi analüüs ja vastuse koostamine (2,1 tundi).
2. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.
3. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaadi abi. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
4. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 4,2 tundi (1,3 tundi + 0,8 tundi + 2,1 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 756 eurot (4,2 tundi × 150 eurot x 20% käibemaks).
5. Lisaks eeltoodule on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

35. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1351 eurot (756 + 595), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

36.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 7 (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 8