KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. august 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-9673 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi X hagi Y vas

§ 313

, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. ASJAOLUD

1. X esitas esindaja kaudu maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.02.
2. aastast kuni hageja täisealiseks saamiseni 215,64 eurot kuus.
3. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 10.07.
4. a. Kohus saatis dokumendid aadressile xxx. Dokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja teavitas telefoni teel, et ei ela aadressil xxx ja kinnitas oma eposti aadressiks xxx. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esita, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses ja rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus edastas 10.07.
5. a ja 17.07.
6. a kostjale hagimaterjalid ja kostja poolt kinnitatud ja registris märgitud e-posti aadressile xxx. Kohus selgitas, et kui kohtudokumentide kättesaamise kinnitust ei tule, loeb kohus, et kohtudokumendid on kätte saadud vastavalt

§ 3141lg 1 sätestatule kolme tööpäeva jooksul kirja saatmisest.

Kostja kohtu määratud tähtajaks ja enda poolt märgitud kuupäevaks kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

1. Hageja esitas 26.07.
2. a kohtule hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas 26.07.
3. a määrusega taotluse ja kohustas Yt maksma kohtumenetluse ajal elatist alaealise lapse X ülalpidamiseks igakuiselt 215,64 eurot, alates
4. juulist
5. a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 2

§ 407lg 1.

kohtule taotluse hagi rahuldamiseks KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lõikele 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikele 1 ja 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 7.

§ 444lõike 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 8.

§ 3

lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.
2. Hagi on õiguslikult põhjendatud PKS § 96, § 97 lõike 1, § 100, §
3. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma. Vastavalt PkS § 99 lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
4. PKS § 101 lõike 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi
5. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
6. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 215,64 eurot alates 01.02.
7. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus X hagi Y vastu tagaseljaotsusega.
9. Vastavalt

§ 468

lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. 3

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4