Obsah (10)

§ 190§ 17§ 44§ 200§ 204§ 14§ 58§ 29§ 194§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2023. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1649 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Židzik esitas
2. veebruaril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) avalduse kahju hüvitamiseks.
4. aprillil 2023 tegi PPA õigusbüroo otsuse, millega jäeti A. Židziku avaldus rahuldamata. Otsuses märgitu kohaselt võib taotleja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 kohaselt 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Otsuses tuvastas PPA, et
5. a kevadel oli kaebajal politseiga kolm kokkupuudet: 1
6. aprillil 2022 teisaldati avaldajale kuuluv sõiduk, kuna avaldaja oli salongi tahavaatepeegli külge kinnitanud Vene Föderatsiooni sümboolika Georgi lindi. Samal päeval, peale tööpäeva lõppu, läks avaldaja Ida-Harju politseijaoskonda, mille uksed olid suletud. Avaldaja ei olnud rahul sellega, et tal ei lubatud hoonesse siseneda. Sõiduki sai avaldaja tagasi
7. mail 2022 peale teisaldamiskulude tasumist.
8. mail 2022 läks avaldaja Filtri teele, et asetada surnuaial asuva monumendi juurde lilli, kandes parema käe randme ümber Georgi linti. Politsei pidas avaldaja kinni ja koostas väärteoprotokolli.
9. mail 2022 kl 00.30 paiku Tallinnas Sikupilli kaubanduskeskuse ees tekkis avaldajal sõnaline konflikt politseinikuga. PPA-le esitatud taotluse kohaselt koosneb kaebaja varaline kahju sõiduki hoiukulust summas 42 eurot; transpordikulust 25 eurot, mis tekkis mootorrattaga sõitmisest Rahumäe teele teisaldatud sõiduki järele; hüvitisest 10-päevase perioodi eest, mil avaldaja oli oma autost ilma. Mittevaraline kahju, mille suuruse palub avaldaja määrata PPA-l õiglase äranägemise järgi, tekkis taotluse kohaselt avaldaja avaliku alandamisega, mis seisnes tema jaoskonda kutsumises, politseihoonesse sisenemise keelamises, sõiduki teisaldamisega seotud dokumentide väljastamisest keeldumises ja
10. veebruari 2022 kaebaja suhtes korduvalt läbi viidud õigusvastasest tegevusest. PPA märkis otsuses, et RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ja sellise tegevusega isiku õiguste rikkumine. Avaldaja ise tunnistab, et talle oli teada Vene Föderatsiooni agressiooniga seotud sümboolika Georgi lindi õiguspoliitiline tähendus, kuid ta pani selle autosse nähtavale kohale teadlikult ja tahtlikult. Korrakaitseseaduse (KorS) § 51 lg 1 p 1 annab politseile õiguse tegutseda olukorras, kus on pandud toime korrarikkumine ja avaliku korra eest vastutavat isikut ei saa kätte. Eeltoodust tulenevalt oli sõiduki teisaldamine õiguspärane. Avaldaja ei ole õigusaktidega sätestatud tähtaja jooksul seda vaidlustanud. Järelikult puudub alus hüvitada avaldajale sõiduki teisaldamisega tekkinud kulud. Avaldaja ei saa nõuda enda lubamist politseihoonesse peale tööpäeva lõppu, mil hoone oli suletud. Patrullpolitseinike vestlus avaldajaga jaoskonnahoone ees ei tekitanud avaldajale kahju. See, et avaldaja ei jäänud PPA ametniku selgitustega rahule, ei tähenda, et talle selgitusi ei antud.
11. mail 2022 kehtestas PPA korralduse, millega keelati avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu, samuti ei lubatud kasutada teisi isikuid provotseerivat sümboolikat. Kaebaja oli nimetatud nõuetest teadlik. Avaldaja tunnistab oma kaebuses, et võttis nn pronkssõduri juurde minnes teadlikult kaasa Georgi lindi. Kaebaja käitus provotseerivalt ning otsis avalikkuse ja politsei tähelepanu. KorS § 23 lg 3 kohaselt on isik kohustatud taluma tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 19 lg 4 p 2 paneb menetlusalusele isikule kohustuse täita kohtuvälise menetleja korraldusi.

§ 44lg 5 kohaselt ei peeta isiku ülekuulamist või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemist kinnipidamiseks. Kar

S § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemist kinnitab jõustunud väärteootsus. Eeltoodust tulenevalt oli politsei tegevus avaldaja suhtes igati õiguspärane. Avaldaja väide, et väärteoprotokoll tuli talle üllatusena, ei vasta tõele. Kaebusele lisatud avaldaja

1. mai 2022 e-kiri PPA-le tõestab, et ta sai aru, mis toiminguid tema suhtes
2. mail 2022 läbi viidi.
3. juuni 2022 e-kirjas kinnitab avaldaja, et sai väärteootsuse kätte ja lubas esitada kaebuse. Jõustunud väärteootsus on täitmiseks kohustuslik (

§ 200

). Kuna trahv jäeti vabatahtlikult tasumata, saadeti väärteootsus sundtäitmisele (

§ 204lg 3).

Avaldaja pretensioonid politsei tegevuse kohta

1. mail 2022 Sikupilli kaubanduskeskuse juures jäävad üldsõnaliseks. Avaldaja emotsionaalne ja negatiivne häälestatus politsei vastu on mõjutatud varasematest kokkupuudetest politseiga seoses sõiduki teisaldamise ja väärteomenetlusega. Ta ei konkretiseeri, milles seisnes kahju ja mil moel see tekitati. Vestluse 2 sisu oli ka sellel korral seotud sümboolika kasutamisega, milline teema pakub avaldajale kõrgendatud huvi ja mis on initsieerinud teda varem provotseerivalt käituma.
2. A. Židzik vaidlustas PPA
3. aprilli 2023 lahendi Harju Maakohtus. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Harju Maakohus jättis rahuldamata A. Židziku kaebuse osas, mis puudutab väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus jättis kaebuse osas, mis puudutab etteheiteid kohtutäituri tegevusele, läbi vaatamata. Muus osas edastas kohus A. Židziku kaebuse vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. 4.
5. Maakohus selgitas esmalt, mis osas on A. Židziku kaebuse lahendamine SKHS-i alusel Harju Maakohtu pädevuses. Seejärel lahendas kohus A. Židziku kaebuse seoses väärteomenetluses nr 2317,22,003291 väidetavalt tekitatud kahjuga. Lõpuks selgitas kohus kohtutäituri tegevuse vaidlustamise korda. 4.
6. Maakohus selgitas A. Židzikule, et on pädev SKHS § 1 ja § 17 lg 1 alusel vaatama läbi vaid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega seotud kaebusi. Seega on A. Židziku esitatud kaebusest Harju Maakohtu pädevuses lahendada osa, mis puudutab väärteoasja nr 2317,22,003291 raames tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitas, et PPA
7. mai
8. a vastusest nähtub, et
9. aprillil 2022 teisaldati kaebajale kuuluv sõiduk KorS § 52 alusel.
10. mai
11. a sündmustega seoses heidab kaebaja ette tema peatamist ja küsitlemist Filtri teel (KorS § 30), isikusamasuse kontrollimist (KorS § 32) ja läbivaatust. Need toimingud ei olnud tehtud väärteomenetluse raames.
12. mai
13. a sündmusega seoses (kaebuse kohaselt
14. mail 2023 kell 00.30) ei ole samuti süüteomenetlust läbi viidud. Kuna nimetatud toiminguid ei tehtud väärteomenetluse raames, ei ole A. Židziku etteheited ja kahju hüvitamise taotluste lahendamine Harju Maakohtu pädevuses. Kohus selgitas, et edastab eelnimetatud osas A. Židziku kaebuse

§ 14lg 2, HKMS § 4 lg 1, RVast

S § 17 lg 1 ja SKHS § 17 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule. 4.

1. Väärteomenetluses väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise osas selgitas kohus järgmist. Esmalt tuvastas kohus, et A. Židziku kaebus on esitatud SHKS-i sätteid arvestades tähtaegselt. A. Židzik on selgitanud, et
2. mail 2022 peatasid politseiametnikud teda Filtri teel, kuna ta kandis käel Georgi linti. Kuna ta polnud nõus seda politseiametnikele üle andma, tehti talle „arest“ ja viidi politseijaoskonda. Väärteoasja nr 2317,22,003291 materjalidest nähtub järgnev.
3. mail 2022 on A. Židzik kuulatud üle menetlusaluse isikuna. Ülekuulamine algas kell 17.53 ja lõppes kell 18.
4. See toimus Lääne-Harju politseijaoskonnas. Vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt võttis samal päeval kell 18.15 väärteomenetleja Priit Pinta hoiule A. Židzikult Georgi lindi. Seda tehti KorS § 52 lg 1 p 1 alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks. Vahetut sundi ei kohaldatud. Materjalides on ka ettekanne, mis on koostatud
5. mail 2022 kell 17.
6. Selles märgitakse, et A. Židzikul oli parema käe ümber keelatud sümbol. Viidatakse piltidele. Lisatud on materjalile kaks fotot, mis kujutavad meesterahvast. Esimesel on meesterahvas mootorrattale istumas (või sellelt maha tulemas). Teisel fotol on meesterahvas käed ette sirutatud, Georgi lint parem käe ümber.

§ 58kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga.

Väärteoasja materjalide kohaselt oli esimeseks väärteoasja menetlustoiminguks A. Židziku ülekuulamine Lääne-Harju politseijaoskonnas. Väärteoasja materjalides on

1. juuni
2. a otsus, millega A. Židzikut karistati selle eest, et ta kandis
3. mail 2022 kell 17.10 Tallinnas aadressil Tehnika tn 173 parema käe ümber Georgi linti, millega eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas 3 seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tegu kvalifitseeriti KarS § 1511 lg 1 järgi ja A. Židzikut karistati rahatrahviga 80 eurot. SKHS § 5 lg 2 sätestab, et kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p-de 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga. Kuna A. Židziku osas väärteomenetlust lõpetatud ei ole, vaid tehti karistusotsus, siis SKHS § 5 alust kahju hüvitamiseks ei anna. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Maakohtu hinnangul ei ole kaebuses esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse rääkida SKHS § 7 lg 1 alusel kahju tekitamisest. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka väärteoasja materjalidest. Kuna A. Židzikul tuvastati korrakaitse toimingute käigus 9. mail 2022 käel Georgi lint, alustati tema suhtes tema ülekuulamisega väärteomenetlust.

§ 44

lg-st 5 tulenevalt ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega isiku kinnipidamiseks.

1. juuni
2. a otsusega karistati teda KarS § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga. Praeguses menetluses ei ole kohtu pädevuses
3. juuni
4. a otsuse ümbervaatamine, sest viidatud otsus on jõustunud. Seega ei saa hinnata A. Židziku väiteid, et viidatud otsus on vale. Eeltoodu tõttu jättis kohus A. Židziku kaebuse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. 4.
5. Kohtutäituri tegevusele kaebamise osas selgitas maakohus TMS §-des 217 ja 218 sätestatud kaebekorda, sh seda, et kõigepealt tulnuks A. Židzikul esitada kaebus kohtutäiturile, mitte otse maakohtule. Maakohus tuvastas, et A. Židzik ei ole kohtutäiturile kaebust esitanud. Kuna A. Židzik pole kohtutäituri otsust või tegevust TMS § 217 lg-s 1 sätestatu kohaselt vaidlustanud, ei saa ta TMS § 218 lg 1 ls 2 alusel esitada kaebust kohtule, mis tingis maakohtu hinnangul kaebuse selles osas läbi vaatamata jätmise. MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS
6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse A, Židzik, milles ta taotleb maakohtu määruse tühistamist ja oma algse kaebuse uuesti läbivaatamist (maakohtu) istungil. A. Židzik selgitab, et ta on soovinud asja arutamist kohtuistungil. A. Židzik ei soovi, et tema asja lahendataks poliitiliselt. Õiguskaitseorganid ei tohi seadust rikkuda. A. Židzik selgitab, et ta ei ole seadust rikkunud, kuid sellegipoolest on teda karistatud ja seda politseinike halva hariduse tõttu. A. Židziku jaoks puudub asjas loogika ja see on poliitiline. A. Židzik leiab, et ta ei ole pannud toime kuritegu. A. Židzik soovib, et maakohtu määrus tühistataks ja asi vaadataks uuesti läbi kohtuistungil.
7. Tallinna Ringkonnakohus võttis
8. juuli 2023 määrusega A. Židziku määruskaebuse kirjalikku menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade ning taotluste esitamiseks
9. augustini
10. Selleks tähtajaks esitasid seisukohad A. Židzik ja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja. 6.
11. A. Židzik esitas 2 dokumenti, mis on peakirjastatud kui „aruanded.“ Nendes esitab A. Židzik punkthaaval vastuväiteid maakohtu määruses esitatud kohtu väidetele ja nende sisuks on mittenõustumine maakohtuga. Seejuures leiab A. Židzik mitmelgi juhul, et maakohus on määruse tegemisel valetanud või eksinud. A. Židzik leiab, et kohtutäitur on kindlasti seadust rikkunud ja enda väärteokorras karistamisega ta ei nõustu. Valdavalt vaidlustab A. Židzik täiendavates kirjalikes seisukohtades seda, et teda väärteokorras karistati. 4 6.
12. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja I. Punko selgitab oma kirjalikus seisukohas järgmist. Esmalt juhib I. Punko tähelepanu, et ringkonnakohtu korraldavas määruses oli ekslikult märgitud nagu oli määruskaebuse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kuigi tegelikkuses oli selleks A. Židzik. Samuti selgitab I. Punko, et PPA lahendas A. Židziku taotlust RvastS-i ja HMS-i, mitte SKHS-i alusel. PPA on oma otsuse tagamaid põhjendanud. PPA ei andnud õiguslikku hinnangut väärteomenetluse raames tehtud toimingutele ja nende õiguspärasusele SKHS-i aspektist, vaid haldusmenetluses tehtud toimingutele. Sellest omakorda tõusetub küsimus, kas PPA
13. aprilli 2023 otsust on võimalik võrdsustada kohtuvälise menetleja määrusega SKHS §-i 15 mõttes. Kui seda jaatada, siis tulnuks maakohtul leida vastus, kas PPA rikkus väärteomenetlusega tekitatud kahjunõude mitte menetlemisega SKHS-i. Harju Maakohus ei ole selles osas võtnud õiguslikku seisukohta asudes ise esmalahendajana menetlema A. Židžiku taotlust, kuigi SKHS § 15 lg 2, § 17 ja § 19 sellist pädevust maakohtule ei anna. Selle tulemusena eksisteerib samasisulise kaebuse kohta kaks kohtumäärust, mille põhjendavad ja resolutiivosad on vastukäivad. PPA jääb oma arvamuse juurde, et kõnealuses kohtuasjas käib jutt haldusmenetluse raames tehtud politseiametnike toimingutest, mille õiguspärasust kontrollitakse halduskohtus. A. Židžik ei ole esitanud taotlust SKHS-i alusel PPA-le kui kohtuvälisele menetlejale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb rahuldamata.
15. Argumendid, mille A. Židzik esitas määruskaebuses, võimaldavad ringkonnakohtul üksnes kontrollida maakohtu määruse õiguspärasust, sh seda, kas kohus tugines õigetele õigusnormidele ja sisustas need asjakohaste argumentidega. Sisulisi vastuväiteid A. Židziku määruskaebusest maakohtu määruse motiveeritud seisukohtadele ei ole võimalik tuletada. Nimelt esitab A. Židzik määruskaebuses deklaratiivseid avaldusi, mis on kokku võetavad sellega, et õiguskaitseasutused, sh maakohus, on toiminud ebaseaduslikult.

§ 194

lg 1 kohaselt toimub määruskaebusmenetlus ringkonnakohtus üksnes kaebuse piirides. Ringkonnakohus võttis A. Židziku kaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja kaebuse osas seisukohtade esitamiseks. A. Židzik esitas 2 dokumenti, mille ta pealkirjastas aruannetena ja milles asus maakohtu määruse seisukohti, erinevalt määruskaebusest, punkt punkti haaval vaidlustama. Ringkonnakohus selgitab, et selliselt on A. Židzik asunud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist esitama vastuväiteid maakohtu määrusele, milliseid määruskaebuses ei olnud esitatud. Tuleb tõdeda, et valdavalt seisnevad need vastuväited maakohtu seisukohtadega mittenõustumises või maakohtu süüdistamises valetamises jms. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohtul võimalik A. Židziku kaebuse ja avalduste alusel teostada üksnes maakohtu määruse õiguspärasuse kontrolli. Määruskaebuses on A. Židzik vaidlustanud maakohtu määrust tervikuna ja taotleb asja saatmist tagasi maakohtusse uueks arutamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusega edastas kohus A. Židziku kahju hüvitamise taotluse osaliselt kohtualluvuse korras lahendamiseks halduskohtule. Selles osas ei ole maakohtu määrus vaidlustatav,

§ 191p 2 kohaselt ja see tuleb jätta läbi vaatamata.

Lisaks selgitas maakohus vaidlustatud määruses A. Židzikule, mis korras on tal olnud võimalik kaevata kohtutäituri tegevusele, ning jättis selles osas tema kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et selle menetlusotsustuse tegemiseks ei olnud maakohtul samuti vajalik korraldada istungit. Tegu on maakohtupoolse täitemenetluse seadustiku sätteid selgitava otsustusega. Maakohtu poolt viidatud õigusnormid ja selgitused on asjakohased. Määruskaebusmenetluses on A. Židzik korranud etteheiteid kohtutäiturile. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti kõnealuses küsimuses A. 5 Židziku kaebuse läbi vaatamata, mistõttu jääb määruskaebus selles osas rahuldamata. Ainus sisuline küsimus, mille maakohus A. Židziku kaebuse pinnalt lahendas, oli küsimus sellest, kas A. Židzikul on alust nõuda väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kuigi A. Židzik leiab määruskaebuses, et maakohtul tuli tema kaebust lahendada istungil, siis ringkonnakohus sellega ei nõustu. SKHS § 17 sätestab, kuidas toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise puhul edasikaebuse lahendamine. Viidatud õigusnormist ei tulene, et kohus pidi selle lahendamiseks korraldama kohtuistungi.

1. Kuivõrd A. Židziku avaldused on kõigis menetlusetappides olnud laialivalguvad, märgib ringkonnakohus kokkuvõtlikult ja selgitavalt järgmist. A. Židzik esitas
2. veebruaril 2023 PPA-le avalduse, milles soovis politsei tegevuse tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. A. Židziku kohaselt tekitati talle kahju sellega, et
3. aprillil 2022 teisaldati tema auto, kuna selle küljes oli Georgi lint,
4. mail 2022 peeti ta kinni Georgi lindi kandmise eest käe peal ja talle koostati väärteoprotokoll ja
5. mail 2022 tekkis A. Židzikul sõnaline konflikt politseiga. A. Židzik soovis, et politsei hüvitaks talle eelkirjeldatud tegevusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju. PPA jättis A. Židziku kahju hüvitamise taotluse
6. aprillil 2023 rahuldamata. PPA leidis oma lahendis, et A. Židzik võib vaidlustada kahju hüvitamata jätmist halduskohtus. Vaidlustatud määruses süübis maakohus A. Židziku esitatud asjaoludesse ja tuvastas, et tema kahju hüvitamise taotluses kirjeldatud sündmustest seondub üks sündmus talle võimaliku kahju tekitamisega väärteomenetluses nr 2317,22,00329, s.o
7. mail 2022 avalikus kohas Georgi lindi käel kandmine. Maakohus leidis, et selles osas on PPA
8. aprilli 2023 kahju hüvitamata jätmise otsustus sisuliselt vaidlustatav ka SKHS-i sätete alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu sellekohased argumendid on asjakohased ja nõustumisväärsed. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohtunik kohtuvälise menetleja esindaja poolt määruskaebusmenetluses esitatud seisukohaga, et maakohus oli esimene instants, kes lahendas võimaliku süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise küsimust. PPA
9. aprilli 2023 lahend, kuigi peakirjastatud otsusena, jättis A. Židziku taotluse kahju hüvitamiseks tervikuna rahuldamata. Seejuures on võimalik ja põhjendatud mõista A. Židziku taotlust maakohtu tuvastatud asjaoludel, s.o et ta on soovinud ka väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Olenemata kohtuvälise menetleja argumentidest, jättis kohtuväline menetleja A. Židziku taotluse tervikuna rahuldamata, olles lõppjäreldusel, et puudub alus kahju hüvitamiseks. Maakohtu määruse argumendid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluste puudumise kohta kinnitavad kohtuvälise menetleja lõppjäreldust ja võimaldavad seda täiendada.
10. Tulles seega lõpuks määruskaebusmenetluse sisuliste küsimuste lahendamise juurde, tuleb ringkonnakohtul vastata, kas kohus jättis õigesti A. Židziku taotlused SKHS § 5 ja § 7 lg 1 aluste puudumise tõttu rahuldamata. Kohus tuvastas, et kuna A. Židziku osas tehti väärteomenetluses karistusotsustus, mitte ei lõpetatud väärteomenetlust, siis pole tal võimalik kahju hüvitamist nõuda. Ringkonnakohus nõustub selle kohtu seisukohaga. SKHS § 5 lg 2 alusel saab kahju hüvitamist nõuda üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral. Kohus leidis, et kuna A. Zidžik ei ole esitanud asjaolusid, et kohtuväline menetleja rikkus
11. mail 2022 A. Židziku suhtes süüliselt menetlusõigust, siis ei saa rääkida kahju tekitamisest SKHS § 7 lg 1 tähenduses. See kohtu seisukoht on samuti asjakohane ja kooskõlas SKHS-i sätetega. Kuigi A. Židzik on deklareerinud, et õiguskaitseasutuste tegevus on olnud poliitiline ja ebaseaduslik, siis näitas maakohus vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega ära, mis õigusnormidele tugines politsei tegevus A. Židziku suhtes
12. mail
13. Sellest nähtuvalt viis politsei A. Židziku suhtes läbi korrakaitseseaduses ja väärteomenetuse seadustikus sätestatud toiminguid. Viiteid sellest, et politsei rikkus süüliselt nimetatud seaduste alusel menetlusnorme, ei ole. Seega jättis maakohus seaduslikult ja põhjendatult A. Židziku kaebuse väärteomenetluses tekitatud kahju 6 hüvitamise taotluses rahuldamata. Eelnev tähendab, et A. Židziku määruskaebus jääb vastavas osas rahuldamata.
14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 194

lg-test 1,3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Vaidlustatud maakohtu määrus jääb muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7