Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Lahendi kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 8. august 2023 1-23-3332 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Su

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)

1. juuni
2. a otsus Suulo Toots Süüdistatav Suulo Toots isikukood: 37405186511; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töötab Escobar Plus OÜ-s ekskavaatorijuhina; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 21.22.05.2023 Kaitsja vandeadvokaat Aivar Kello, riigi õigusabi korras Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Meelis Juursoo Apellant Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Suulo Tootsi süüdistatakse selles, et tema
4. mail 2023 kella 1.50 ajal juhtis Võru maakonnas Rõuge vallas Varstu-Tagakolga tee
5. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Caddy, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobeseisundis, s.o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna 0,78 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Antud teoga rikkus Suulo Toots liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani Suulo Toots toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1. Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega tunnistati S. Toots kokkuleppemenetluses süüdi

§ 424lg 1 järgi ning karistati vangistusega 5 kuud.

Eelvangistuses viibitud aeg (21.-22. mai 2023) arvestati karistusaja hulka ning S. Tootsi kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1,3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.

Toots ei pane 1 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o ei tarvita alkoholi.

§ 75lg 4 alusel kohustati S.

Tootsi pöörduma vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmase vastuvõtu. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta on S. Toots kohustatud esitama kriminaalhooldajale. Katseaja algust arvestatakse alates 14. juunist 2023. Käitumiskontrolli algust alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti S.

Tootsilt 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Lahendati ka menetluskuludega seotud küsimused.

1. Kohus märkis, et süüdistatav S. Toots on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohtuliku arutamise põhjal leidis kohus, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Apellatsioon
2. S. Toots palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega temalt võeti

§ 50

lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest ja teda kohustati Liiklusseaduse § 127 alusel loovutama oma juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuste jõustumisest.

1. Rikutud on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet (KrMS § 339 lg 1 p 12). Lisakaristuse kohaldamine on põhikaristust, sundraha suurust ja apellandi osalist töövõimet ning ametialast tegevust arvestades ebaõiglane.
2. S. Tootsil on osaline töövõime ning arstide soovituseks on piirata iseseisvat liikumist ja pikemate vahemaade läbimist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine jätab S. Tootsi ilma võimalusest jõuda iseseisvalt 30 km kaugusele töökohani ning kauplusesse, apteeki ja raviasutusse hädavajalikeke toiminguteks. Kriminaalhooldus ja alkoholi tarvitamise häire raviteenus asuvad elukohast 30 km kaugusel Võrus.
3. Vaatamata vähenenud töövõimele töötab apellant Escobar Plus OÜ-s ekskavaatorkopajuhina. Seegi töö eeldab juhtimisõigust.
4. S. Tootsi kinnitusel ei saanud ta kaitsjalt vajalikku abi ning nõustus kaitsja mõjutusel lisakaristusega. Kaitsja osalemine virtuaalselt avaldas mõju sellele, et S. Toots kokkuleppe tingimustega nõustus.
5. Antud asjas oli maakohtul võimalus KrMS § 248 lg 1 p 2 järgi prokuratuurile kriminaaltoimik tagastada ja anda võimalus uue kokkuleppe sõlmimiseks. Uue kokkuleppe sõlmimisel ei oleks võib-olla apellandile lisakaristust kohaldatud. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
9. S. Toots on apellatsioonis viidanud tahte puudumisele – s.o lisakaristusega nõustus ta kaitsja mõjutusel ning istungil nõustus ta kokkuleppe tingimustega, nõustumisele avaldas mõju kaitsja osavõtt virtuaalsel teel.
10. Kohtukolleegium leiab, et S. Tootsi etteheide väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumise kohta annab talle õiguse KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud otsust vaidlustada. Küll aga leiavad allakirjutanud üksmeelselt, et apellatsioon on perspektiivitu (KrMS § 326 lg 3) ning tuleb jätta läbi vaatamata.
11. Kohtuistungi rakendamisel selgitas kohus S. Tootsile õigust anda selgitusi seoses kokkuleppe sõlmimise asjaoludega. Kohtu küsimusele, kas S. Toots soovib kaitsja osalemist istungil, vastas viimane eitavalt. Asudes välja selgitama kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, möönis kohus, et kuna S. Tootsi ei ole varem karistatud, on kokkulepitud karistus üsna range. Seepeale selgitas prokurör, et süüdistatava enda sõnul mõjutaks katseaeg, st hirm vanglasse sattuda teda kõige paremini. Kohtu küsimusele, kas süüdistatavale on arusaadav, milles teda süüdistatakse ning kas ta nõustub süüdistuse sisuga, vastas S. Toots jaatavalt. Sama moodi vastas S. Toots küsimusele, kas ta nõustub kokkuleppes märgitud karistuse liigi ja määraga. Seejärel tundis kohus huvi, kas S. Tootsile oli kokkulepet sõlmides kõik arusaadav ning kas talle selgitati kõike. Sellele küsimuselegi vastas S. Toots jaatavalt. Kohtuniku küsimusele, kas mingit sundi sellist kokkulepet sõlmida ei olnud, vastas S. Toots eitavalt. Küsimusele, kas S. Tootsile on arusaadav, et ta kaotab otsuse jõustumisel 3 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse, vastas süüdistatav ebalevalt („No see on jah, kõige kehvem variant“, „tuleb olla nõus“). Seepeale selgitas kohus veelkord üle, et kokkuleppe sõlmimine ei ole sunduslik ning küsis taaskord, kas S. Toots jääb kokkuleppe juurde ning sai jaatava vastuse. Veel enne nõupidamistuppa suundumist selgitas kohus, et kui S. Toots soovib, siis nüüd on viimane aeg kokkuleppest loobuda. S. Toots kinnitas kokkuleppe juurde jäämist.
12. Ringkonnakohtu arvates nähtub eeltoodust, et S. Tootsi keegi kokkulepet sõlmima ei sundinud. Arvestades, et kokkuleppe sõlmimise (
13. mai) ja kohtuistungi (
14. juuni 2023) vahele jäi piisavalt aega, oleks S. Toots saanud soovi korral küsimuste tekkimisel kaitsjaga neid arutada. Kaitsja abist kohtuistungil loobus S. Toots vabatahtlikult. Maakohus selgitas korduvalt S. Tootsile võimalust enne kohtu siirdumist nõupidamiste tuppa kokkuleppest loobuda, kui see ei olnud tema vaba tahe. Kohtuistungi protokollis puuduvad andmed sellest, et süüdistatav oleks tõstatanud küsimuse kokkuleppe sõlmimisest sunnitult tema õigusi riivates. Allakirjutanute arvates on süüdistatav kindlalt väljendanud kokkuleppe sõlmimisel oma tõelise tahte olemasolu ega ole tõstatanud küsimusi, mis selle kahtluse alla seaks. Maakohtu otsusega kohaldati S. Tootsile lisakaristusena mootorsõiduki juhimisõiguse äravõtmist kestusega 3 kuud, mille piires sai kohus ka

§ 50lg 1 sisust arusaamist ja sellega nõustumist välja selgitada.

Seda on kohus piisavalt selgelt ka teinud. 3

1. S. Toots on vaidlustanud otsuse lisakaristuse osas ning taotlenud selles osas otsuse tühistamist. Allakirjutanud leiavad, et selline taotlus pole õiguslikult asjakohane – põhjendamatu apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg-st 3 tulenevalt läbi vaatamata. Prokuratuur, S. Toots ja tema kaitsja sõlmisid
2. mail 2023 kokkuleppe, milles mh lepiti kokku selles, et S. Tootsilt võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Tulenevalt KrMS §-st 247 on kokkuleppemenetluses kohtuliku arutamise esemeks kokkulepe. Kohtuotsuse tegemisel ei või ringkonnakohus muuta kokkuleppe eset, sealhulgas kokkuleppekohast karistust. Sellise kokkuleppest väljuva otsuse tegemisel rikuks ringkonnakohus KrMS § 248 lg 1 p 5 sätestatut. Kokkuleppemenetluses on maakohtu otsuse tühistamisel ringkonnakohtu pädevus piiratud KrMS §-ga
4. Apellandi arvates ei vasta lisakaristus karistusõiguse üldistele põhimõtetele. Ringkonnakohus leiab, et nii lisakaristuse mõistmine kui ka mõistetud sõiduki juhtimise keelamise tähtaeg on kooskõlas seadusega. Apellatsioonis pole seadusega antud kaalutlusruumi piiridest väljumist ette heidetud, mistõttu ei anna apellatsiooni väited õigust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse vaidlustamiseks. Seetõttu jääb S. Tootsi apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel nimetatud osas läbi vaatamata.
5. S. Toots märgib, et kohus rikkus materiaalõigust, sest

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et esitades ringkonnakohtule esmakordselt tõendi, mida kriminaaltoimikus ei sisaldu ning nõustudes mõistetud lisakaristusega, ei saa maakohtule ette heita

§ 50lg-s 2 esineva tingimusega arvestama jätmist.

Peale selle, S. Tootsi esitatud tõend ei kinnita temal liikumispuude olemasolu. Seetõttu on seegi kaitseväide perspektiivitu. 18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 4, § 326 lg 2 p 3, § 326 lg 3 jätab ringkonnakohus S. Tootsi apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4