KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-6513 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 25lg 2 järgi muutmata. Juhindudes Kr

MS § 191 lg 3 ja 180 lg 3 tühistada Viru Maakohtu otsus Juri Duboussovilt väljamõistetud menetluskulude osas ning jätta ekspertiisitasu 840 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Juri Duboussovilt väljamõistetud menetluskulust riigi kanda 1540 (700+ 840) eurot. Välja mõista Juri Duboussovilt riigi kuludesse 2220 eurot 10 senti. 1 Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Juri Duboussov apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus Juri Duboussovit süüdistatakse selles, et tema, omamata strateegilise kauba väljaveo eriluba, grupis koos Ilja Šakiroviga saatis

1. veebruaril 2019 viimase korraldusel DHL kullersaadetisega I. Šakirovile kuuluva ja tema poolt pakendatud sõjaliste kaupade nimekirja katekooriasse ML1 kuuluvad alltoodud strateegilised kaubad Ida-Viru maakonnast (aadress XXX ) Ameerika Ühendriikidesse M.H. nimele (aadress „XXX “), mis
2. veebruaril 2019 Tallinnas KeskSõjamäe 10a asuvas DHL laos postisaadetise nr 3655760474 kontrollimisel avastati ja ära võeti: 1) püstolkäepide päästemehhanism kaitseriivi mehhanismiga (relva töötamiseks vajalik); 2) sööturi alus (kuulipilduja oluline komponent); 3) kaba fiksaator (spetsiaalselt loodud komponent); 4) vinnastushoob koos vinnastuskäepidemega (spetsiaalselt loodud komponent); 5) leegisummuti (sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud lisaseade); 6) vintraua juhtpuks (spetsiaalselt loodud komponent); 7) tagasilöögivõimendi (spetsiaalselt loodud komponent); 8) püstolkäepideme kinnitustihvtid (spetsiaalselt loodud komponendid, mis on seotud püstolkäepide päästemehhanismi ja kaitseriivi mehhanismiga); 9) lukukoja kaane kinnitustihvt (spetsiaalselt loodud komponent, mis on seotud lukukojaga) 10) tolmukate (ei vaja eriluba). Nimetatud esemed kuuluvad sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 „Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm või alla selle, nende lisaseadmed ja olulised osad“, mis omakorda kuuluvad Saksamaal Teise maailmasõja ajal välja töötatud kuulipilduja MG-42 (Maschinengewehr 42) kaliiber 7,92x57 mm relvaosade hulka. Strateegilise kauba seaduse (edaspidi StrKS) § 2 alusel loetakse strateegiliseks kaubaks strateegiliste kaupade nimekirja kantud kaupa ja sama paragrahvi lg 4 ja lg 11 kohaselt strateegilise kaubana käsitatavat kaupa. Strateegiliste kaupade nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 nr 171 määrusega. StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relva, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas. Strateegilise kauba vedu reguleerib StrKS § 3 lg
3. Strateegilise kauba veoks loetakse selle sissevedu, väljavedu, transiiti, kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisest vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamist. StrKS § 3 lg 3 p 1 järgi tähendab strateegilise kauba väljavedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestist välja toimetamist. 2 StrKS § 6 lg 2 alusel on strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Eriluba on litsents või üldluba (StrKS § 6 lg 1). J. Duboussov ja I. Šakirov ei omanud seisuga
4. veebruar 2019 strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks ega transiidiks vajalikku eriluba. Strateegilise kauba ebaseaduslik käitlemine võib tekitada olukorra, kus see võib sattuda isikute ja riikide valdusesse, kellel puudub õigus strateegilist kaupa kasutada või kasutada seda viisil, millega põhjustatakse ohtu paljude isikute turvalisusele ja julgeolekule ning teatud juhtudel, sõltuvalt kauba olemusest, ka rahvusvahelisele julgeolekule laiemalt. Seega pani J. Duboussov toime strateegilise kauba veo ilma nõutava kehtiva eriloata, grupi poolt s.o KarS § 4211 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
5. märtsi 2023 otsusega tunnistas maakohus J. Duboussovi süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus J. Duboussovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 8 kuu võrra ning mõistis talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 sätteid kohaldades otsustas kohus jätta J. Duboussovile mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata ja määras talle katseaja pikkuseks 1 aasta. Kohus tunnistas I. Šakirovi süüdi KarS § 4211 lg 2 p 1 – § 25 lg 2 ning § 4181 lg 1 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus I. Šakirovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra ning mõistis talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 sätteid kohaldades otsustas kohus jätta I. Šakirovile mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata ja määras talle katseajaks 2 aastat. I. Šakirovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 4211 lg 2 p 1 – § 25 lg 2 ning § 4181 lg 1 järgi apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei toimu nimetatud osas ka apellatsioonimenetlust. Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, asus seisukohale, et I. Šakirovi ja J. Duboussovi süü neile KarS § 4211 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud. I. Šakirovi ütluste kohaselt palus ta millalgi 2019 aastal J. Duboussovil saata pakk kulleriga, kuna temal ei olnud aega kullerit oodata. Pakis ei olnud kuulipilduja MG 42 põhiosasid. Ta ostis need relvaosad varem kollektsioneerimiseks ja hiljem otsustas maha müüa. Pakk oli mõeldud ostjale Ameerikas. Süüdistuses nimetatud asjad saatis ta J Duboussovi vahendusel ja loeb seda seaduslikuks. Ta on kollektsionäär ja relvahuviline ning omab relvaluba. Kogus esemeid, millel ei ole eriluba vaja. Detailid olid kasutuskõlblikud. Temal ega J. Duboussovil ei olnud strateegiliste relvade saatmise luba. Kohtueelsel uurimisel andis J. Duboussov ütlusi, et 2019 veebruaris palus I. Šakirov tal saata pakk läbi DHLi, tellis kulleri. Ta täpselt ei teadnud, mis oli saadetistes, olid mingid rauast tehtud esemed, võimalik, et relvaosad, ta ei kontrollinud. Adressaadi oli I. Šakirov sisestanud arvutis 3 ja maksis vist PayPaliga. Mingi aja pärast ütles I. Šakirov, et pakk pole kohale jõudnud ning ta vaatas oma DHL kontot ja nägi, et pakk on Eesti tolli poolt kinni peetud. Mais 2019 saatis I. Šakirov tema arvutist venekeelse kirja kinnipeetud saadetise osas. Tema nimele pole väljastatud Strateegilise kauba komisjoni luba. Kohus luges patrullpolitseiniku O.D. i

1. veebruari 2019 ettekande ja
2. veebruari 2019 asitõendite vaatlusprotokolliga, milles vaadeldi
3. veebruaril 2019 DHL poolt avastatud karpi strateegilise kaubaga, tõendatuks, et paki saatjaks oli J. Duboussov ja selle saajaks M.H. . Hinnanud I. Šakirov ja J. Duboussovi ütlusi ning kohtus uuritud kirjalikke tõendeid asus maakohus seisukohale, et I. Šakirov saatis J. Duboussovi vahendusel
4. veebruaril 2019 DHL kullersaadetisega automaatrelva relvaosi Ameerika Ühendriikidesse, kuid pakk peeti
5. veebruaril 2019 tolli poolt kinni. Maakohus leidis, et vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas
6. veebruaril 2019 saadetud pakis olnud esemed kuuluvad sõjaliste kaupade nimekirja ning kas need vajasid strateegilise kauba väljaveo eriluba. Ekspertiisiakti nr 19E-TB0019, kohaselt kuuluvad ekspertiisiks esitatud kuulipilduja MG-42 püstolkäepide päästemehhanismi ja kaitseriivi mehhanismiga, sööturi alus, kaba fiksaator, vinnastushoob koos vinnastuskäepidemega, leegisummuti, raua juhtpuks, tagasilöögivõimendi, lukukoja tolmukate, püstolkäepideme kinnitustihvtid ja lukukoja kaane kinnitustihvt, tulirelva osade hulka ja on kasutuskõlbulikud. Strateegilise kauba komisjon
7. mai 2019 vastuse kohaselt on kuulipilduja MG 42 sõjaliste kaupade nimekirja ML1 kuuluv kaup. Strateegilise kauba komisjon ei ole J. Duboussovi nimele väljastanud eriluba eelpool nimetatud kauba sisseveoks, väljaveoks või transiidiks. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas tegemist strateegilise kaubaga, mis on loetletud strateegiliste kaupade nimekirjas. Vabariigi Valitsuse poolt
8. detsembril 2011 vastu võetud määruse 171 lisas 1 (Sõjaliste kaupade nimekiri) sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML 1 kuuluvad sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid ning olulised osad punktis „a“ märgitud kuulipildujad ning eraldi märgituna punktis „d“ – leegisummutid. Ekspertiisiakti nr 19E-TB0019 kohaselt ekspertiisiks esitatud objektid on kuulipilduja MG-42 osad, mis kuuluvad tulirelva osade hulka, sh leegisummuti ning need on kasutuskõlblikud. StrKS § 8 lg 1 kohaselt strateegilise kaubaga seonduvaid küsimusi arutab ja otsustab strateegilise kauba komisjon (edaspidi komisjon), mis on moodustatud strateegilise kauba kontrolli süsteemi tagamiseks EV välisministeeriumi juurde. Asjaolu, et tegemist strateegilise kaubaga, mis on loetletud strateegiliste kaupade nimekirjas, on kinnitanud Strateegilise kauba komisjon. Strateegilise kauba komisjoni
9. mai 2019 vastuse kohaselt on MG 42 (Maschinengewehr 42) Saksamaal Teise maailmasõja ajal välja töötatud kuulipilduja. Tegemist on sõjaliste kaupade nimekirja kuuluva kaubaga. Samuti on vastuses loetletud kuulipilduja MG 42 osad ja iga osa kohta on märgitud, et see kuulub sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 ning et mõningad osad on spetsiaalselt loodud komponendid, oluline komponent või lisaseade. 4 StrKS § 6 lg 1 kohaselt strateegiliste kaupade nimekirja kantud kauba veoks on vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. Süüdistatavate ütluste kohaselt ei olnud neil strateegilise kauba väljaveoks eriluba. Strateegilise kauba komisjoni
10. mai 2019 vastuse kohaselt ei ole Strateegilise kauba komisjon J. Duboussovi nimele väljastanud eriluba eelpool nimetatud kauba sisseveoks, väljaveoks või transiidiks. Strateegilise kauba seaduse 70 lg 1 kohaselt kuuluvad Strateegilise kauba komisjoni (Komisjon) kuuluvad Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kaitsepolitseiameti, Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Komisjon võib oma töösse kaasata teiste ametiasutuste esindajaid ja eksperte. StrkS § 71 lg 2 p 2 kohaselt on Komisjonil ülesannete täitmisel õigus võtta seisukoht, et kaubal on strateegilise kauba tunnused. Kohtu arvates oli seega igati seaduslik küsida Komisjonil ekspertide hinnangut ning selle alusel kujundada enda seisukoht. Kohus ei pidanud vajalikuks tutvuda Komisjoni seisukoha aluseks olnud ekspertide hinnanguga, kuna see on ära toodud Komisjoni vastuses. Pealegi on Strateegilise kauba komisjoni
11. mai 2019 vastus vaid üks kogutud tõenditest ja selles kajastatu on kinnitust leidnud teiste tõenditega – tulirelva ekspertiisiakti, asitõendi vaatlusprotokolli, sõjaliste kaupade nimekirjaga. Kohus hindab kogutud tõendeid aga kogumis. Ülaltooduga luges kohus tõendatuks, et I. Šakirov grupis koos J. Duboussoviga, omamata strateegilise kauba väljaveo eriluba, saatis
12. veebruaril 2019 viimase abil ja nimel DHL kullersaadetisega sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvad strateegilised kaubad (automaatrelvade relvaosad) Ida-Viru maakonnast Ameerika Ühendriikidesse M.H. nimele, mis
13. veebruaril 2019 Tallinnas Kesk-Sõjamäe 10a asuvas DHL laos postisaadetise nr 3655760474 kontrollimisel avastati ja ära võeti. Strateegilise kauba veona kui koosseisupärase teona tuleb käsitada selle sissevedu, väljavedu, transiiti, kaitseotstarbelise toode EL sisest vedu ja kahesuguse kasutusega kauba edasitoimetamist. Väljavedu on sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise toote Eestist välja toimetamine (StrKS § 3 lg 1, lg 3 p 1). Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-23-17 nähtub, et kaupa saab lugeda Eestisse toimetatuks juhul, kui kaup on ületanud Eesti riigipiiri. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I. Šakirovit ja J. Duboussovit vastupidises tegevuses, s.o, nad saatsid sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvad strateegilised kaubad Ida-Viru maakonnast Ameerika Ühendriikidesse, s.t neid süüdistatakse kauba väljaveos. Kohus leidis, et I. Šakirovi ja J. Duboussovi tegevuse saab seega lugeda lõpuleviiduks juhul, kui kaup on ületanud Eesti riigipiiri – Eestist juba välja viidud. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et kaup avastati
14. veebruaril 2019 Tallinnas Kesk-Sõjamäe 10a asuvas DHL laos postisaadetise nr 3655760474 kontrollimisel ja see võeti ära, siis ei ole kaup Eestist välja saadetud ning kuritegu jäi katse staadiumisse. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et I. Šakirov ja J. Duboussov täitsid oma tegudega KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu.

Kohus leidis, et tegu toime pannes tegutses J. Duboussov vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav on ülekuulamisel möönnud, et pakid, mis I. Šakirov talle korduvalt saatmiseks 5 andis olid küll suletud, viitas ka sellele, et ei teadnud täpselt, mis relvaosad pakis olid ja et nende saatmiseks on piirangud, kuid samas ta teadis, et pakkides olid relvaosad. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et I. Šakirov ja J. Duboussov oma tegudega täitsid KarS §

§ 25lg 2 järgi kuriteo koosseisu, st panid I.

Šakirov ja J. Duboussov toime strateegilise kauba veo katse ilma nõutava kehtiva eriloata, grupi poolt. APELLATSIOON Viru Maakohtu

1. veebruari 2023 otsuse vaidlustas J. Duboussov, kes palub nimetatud otsuse tühistada ning ta talle süüksarvatud süüdistuses KarS § 4211 lg 2 p 1 – § 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Alternatiivselt palub apellant vähendada temalt välja mõistetud menetluskulusid. J. Duboussov leiab apellatsioonis, et tema tegevuses ei olnud ebaseaduslikke kavatsusi. Tema andis kullerile pakitud paki, tal ei olnud infot paki sisu kohta ja tal pole sellega mingit pistmist. Kohtueelse uurimise käigus tutvus ta seadustega ja jõudis järeldusele, et pakis ei olnud tõesti midagi ebaseaduslikku. Süüdistus põhineb ekslikul eksperdihinnangul. J. Duboussov leiab, et temalt kohtu poolt väljamõistetud menetluskulud summas 3060,10 eurot käivad talle ilmselgelt üle jõu. Toimikus on olemas J. Duboussovi tervislikku ja perekondlikku seisundit kinnitavad dokumendid, millistega on tõendatud, et tema materiaalne seisund on väga halb. Tema sissetulekuks on ainult töövõimetoetus summas ca 260 eurot kuus. Temal on osaline töövõime ja haige ema, kelle eest ta igapäevaselt hoolitseb. J. Duboussovil puudub võimalus töötada ja endale sissetulekut teenida. Kui ringkonnakohus leiab, et J. Duboussov on kuriteo toimepanemises süüdi, siis ta palub oluliselt vähendada temalt väljamõistetud menetluskulusid. Vastuväide apellatsioonile Prokuratuur ei nõustu J. Duboussovi apellatsioonis kajastatuga ning on seisukohal, et Viru Maakohtu
2. märtsi 2023 otsuse tühistamiseks apellandi suhtes puudub alus. Prokuröri hinnangul on ainetu apellandi väide, et saadetises olnud strateegilise kauba olemasolu pole leidnud tõendamist ning et tema süüdistus põhineb ekslikul ekspertiisihinnangul. Nimelt on kohus oma otsuses küllaldase põhjalikkusega kajastatud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning lugenud need usaldusväärseteks. Samuti on kohus leidnud, et uuritud tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad üksteist. Prokuratuur nõustub kohtu seisukohaga, et J. Duboussovi süü on tõenditega tõendatud ja süütegu õigesti kvalifitseeritud. RINGKONNKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooniga ning sellele esitatud vastuväitega, leiab, et Viru Maakohtu otsus J. Duboussovi süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 25lg 2 järgi tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus kohtuotsuses veenvalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et J. Duboussov on toime pannud talle süüks arvatud KarS § § 4211 lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 6 otsuses esitatud sellekohaste põhjendustega ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Küll aga tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o J. Duboussovilt riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude osas. Maakohus tunnistas J. Duboussovi ja I. Šakirovi süüdi KarS § 4211 lg 2 p 1-§ 25 lg 2 järgi s.o grupi poolt ilma nõutava kehtiva eriloata strateegilise kauba veo katses. Süüdistatavate teo jäämist katse staadiumisse ei ole apellatsioonikorras vaidlustatud. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist subjektiivsetest tunnustest. Riigikohtu praktikast tulenevalt on põhilise kriteeriumina subjektiivse külje tuvastamisel nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (vt RKKKo otsus asjas 3-1-1-142-05). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et

1. veebruaril 2019 saatis J. Duboussov I. Šakirovi palvel DHL kullersaadetisega paki, millest
2. veebruaril 2019 avastati DHL laos sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvad strateegilised kaubad. KarS § 4211 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg eeldab tahtluse olemasolu teo toimepanija käitumises. Teo koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus leidnud, et J. Duboussov tegutses kaudse tahtlusega. J. Duboussovi tegevuses esineva subjektiivse külje tuvastamiseks tuleb ringkonnakohtul seega vastata küsimusele, kas J. Duboussov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et tema poolt
3. veebruaril 2019 I. Šakirovi korraldusel saadetud pakk sisaldab sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvat strateegilist kaupa. Apellatsioonis väidetu kohaselt ei teadnud J. Duboussov mida tema poolt
4. veebruaril 2019 saadetud pakk sisaldas. J. Duboussov on
5. juunil 2019 toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi, et I. Šakirov on 3-4 korral palunud tal saata pakke üle piiri. Ta ei teadnud täpselt, mis pakkides oli. Olid rauast esemed, võimalik, et relvaosad. Pakid olid suletud ja tema pakkide sisu ei kontrollinud. Viimase paki saatis ta 2019 veebruaris DHL kaudu. I. Šakirov tellis tema arvuti kaudu DHL firmast kulleri, kellele ta järgmisel päeval paki üle andis. Saaja aadressi kirjutas I. Šakirov ning saadetise eest tasus samuti I. Šakirov. Tema aitas I. Šakirovit, sest ta on lapsepõlvesõber (kd III tl 4,6).
6. veebruaril 2022 toimunud ülekuulamisel on J. Duboussov andnud ütlusi, et ta teab, et viimases saadetises (veebruar 2019) olid tulirelvaosad. Sellest, et pakis olid relvaosad, sai ta teada hiljem ning seda seetõttu, et kui saadetis ei jõudnud adressaadini, siis I. Šakirov ütles seda talle. Tema ei teadnud pakki saates, mis relvaosad pakis olid, sest I. Šakirov andis talle suletud paki. J. Duboussov väidete kohaselt oli ta teadlik, et I. Šakirov müüs E-Bay kaudu kõike, mis oli seotud sõjatemaatikaga - märgid, kiivrid, tääknoad, relvaosad (kd III tl 14-16). 7 Ülaltoodud J. Duboussovi ütlustest saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et juba enne
7. veebruaril 2019 paki saatmist, oli süüdistatav teadlik, et tema poolt I. Šakirovi korraldusel varasemalt välismaale saadetud pakkides on sõjatemaatikaga seotud esemed, sealhulgas ka relvaosad. Samuti saab J. Duboussovi ütlustest (võimalik, et pakis olid relvaosad) ringkonnakohtu arvates teha ühese järelduse, et ta pidas ka
8. veebruaril 2019 saadetud pakis relvaosade olemasolu võimalikuks. Saates I. Šakirovi palvel
9. veebruaril 2019 paki, milles tema arvates võisid olla relvaosad, pidi J. Duboussov ringkonnakohtu arvates tunnetama ka sellega kaasnevat ohtu (saadetis võib sisaldada saatmiseks keelatud relvaosi), kuid suhtus sellesse täieliku ükskõiksusega. Teisisõnu nõustus J. Duboussov, saates
10. veebruaril 2019 paki selle sisu kontrollimata, mistahes relvaosade olemasoluga saadetud pakis, sh ka sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvate strateegiliste kaupade olemasoluga saadetud pakis. Seega möönis J. Duboussov, et I. Šakirovi palvel võib ta saata välismaale ka sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvat strateegilist kaupa, kuid suhtus taolise tegevusega kaasneda võivasse tagajärge ükskõikselt. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus on igati õigustatult leidnud, et saates
11. veebruaril 2019 I. Šakirovi palvel välismaale paki sõjaliste kaupade nimekirja kategooriasse ML1 kuuluvate strateegiliste kaupadega, tegutses J. Duboussov kaudse tahtlusega. Apellatsioonis leiab J. Duboussov, et tema poolt
12. veebruaril 2019 saadetud pakis ei olnud midagi ebaseaduslikku ning süüdistus põhineb ekslikul eksperthinnangul. Seejuures ei ole J. Duboussov esile toonud ühtki konkreetset asjaolu, millele tema nimetatud väide põhineb, tsiteerides üksnes RelvS § 20 lg 2 ja § 21 lg 1sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et J. Duboussov eeltoodud etteheide maakohtule on sedavõrd üldsõnaline, et ringkonnakohtul puudub võimalus sellele vastata. Samas leiab ringkonnakohus, et J. Duboussovi sellekohane väide on ka põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavad ja nende kaitsjad taolise kaitseversiooni esitanud juba maakohtus ning kohus on kohtuotsuses sellele ka vastanud. Maakohus on kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes esmalt tuvastanud, et
13. veebruaril 2019 J. Duboussovi poolt saadetud pakis olnud relvaosad on kuulipilduja MG-42 osad, s.o on tegemist oli relvaosadega ning need on kasutuskõlblikud. Ka on maakohus õigesti tuvastanud, et kuulipilduja MG-42 on sõjaliste kaupade nimekirja ML1 kuuluv kaup, s.o tegemist on strateegilise kaubaga. Ühtlasi tuvastas maakohus, et J. Duboussovi nimele ei ole väljastatud eriluba strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks või transiidiks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase analüüsi tulemusega ning leiab samuti, et J. Duboussov täitis oma tegevusega KarS § 4211 lg 1 sätestatud teo objektiivse teokoosseisu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et J. Duboussovi käitumises on tuvastatud KarS § 4211 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivne ja subjektiivne teokoosseis ning maakohus on ta õigustatult süüditunnistanud KarS §

§ 25lg 2 järgi. 8 Apellatsioonis palub J. Duboussov, juhul kui ringkonnakohus jätab tema süüditunnistamise Kar

S §

§ 25lg 2 järgi muutmata, vähendada temalt väljamõistetud menetluskulu.

Oma taotlust põhjendab J. Duboussov enda väga halva materiaalse seisundiga. Samuti sellega, et osalise töövõime kaotuse tõttu puudub tal võimalus töötada ja sissetulekut teenida. Ringkonnakohus leiab, et J. Duboussovi sellekohased väited väärivad tähelepanu. Kohtuotsusest tulenevalt mõistis maakohus J. Duboussovilt menetluskuluna välja 1812,50 eurot sundraha, 840 eurot ekspertiisitasu, 319 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning 88,40 eurot kohtumenetluses, kokku seega 3060,1 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jättis maakohus kaitsjatasu summas 700 eurot riigi kanda. Apellatsioonis väidetu kohaselt on J. Duboussovi sissetulekuks töövõimetustoetus summas ca 260 eurot kuus. J. Duboussovi pangakonto väljavõttest ajavahemikul

1. juuni 2018 kuni
2. aprill 2019 nähtub, et J. Duboussovi sisuliselt ainsaks sissetulekuks on olnud tõepoolest Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad toetused ( II kd tl 177-199). Asja materjalidest nähtuvalt esineb J. Duboussovil keskmine puue ning tal on säilinud vaid osaline töövõime (III kd tl 42). Eeltoodut arvestades puudub alus kahelda J. Duboussovi väites, et tema sissetulekuks on praegusel hetkel ca 260 eurot kuus. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millistele toetudes oleks võimalik väita, et J. Duboussovil on peale nimetatu veel mingeid sissetulekuid või tal oleks isiklikku vara, mida oleks võimalik realiseerida. Seega on asjas tuvastamist leidnud J. Duboussovi raske materiaalne olukord. J. Duboussovi resotsialiseerumisväljavaateid arvestades leiab ringkonnakohus, et süüdistatavalt väljamõistetud 3060,1 euro tasumine käib tema materiaalsesete võimaluste piiratuse tõttu talle ilmselgelt üle jõu. Riigi kanda jäetavate menetluskulude suurendamine, võrreldes maakohtu poolt otsustatuga, aga annaks J. Duboussovile oluliselt suurema võimaluse materiaalseks toimetulekuks ning aitaks ringkonnakohtu arvates J. Duboussovil hoiduda kuritegelikule teele sattumisest ning sellise tegevuse kaudu tulu teenimisest. Ülaltoodut arvestades peab ringkonnakohus, lisaks maakohtu poolt kaitsjatasu osalise riigi kanda jätmisel, põhjendatuks jätta riigi kanda ka J. Duboussovilt väljamõistetud ekspertiisitasud summas 840 eurot. Seega tuleb J. Duboussovilt mõista menetluskuluna riigi tuludesse 2220,1 eurot (3760,1 miinus 1540). (allkirjastatud digitaalselt) 9 10