) § 401 mõistes.
lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.
lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 6.
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. 7. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja I krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale I krediidi andmisel kostja I poolt täidetud taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 650 eurot (neto) ja majapidamisulud 148 eurot. Kostjal I ei olnud maksehäireid, kostja I suhtes ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid teated Ametlikes Teadaannetes. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest, et krediidiandja kostjalt I pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt I nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja I poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus krediidiandja
lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus
lg 7 järgi intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude. 4
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub
lg 6 sätestatud tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole hageja kohtule esitanud. 9. Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui
§-s 94 sätestatud intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks. Hagiavalduse kohaselt peale 12.01.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL12012017/0054 sõlmimist on kostja I põhisumma katteks tasunud 65,16 eurot. Maksegraafikust (tl 9) nähtuvalt selleks, et põhiosa katteks laekus 65,16 eurot, pidi kostja tasuma 3 osamakset perioodil 12.02.2017 kuni 12.04.2017 kogusummas 775,23 eurot (3x258,41€). Hagiavalduse kohaselt peale 19.04.2017 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-G1 sõlmimist on kostja I põhisumma katteks tasunud 825,02 eurot. Maksegraafikust (tl 22) nähtuvalt selleks, et põhiosa katteks laekus 825,02 eurot, pidi kostja tasuma 23 osamakset perioodil 15.05.2017 kuni 15.03.2019 kogusummas 6746,13 eurot (23x293,31€). Hagiavalduse kohaselt peale 26.03.2019 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-N1 sõlmimist on kostja I põhisumma katteks tasunud 551,93 eurot. Maksegraafikust (tl 33) nähtuvalt selleks, et põhiosa katteks laekus 551,93 eurot, pidi kostja tasuma 9 osamakset perioodil 26.04.2019 kuni 26.12.2019 kogusummas 2641,68 eurot (9x293,52€). Hagiavalduse kohaselt peale 07.01.2020 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-N2 sõlmimist on kostja I põhisumma katteks tasunud 159,08 eurot. Maksegraafikust (tl 43) nähtuvalt selleks, et põhiosa katteks laekus 159,08 eurot, pidi kostja tasuma vähemalt 2 osamakset perioodil 17.02.2020 kuni 17.03.2020 kogusummas 594 eurot (2x297€). Eelmärgitust tulenevalt ületavad tasutud maksed (10 757,04 eurot) saadud laenusummat (kokku 7270 eurot) ning hageja nõue põhivõlgnevuse 6060,82 eurot väljamõistmiseks kostjalt I tuleb jätta rahuldamata. 10.
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuivõrd kostjal I puudub hagiavalduses märgitud kohustus hageja ees, siis kostja II ei vastuta hageja ees kostja I kohustuste täitmata jätmise eest hageja ees ning kohus jätab hageja solidaarnõude kostja II suhtes samuti rahuldamata. 6. Kohus möönab siinkohal, et on hagi menetlusse võtmisel jätnud hagejale selgitamata, et asjas kohalduvad ka liisingulepingu kohta kehtivad sätted (Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud
tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (
Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008.a otsus 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.