Obsah (8)

§ 266§ 215§ 199§ 183§ 185§ 182§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-20-4738 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 266

lg 2 p 2 järgi 5 kuu vangistusega,

§ 215

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 9 kuu vangistusega,

§ 183

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 1 aasta vangistusega,

§ 185

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta vangistusega ning

§ 182lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

Kuritegude kogumis mõistis kohus liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 7 kuud (algusega 12.05.2020) ning ülejäänud, s.o 3 aasta 5 kuu pikkune, vangistus mõisteti tingimisi 4 aasta 1 kuu pikkuse katseajaga, kohustades Tanel Valdnat järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja lõike 2 p-des 2, 21, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 23.07.

1. 1.
2. Viru Maakohus rahuldas 15.09.
3. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pööras täitmisele Tanel Valdnale Viru Maakohtu 07.07.
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 3 aastat 5 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus 01.10.
5. Tanel Valdna peeti 10.11.2021 kinni ja viidi karistust kandma Viru Vanglasse. 1
6. Viru Vangla esitas 24.07.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Valdna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad seda taotlust.
7. Viru Maakohus jättis 03.08.
8. a määrusega Tanel Valdna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
9. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Tanel Valdna suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja avavanglas viibimise alates 02.05.2022, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ läbimise, sh ühe programmi osas jätkutegevuse läbimise, vanglas töötamise ja väljaspool vanglat töötamise, lühiajalistel väljasõitudel käimise ja distsiplinaarkaristuste puudumise. Kuigi tal on vabanemisjärgselt olemas nii elu- kui ka töökoht, oli maakohtul nende osas kahtlusi. Elukoht ühiselamus, kus elavad mh kriminaalse tausta või sõltuvusprobleemidega inimesed, ei soodusta õiguskuulekat eluviisi. Arvestades varasemat vähest ametliku töötamise kogemust, ei olnud maakohus kindel, et Tanel Valdna suudab töökohta säilitada. 3.
10. Süüdimõistetu on viibinud kriminaalhooldusel korduvalt – nii käesolevas kriminaalasjas pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise järgselt kui ka kahel korral kriminaalasjas nr 1-18-
11. Kõigil kolmel korral katseaeg ebaõnnestus, kuna Tanel Valdna ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ega kohustusi, sh ei täitnud ühel korral ka üldkasuliku töö ajakava. Tema eeskujulik käitumine vanglas, sh avavanglas viibimine, on olnud oluliselt lühem kui varasem problemaatiline elukäik. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on alkoholi ja narkootikumide tarvitajaga. Kui vanglas, sh avavangla tingimustes, on tarvitamine sisuliselt välistatud, võib vabaduses sõltuvusainetest loobumise motivatsioon jääda taaskord vaid lubaduseks. Käitumiskontrolli nõuded ei ole selles osas piisavalt mõjusad, ta ei suuda neile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on endiselt kõrge. Sõltuvusainete tarvitamisega võivad kaasneda majanduslikud probleemid – on varem toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid, ka on teeninud kriminaalset tulu narkootikumide käitlemisega. 3.
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetul on vaatamata noorele eale välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kriminaalhoolduste andmete põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Lisaks märkis maakohus, et süüdimõistetuga on vanglas planeeritud kriminaalhoolduslikud meetmed (motiveerivad vestlused, jätkutegevus sotsiaalprogrammile „Õige hetk“), mistõttu on süüdimõistetul võimalus veel kinnistada seni vangistuses sotsiaalprogrammides omandatut ning jätkata püüdlustega vabaduses õiguskuulekale teele asumiseks. Isikust tulenevaid riske ei ole võimalik maandada elektroonilise valvega. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 03.08.
14. a määruse peale esitas määruskaebuse Tanel Valdna kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Tanel Valdna tingimisi enne tähtaega vangistusest koos käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega kogu katseaja jooksul. 4.
15. Kaitsja ei nõustu maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning märkis, lisaks juba maakohtu poolt välja toodud positiivsetele asjaoludele, et Tanel Valdna soovib taastada suhted oma tütre emaga ning taasluua perekonna, süüdimõistetu on kinnitanud, et tal puudub soov alkoholi tarvitada ning ei näe probleemi alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu 2 täitmisega, ta on vahetanud tutvusringkonda ja ei soovi taastada suhteid kriminaalse taustaga isikutega ning tema suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne ning on nõus nõudeid ja kohustusi täitma. Lisaks ei tugine vangla riskiprotsendid mitte millelegi ning vangla ja prokuratuur toetavad ennetähtaegset vabastamist. 4.
16. Maakohus on jätnud arvestamata Tanel Valdna käitumise ja tema isiku muutumise vangistuse jooksul. Kohus põhjendab Tanel Valdna ennetähtaegset elektroonilise valve alla vabastamata jätmist eelkõige varasemate kuritegude toimepanemise ja sõltuvusest tuleneva negatiivse ohuprognoosiga. Riigikohus on selgitanud, et isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/ või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Lisaks põhjendab kohus vabastamata jätmist ühiskonna huvidega. Käitumiskontrolli kohaldamine koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi/narkootikume ja asuda tööle aitaks tal valutumalt sulanduda ühiskonda, suhelda teda toetava perega (väikese tütrega) ning tunnetada vastutust. Oma kohustuste täitmist on Tanel Valdna kinnitanud korrektse käitumisega avavangla tingimustes ning kodukülastuste reeglite järgimisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Tanel Valdna vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
18. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Tanel Valdnat ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda Tanel Valdna varasem elukäik, ennekõike korduv karistatus ja mõistetud karistuste (sh kriminaalhoolduse) ebatõhusus, samuti sõltuvusprobleemid.
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsjal on õigus selles, et maakohus on mh märkinud kohtumääruse põhjendustes, et vabastamata jätmine on põhjendatud ka ühiskonna heaolu huvides. Ringkonnakohus nõustub, et sellele vabastamata jätmisel tugineda ei saa. Samas ei ole maakohus rajanud vabastamata jätmise põhjendusi ühiskonna turvatundele, vaid on ammendavalt toonud välja need põhjused, miks Tanel Valdna vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega oleks praegu ennatlik. Seega ei ole maakohus eksinud kaalutlusõiguse teostamisel.
3. Kuigi Tanel Valdnat iseloomustavad karistuse kandmise ajal mitmed positiivsed asjaolud (märgitud nii maakohtu määruses kui ka määruskaebuses) ning vabanemisjärgseltki on kõik tingimused normaalseks eluks olemas, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole vaatamata sellele piisavalt madal, ning on vähetõenäoline, et süüdimõistetu tahab ja suudab täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Tanel Valdna on suutnud vangla tingimustes käituda korrektselt, sh on ta suutnud täita kõiki nõudeid ca 1 aasta 4 kuu jooksul avavanglas (sh lühiajalistel väljasõitudel). Kahtlemata on see kiiduväärt, kuid ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi vabaduses reeglite järgimise kohta. Nagu maakohuski märkis, siis Tanel Valdna on varasemalt vanglas karistust kandnud, sh on ta vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt. 3 Tutvudes kriminaalasjas nr 1-18-7769 olevate materjalidega ennetähtaegse vabastamise kohta, on näha, et ka siis oli Tanel Valdna käitumine vanglas eeskujulik, samuti osales ta mitmetes resotsialiseerumist toetavates tegevustes. Vaatamata sellele ei suutnud ta kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid täita ning pärast teise erakorralise ettekande esitamist pöörati vangistus taaskord täitmisele. Lisaks mõisteti temale kriminaalasjas nr 1-18-7769 esmalt karistuseks üldkasulik töö, kuid vanglasse karistust kandma sattus ta nii üldkasuliku töö ajakava kui ka nõuete ja kohustuste rikkumise tõttu. Ka praegu kannab ta vanglas karistust, kuivõrd ei suutnud tingimisi mõistetud vangistusega kaasnevaid nõudeid järgida.
4. Tanel Valdna varasem elu näitab, et tema korrektne käitumine vangla tingimustes ei tähenda ei edasist õiguskuulekust ega ka kriminaalhoolduse õnnestumist. Kuigi kinnipeetav väidetavalt ei soovi alkoholi ja narkootikume tarvitada ning saab hakkama keeldude järgimisega, siis on ta seda ka varasemalt lubanud. Kriminaalasja nr 1-18-7769 17.06.2019 kohtuistungi protokollist nähtuvalt lubas ta ka siis mitte tarvitada alkoholi ning väitis, et probleemid narkootiliste ainetega puuduvad. Need väited jäid aga paljasõnaliseks. Esimene erakorraline ettekanne esitati pärast ennetähtaegset vabanemist mh põhjusel, et Tanel Valdna oli tarvitanud alkoholi. Lisaks on märkimisväärne, et kuigi süüdimõistetu kannab käesolevas kriminaalasjas karistust narkootikumidega seotud kuritegude eest ning ta ise ei näe või ei tunnista nende tarvitamisega seotud probleeme, oli ta 10.11.2021 (mil ta viidi Viru Vanglasse karistust kandma) amfetamiini tarvitanud. Seega on oht, et kui süüdimõistetu jätkab ise narkootiliste ainete tarvitamist, annab ta neid ka kriminaalse tulu saamiseks edasi, st jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vajadus narkootiliste ainete järele võib suure tõenäosusega kaasa tuua rahaliste vahendite saamiseks varavastaste kuritegude toimepanemise, seda vaatamata asjaolule, et vabanemisel on tal võimalik jätkata töötamist samas ettevõttes, kus ta avavanglas töötab. Kui vabaduses saab olulisemaks narkootiliste ainete hankimine, on tõenäoline, et ta kaotab töökoha.
5. Arvestades korduvat karistatust ja erinevaid karistuse kandmise viise (vangistus, tingimisi vangistus, ennetähtaegne vabastamine) ning nende vähest mõju süüdimõistetule, on jätkuvalt risk, et Tanel Valdna jätkab samasugust elu. Tanel Valdna valikuid ei ole mõjutanud kriminaalhooldusel viibimine, mistõttu ei usu ringkonnakohus selle edukusse ka praegu. Soov taastada perekonnasuhted lapse emaga ei ole samuti piisavaks garantiiks. Määruskaebuse andmetel on Tanel Valdna laps 3-aastane. Seega ei olnud laps ega perekond piisavaks motivatsiooniks läbida katseaeg nõuetekohaselt. Lisaks ei ole Tanel Valdna täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas märgitud kohustusi, sh on tal läbimata sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ jätkutegevus, mis keskendub õiguskuulekale eluviisile. Arvestades seda, et varasemalt on temal olnud vabaduses probleeme selle programmi läbimisega, on oluline kõik sellega seonduvad tegevused vanglas seekord läbida.
6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Tanel Valdna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega (sh elektroonilise valvega), mida kinnitab Tanel Valdna varasem elukäik.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
8. augusti
9. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4