4-23-1487/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi 4-23-1487 Tiit Lõhmus Madis Helmi väärteoasi LS § 227 lg 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2023 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Madis Helm Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik Madis Helm (isikukood 37111265215) Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2023 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA 06.05.2023 väärteoprotokolli nr AB1502962 (väärteoasja nr 2100,23,000421) kohaselt 06.05.2023 kell 20.50 Toila vallas Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva mnt
5. km Madis Helm juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 162 +/-5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 67 km/h. Oma tegevusega rikkus M. Helm LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. 08.05.2023 edastas PPA väärteoasja alluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtule.
6. Viru Maakohtu 08.05.2023 otsusega karistati M. Helmi LS § 227 lg 4 järgi 8 päeva arestiga, mille kandmise algus on tema kinnipidamine 06.05.2023 kell 20.
7. LS § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldati M. Helmi suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 6 kuud. 2.
8. M. Helm juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, mis on tõendatud väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise 06.05.2023 protokolliga, Eesti Akrediteerimiskeskuse 12.04.2023 taatlustunnistusega nr TTRS-23/
9. Süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud. Menetlusaluse isiku väide selle kohta, et ta ei seadnud kedagi ohtu, ei ole tõsiseltvõetav. Samuti näitab menetlusaluse isiku äärmiselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kiiruse ületamisse tema viide maakohtu istungil selle kohta, et ta oli roolis juba alates hommikust Moskvast ja seega õhtuks väsinud ning oma spidomeetri näitu ta ei näinud seoses pealepaistva päikesega. Maakohus leidid, et selliste asjaolude ilmnemisel tuli menetlusalusel isikul olla liikluses veelgi tähelepanelikum ja hoolikam. On ilmselge, et menetlusaluse isiku seadusekuulekat käitumist häiris ja/või välistas tema väsimus seoses pikaajalise roolis viibimisega. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
10. Kohtuväline menetleja taotles karistuseks 10 päeva aresti, arvestades kergendava asjaoluna süü tunnistamist. M. Helmil on 2 kehtivat väärteokaristust, mõlemad on samalaadse väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 järgi, mille eest on menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahvid, mis karistusinfo kohaselt on täidetud. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab samuti, et käesolevas väärteoasjas on põhjendatud aresti kohaldamine. Menetlusalust isikut on 2022 karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, ta tasus need mõne kuu möödumisel ära, kuid sellegipoolest jätkas väärtegude toimepanemist. Menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahv ei avalda M. Helmile mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. KarS § 56 ettenähtud eesmärki, mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, on võimalik saavutada vaid aresti kohaldamisega. 2.
11. Maakohus arvestas teo tahtlikkust, teo iseloomu, teo toimepanemise kohta ning jõudis tulemusele, et M. Helmi süü on suur. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Isikul ei saa tekkida karistamatuse tunnet. Arvestades varasemat korduvat karistatust väärteokorras, samalaadsete väärtegude varasemat toimepanemist, varasemalt karistuseks määratud rahatrahvide tasumisele vaatamata samalaadse, kuid raskema väärteo toimepanemist ning süü tunnistamist, pidas maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks aresti alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 8 päeva. Menetlusaluse isiku karistuse kandmise algus on alates tema kinnipidamisest 06.05.2023 kell 20.
12. 2.
13. Käesolevas väärteoasjas taotles kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamist tähtajaga 6 kuud. Maakohus leidis, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Väärteoasja materjalide ja karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusele isikule varem lisakaristust kohaldatud. Menetlusalune isik on varasemate väärtegude eest määratud karistused ära tasunud ja sellele vaatamata jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Tegemist ei ole tema esimese liiklusseaduse nõuete rikkumisega ning käesolev tegu on raskem kui eelmine. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Seega on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Eelduslikult välistab lisakaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Maakohus 2 arvestas siinjuures ka asjaolu, et menetlusalune isik töötab enda sõnade kohaselt ettevõtte direktorina, sh ametikohal, kus mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole vältimatult vajalik, seega ei ole sellise juhtimisõiguse omamine talle eluliselt vajalik ning selle ajutine äravõtmine ei põhjusta menetlusalusele isikule probleeme seoses töö ja/või sissetulekuga. Aluseid lisakaristuse tähtaja kohaldamiseks üle miinimummäära maakohus ei tuvastanud. APELLATSIOON JA VASTUS APELLATSIOONILE
14. Viru Maakohtu 08.05.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik M. Helm, kes ei ole nõus kohtumenetlusega ega kohtuotsusega. M. Helm selgitab, et kui ta kinnipidamisel 06.05.2023 õhtul toimetati Viru Vangla arestimajja, siis politseinikud selgitasid, et järgneval päeval 07.05.2023 saabub teda üle kuulama edasine väärteoasja menetleja, keda ei saabunud ja 08.05.2023 juhatati ta Viru Vanglas ruumi, kus algas väärteoasja otsustamine Viru Maakohtus. See ei võimaldanud M. Helmil õigust advokaadi kaitsele ja tema õigusi rikuti. Aresti kandmist muuta enam ei saa, kuna see on kantud. Sellest tulenevalt palub M. Helm asendada juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks rahalise karistusega.
15. Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega kuni 10.07.2023 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.
16. Nimetatud ajaks esitas kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova, kes leiab, et maakohtu määratud karistuse viisid ning määrad on põhjendatud ja vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga, mistõttu palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5.
17. Menetlusaluse isiku poolt apellatsioonis toodud põhjendus, et kohtumenetluses ei ole võimaldatud talle kasutada õigust advokaadile ja sellega on rikutud tema õigusi, ei vasta tõele. Kohtuistungi alguses kohtunik selgitas menetlusalusele isikule tema õigused VTMS § 19 alusel, sealhulgas ka kaitsja abile. Menetlusalusele isikule õigused olid arusaadavad ning taotlusi tal ei olnud (sh ka kaitsja abile). 5.
18. Lisakaristuse osas leiab esindaja, et mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb selgeks õppida liiklusesse sobivad ning sinna seadusega kinnitatud reeglid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldamise. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik rikub liiklusseadusega sätestatud nõudeid. Iga järgnev karistus peab olema suurem ja ka rangem eelnevast, et karistus lõpuks mõjuks ning rikkumiste toimepanemine lõpeks. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
19. Ringkonnakohus, uurides väärteoasja materjale, maakohtu otsust, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohta, leiab, et maakohtu otsus M. Helmile mõistetud lisakaristuse osas tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab isik seda, et tal ei olnud võimalust kaitsjale ning soovib, et lisakaristus asendatakse rahalise karistusega.
20. Esmalt märgib kohus, et menetlusaluse isiku väide, et tal ei olnud võimalust kaitsjale, on asjakohatu. Väärtoeasja protokollist nähtuvalt ei ole M. Helm kaitsjat soovinud. Maakohtus toimunud istungil on maakohus selgitanud isikule õigusi. Kohtuistungi protokollist nähtub sama asjaolu. Ringkonnakohus kontrollis ka istungi helisalvestist ning sellest nähtub samuti, et maakohus selgitas M. Helmile õigusi, sh õigust kaitsjale. Õigused olid M. Helmile arusaadavad, 3 mida ta istungil kinnitas. Sealjuures ei olnud isikul taotlusi. Seega väited, et isikule ei võimaldatud kaitsjat, on asjakohatud.
21. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjalikult käsitlenud M. Helmi süüküsimust LS § 227 lg 4 järgi ning kuna süüditunnistamist apellatsioonis ei vaidlustata, siis sellel pikemalt ei peatu. Vaidluse all on üksnes M. Helmile mõistetud lisakaristus, kuid ka selles osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus mõistetud karistuse osas on põhjalik.
22. Uurides asja materjale, tuvastas kohus, et apellatsioonis esitatud argumendid lisakaristuse muutmiseks või asendamiseks rahalise karistusega ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus on mõistetud lisakaristuse osas põhjalik ja jälgitavalt motiveeritud. Ringkonnakohus ei näe mingit seadusest tulenevat mõistlikku põhjendust selle tühistamiseks. Lisaks ei ole seadusest tulenevalt võimalik lisakaristust asendada rahalise karistusega. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, et milline on M. Helmile mõjus karistus, arvestades toimepandud tegusid ning isiku varasemat käitumist ning talle mõistetud karistusi. Ringkonnakohus märgib, et isiku suhtes, kellele on varasemalt samaliigiliste rikkumiste eest karistusi kohaldatud, isik on karistuse täitnud, kuid ei ole oma käitumist muutnud, ei ole võimalik kohaldada enam üksnes põhikaristust. Karistus peab olema mõjus ning antud juhul on selleks üksnes põhikaristus koos lisakaristusega. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Isikule tuleb mõista karistus, mis peab teda mõjutama rikkumisi mitte toime panema. Nii on maakohus põhjendatult tõdenud, et varasemalt mõistetud karistused ei ole isikule mõju avaldanud ning isiku suhtes, kes jätkab pidevalt uute väärtegude toimepanemist puuduvad argumendid lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kui varasemalt mõistetud rahaline karistus ja selle täitmine ei ole motiveerinud menetlusalust isikut nõuetekohaselt käituma, siis puudub kohtul usk, et taaskordselt sama karistuse kohaldamine mõjutaks M. Helmi. Tegemist ei ole ühekordse eksimusega. Apellatsioon jääb edutuks, kuna on põhjendamatu.
23. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
24. mai 2023 otsuse muutmata ja M. Helmi apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 4