järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Katrin Pärtlas Süüdistatav S.N elukoht: XXX isikukood: XXX kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik haridus: 8 klassi töö- või õppeasutus: puudub karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati Harju Maakohtu 11.02.2010 otsusega
lg 2 p 9,
lg 2 p 1,
MS § 238 lg 2,
Isik vabanes vanglast 01.10.2010 pärast karistuse kandmist. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.09.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui S.N ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustub S.N osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldaja määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnast. S.N-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel S.N-ilt välja mõista menetluskuludena määratud kaitsja Urmas Simoni tasu kokku 172,80 eurot ja sundraha 480 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.N võib menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number 1-13-2669, makse nimetus ja oma nimi. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu S.N süüdistatakse selles, et tema 24.06.2012 kell 01.00 paiku, viibides Tallinnas XXX korteris, peksis oma tüdruksõpra J Ž vähemalt 10 korda rusikatega vastu pead, käsi ja selga, põhjustades oma tegevusega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: pindmised verevalumid vasakul pool oimu piirkonnas, peas, vasakul pool rindkerel, vasaku käe IV sõrme põrutuse. Samuti tema 09.09.2012 kell 02.00 paiku, viibides Tallinnas XXX korteris, lõi oma endist tüdruksõpra J Ž korduvalt kätega pea- ja kehapiirkonda tekitades oma tegevusega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi: mõlema silmaümbruse piirkonna verevalumid, parema küünarvarre piirkonna marrastused, parema labakäe V sõrme põrutuse. Seega pani S.N toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, peksmises, valu tekitamises ja teise inimese tervise kahjustamises, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav S.N-ile karistuseks üks aasta vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui S.N ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 8 alusel kohustada S.N osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada
3 III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kokku 172,80 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot). Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.N töökoht puudub, mistõttu on raskendatud menetluskulude tähtajaks tasumine. Seega on otstarbekas KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.N võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.