Obsah (5)

§233§238§126§179§175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2015 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7449 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk R

§233

lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada L.S Karistusseadustiku §118 lg.1 p.1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§238

lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista L.S-ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1 Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud jäetakse L.S suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat. Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 alusel on L.S katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid. - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumises Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel kohustatud mitte tarvitama alkoholi. on L.S katseajal Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 alusel kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. on L.S katseajal Karistusseadustiku §78 p.1 kohtuotsuse kuulutamisest. alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Asitõendid – DVD-R plaat kõne salvestusega häirekeskusele, T-särk, 2 nuga ja DNA proov –

§126lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

L.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt L.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 110 (ükssada kümme) eurot 16 senti (s.h. kohtuistungiks ettevalmistamine 40 €, kohtuistungil osalemine 20 €, käibemaks 12 €, sõidukulud 31,80 €, käibemaks 6,36 €). Välja mõista L.S-ilt

§179

lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 975 (üheksasada seitsekümmend viis) eurot,

§175

lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 948 (üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot 80 senti,

§175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 97 (üheksakümmend seitse) eurot 80 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss 2 MATVEJEV) 110 (ükssada kümme) eurot 16 senti kohtulikus menetluses osalemise eest riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb L.S tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700070504 ning 1-15-7449 kriminaalmenetluse kulud“ selgitus „L.S Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 02.11.

1. on kohtuotsusega Viru Süüdistus L.S on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta lõi 20.11.2014 kell 17.00 oma elukohas xxx, olles alkoholijoobes ja tekkinud tüli käigus, noaga selga oma abikaasale Xxx xxx, tekitades viimasele kõhuõõnde ulatuva vasakut neeru vigastava haava. Antud vigastus ohustas kannatanu elu selle tekitamise hetkel ja põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Sellega pani L.S toime tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.o. KarS §118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav L.S tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi, ütlusi anda ei soovinud ja jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matevejev leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud ja süüdistatav tunnistab oma süüd. Kaitsja palus jätta osa kohtukuludest riigi kanda ning ülejäänud osa võimaldada tasuda ositi aasta jooksul. Süüdistatav L.S süü talle esitatud süüdistuses on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega: - Sündmuskoha 20.11.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta xxx. Vaatlusprotokolli kohaselt oli toas asuva vaiba äärel 2 suurt punakaspruuni värvi plekki, samuti katkirebitud T-särk ja pluus 3 - - - - - - - punakaspruuni värvi plekkide jälgedega. Korterist võeti ära halli plastkäepidemega 10 cm pikkuse teraga nuga, musta värvi plastikkäepidemega 15 cm pikkuse teraga nuga ja pooleks lõigatud halli värvi T-särk kannatanu Xxx xxx Isiku läbivaatuse 21.11.2014 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt tuvastati kannatanu kõhu vasakul poolel küljel haavaplaaster. Isiku rinnaesine ja kõht oli kollakat – pruunikat värvi ainega koos Isiku 28.01.2015 ekspertiisiakt Xxx xxx kohta, millest nähtub järgmine eksperdi arvamus: Haiglasse pöördumisel esinesid Xxx xxx järgmised vigastused: kõhuõõnde ulatuv vasakut neeru vigastav haav vasakul pool seljal. See vigastus, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Vigastus võis tekkida ekspertiisimääruses toodud ajal ja asjaoludel, s.t. 20.11.2014 kell 17.00 Asitõendi 24.11.2014 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud kahte nuga ja T-särki. T-särk on nii eest kui tagant määrdunud verega ja selle tagaosal on sirgete äärtega 1,5 cm laiune sisselõige. Sinakas-halli värvi käepidemega kööginoal on käepideme ja tera ühenduskohas pruunikat värvi määrdumine. Musta värvi käepidemega noal on noa tera ja käepideme ühenduskihas kollakat värvi määrdumine tunnistaja Xxx Xxx ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema asus IdaViru Keskhaigla anestesioloogina valvesse 21.11.2014 kell 08.00 ja siis teatati talle, et 20.11.2014 kell 20.00 saabus neile kirurgiaosakonnast patsient Xxx xxx, kellel oli tagant küljel vasaku neeru piirkonnas 3 sentimeetrine veritsev noahaav, haavakanal ulatus neeruni. Operatsiooni käigus eemaldati patsiendil vasak neer. Patsient oli stabiilselt raskes seisundis. Saabumise momendil oli patsiendil alkohoolne joove 1,9 promilli tunnistaja Xxx xxx ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 20.11.2014 kell 15.00 tuli ta koju koos oma noormehega, isa alles ärkas peale öövahetust, ema lamas diivanil. Ema tõusis püsti ja tegi süüa, tunnistaja koos noormehega sõid köögis, ema ja isa olid oma toas. Kell 16.35 läks tunnistaja koos noormehega kauplusesse ja kell 17.06 helistas tunnistajale ema, kes oli hüsteerikas ja ütles, et tappis isa ära. Tunnistaja jooksis kohe koju, sel ajal jõudis ka kiirabi ja isa viidi kanderaamil välja. Tunnistaja ütluste kohaselt ema ja isa ei riielnud sellel ajal, kui tema kodus oli tunnistaja Xxx xxx ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema sõbratar on Xxx xxx, kelle juures kodus ta tihti käib. Kui tunnistaja on Semenovskite kodus, siis vanemad reeglina ei tülitse, neil on olnud sõnavahetusi, kuid füüsilise vägivallata. Ka Xxx on rääkinud, et vanemate vahel ei olnud kaklusi või füüsilise jõu kasutamist. 20.11.2014 läks ta peale tunde samuti Xxx juurde, vanemad olid heas tujus, ei tülitsenud. Vanemad palusid käia neil kaupluses toiduainete järel ja nad läksid koos Xxxga kauplusesse. Umbes poole tunni pärast helistas Xxxle tema ema ja ütles, et haavas isa. Tunnistaja läks koos Xxxga tagasi, kiirabi oli maja ees ja neid ei lastud üles korterisse. Hiljem viisid politseinikud Xxx ema ära, tunnistaja ei näinud, mis seisundis ema oli Indikaatorvahendi kasutamise 20.11.2014 protokoll, mille kohaselt tuvastati L.S 20.11.2014 kell 19.00 alkoholijoove 1,20 mg/l L.S kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et talle on selge, milles teda kahtlustatakse ja ta tunnistas end täielikult süüdi. 20.11.2014 tuli tema tütar koos noormehega kutsekoolist, sõid ja läksid ära, 4 - - - - tema asus koos abikaasaga õhtust sööma ja viina jooma. Xxx xxx jõi rohkem. Pärast istusid nad toas, naine silitas kannatanu põske, viimasele see ei meeldinud ja ta lõi naisele vastu kätt. Selle peale lõi naine mehele vastu põske, siis lõi mees naisele rusikaga suu piirkonda, mille tõttu hakkas hammas loksuma ja verd jooksma. Siis surus abikaasa naise näoga vastu voodit, kui naine vabaks sai, haaras mees taldriku ja viskas sellega naise pihta, taldrik lendas vastu radiaatorit ja purunes. Kahtlustatav korjas killud kokku ja viis kööki, mees tuli talle järele ja ütles midagi solvavat. Selle peale võttis kahtlustatav kraanikausi kõrval olnud noa ja lõi sellega mehele vasakule poole selga, mees oli juba köögist lahkunud ja toas. Peale lööki Xxx kukkus, naine nägi verd, hakkas karjuma ja kutsus välja kiirabi, samuti helistas tütrele. Nuga, millega kahtlustatav abikaasat lõi, oli sinise käepidemega kööginuga. Noa viskas kahtlustatav peale löömist kraanikaussi, kus jooksis vesi, mis pesi vere maha. Kiirabi viis mehe haiglasse. Kahtlustatav selgitas, et kõik toimus afekti seisundis, kuna ta oli alandatud ja alkoholijoobes. Xxx xxx muutub joobnuna agressiivseks, tõstab naise vastu kätt ja solvab. Skandaalid toimuvad küllaltki tihti ja seetõttu kahtlustatav ei pidanudki vastu. Kahtlustatav kahetses puhtsüdamlikult kahtlustatav L.S Isiku läbivaatuse 21.11.2014 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt tuvastati kahtlustataval vasakul poolel ülahuulel suunurga piirkonnas limaskestaalune verevalum 0,7 x 1 cm. See piirkond oli veidi turseline, 23-s hammas selle huule verevalumi projektsioonil oli välisvaatlusel terve, aga igemel oli näha vähene turse. Paremas küünarlohus on süstimisjälg, ümbritsev vähemärgatava kollakas – roheka verevalumiga 5 x 5 cm. Parema küünarvarre ülemise kolmandiku eespinnal – siseküljel oli punakaspruun kerge kollase äärisega nahaalune verevalum 3 x 1 cm. Parema küünarvarre keskmise kolmandiku eespinnal välisküljel oli eelnevaga sarnaste tunnustega verevalum 0,8 x 1,3 cm. Parema küünarvarre keskmise kolmandiku välisküljel vähemärgatav sinakas ümarovaalne nahaalune verevalum 1 x 2 cm. Vasaku õlavarre ülemise kolmandiku välisküljel on ebakorrapäraste kontuuridega lilla, suhteliselt vähemärgatav nahaalune verevalum 2 x 1,5 cm. Parema põlveliigese sirutuspinnal on pruunikas – lilla nahaalune verevalum 1,5 x 1,3 cm. Parema reie alumise kolmandiku välisküljel on lilla nahaalune verevalum 1 x 2,5 cm. Sellest ja eelnevast verevalumist 7 cm tahapoole parema reie alumise kolmandiku tagapinnal on lilla pruunika varjundiga 1 x 1 cm suurune nahaalune verevalum Äratundmiseks esitamise 21.05.2015 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt esitati kahtlustatav L.S-ile äratundmiseks 4 nuga, millest kahtlustatav tundis ära sinise käepidemega noa, millega ta lõi oma mehele Xxx xxx selga Asitõendi 21.04.2015 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi häirekeskusele laekunud kõnede andmebaasis olevaid kõnesalvestisi. Vaatlus teostati arvuti abil, andmevaasi arhiivis sooritati otsing telefoninumbri, kuupäeva ja kellaaja vahemiku järgi. Otsingu tulemusena leiti 1 kõne, mis saabus häirekeskusele Kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi 04.06.2015 akt nr.13/20, millest nähtuvad järgmised ekspertide arvamused: L.S ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 20.11.2014 ei esinenud L.S psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. L.S oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate 5 muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 20.11.2014 ei esinenud L.S sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks piiranud või muul viisil oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ning sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks, sihipäraseks arutlemiseks ning käitumiseks. Käitumise impulsiivsus ja kõrgenenud agressiivsus on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal 20.11.2014 ei esinenud L.S psüühikahäireid, mis oleksid piiranud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust, s.h. nende sotsiaalsest tähendusest, arusaamiseks ja sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. L.S on käesoleval ajal suuteline igakülgselt õigesti aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust ning ta on suuteline sihipäraseks arutluseks ja käitumiseks, s.h. on ta suuteline osalema menetlustoimingutel. L.S ei ole oma psüühilise seisundi poolt takistusi viibimiseks tugevalt kontrollitud tingimustes. Psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamiseks L.S suhtes ei ole meditsiinilist näidustust. Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav L.S pani toime talle inkrimineeritud kuriteo KarS §118 lg.1 p.1 järgi. KarS §118 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse raske tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Eelnimetatud sättes kaitstav õigushüve on inimese tervis, mis on üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid ja mille õiguskaitse tuleneb Põhiseaduse §
2. Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on organismi korrasolek, s.o. seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja funktsioneerivad häireteta. Raske tervisekahjustuse tekitamine on tagajärjedelikt, mis seisneb vähemalt ühe §118 lg.1 nimetatud tagajärje põhjustamises. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Oluline on, et oht elule tuleneks otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust. Eluohtlikuks on Riigikohus muuhulgas lugenud kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava (vt. ka Riigikohtu 16.04.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-13). Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse L.S selles, et ta lõi noaga selga oma abikaasale Xxx xxx, tekitades talle kõhuõõnde ulatuva ja vasakut neeru vigastava haava. Isiku ekspertiisiaktist nähtub, et süüdistatava poolt kannatanule tekitatud vigastus ohustas elu vigastuse tekitamise momendil ja põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Tunnistaja Xxx Xxx ütlusest nähtub, et kannatanul oli vasaku neeru piirkonnas 3-sentimeetrine veritsev noahaav, haavakanal ulatus neeruni ja operatsiooni käigus eemaldati patsiendil vasak neer. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et L.S tegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §118 lg.1 p.1 järgi. L.S käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on L.S kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Lüües 6 kannatanut noaga selja tagant neeru piirkonda, tekitades selliselt kõhuõõnde ulatuva ja vasakut neeru vigastava haava, pidi L.S aru saama, et tegemist on eluohtliku vigastusega. Karistus Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-143-06). L.S ei ole varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Süüdistatav L.S puhul arvestab maakohus kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavad asjaolud käesolevas kriminaalasjas puuduvad. KarS §118 lg.1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus peab oluliseks seda, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et ükski süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju ning väldiksid edaspidi süütegude toimepanemist. Arvestades käesoleva kriminaalasja materjale; süüdistatava süü suurust; asjaolu, et noaga löömine tekkis konflikti käigus; et ka kannatanu kasutas süüdistatava suhtes vägivalda; et süüdistatav helistas kohe häirekeskusele ja kutsus ise kohe välja kiirabi; kahetses algusest peale puhtsüdamlikult oma tegu; et kannatanu ei oma süüdistatava suhtes pretensioone ning ta ei soovinud ütlusi süüdistatava vastu anda, 7 leiab maakohus, et süüdistatavale on võimalik määrata minimaalne karistus vastava sätte järgi, s.o. 4 aastat vangistust. Vastavalt KrMS §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub L.S-ile mõistetud karistus – 4 aastat vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning L.S kuulub kandmisele 2 aastat 8 kuud vangistust. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole põhjendatud L.S-ile reaalse vangistuse mõistmine. Tegemist on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata isikuga. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Maakohus leiab, et vangistuse mõistmine tingimisi käesolevas kriminaalasjas avaldab süüdistatavale piisavat preventiivset mõju. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul on saavutatavad ka teiste, oluliselt odavamate ja leebemate vahenditega. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on varem kriminaalkorras karistamata isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada eelkõige koostöös kriminaalhooldusega. Süüdimõistetule on vaja usaldusväärset kontrolli. Tingimisi vangistusega karistamise mõte ongi selles, et süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla; ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasugune järelevalveta ja abita vangistusest vabanenu. Seega on tingimisi vangistuse mõistmise eesmärk muuhulgas selles, et süüdimõistetu ei kao õiguskaitsjate silmist. Karistamine vangistusega tingimisi tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab süüdimõistetul püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades süüdimõistetu reaalse vangistuse kandmisest, on tema üle võimalik teostada kontrolli kogu katseaja vältel. Maakohus leiab, et KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik L.S puhul saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. KarS §74 lg.3 alusel katseaja pikkuse määramisel ja KarS §75 lg.2 alusel lisakohustuste panemisel arvestab maakohus lisaks käesoleva kuriteo toimepanemise asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule ka seda, et süüdistatava puhul on tegemist alkoholi tarvitava isikuga, kellel on sagedased olmekonfliktid eelkõige oma abikaasaga. Katseajal on L.S kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kahte lisakohustust (keeld tarvitada 8 katseajal alkoholi ja kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mis on eelkõige seotud konfliktide maandamise ja viha juhtimisega) ning nende mittejärgimisel on maakohtul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel võimalik pöörata karistus ka reaalselt kandmisele. Seega on L.S-ile antud maakohtu poolt võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja ei pane enam kuritegusid toime. Arvestades kõike eeltoodut katseaja pikkuseks 3 aastat. peab maakohus põhjendatuks määrata L.S Katseajal jääb L.S vastavalt oma elukohale Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS §78 p.1 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 06.10.
3. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on tunnistatud asitõendiks ja lisatud kriminaalasja materjalidele DVD-R plaat kõne salvestusega häirekeskusele, T-särk, 2 nuga ja DNAproov. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri ja kaitsja seisukohaga, et kõik nimetatud asitõendid kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.4 alusel hävitamisele. Tõkend Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.S suhtes oli 20.11.2014 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Maakohus ei pea põhjendatuks seda tõkendit tühistada või muuta ning jätab selle muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.2 on KarS §118 lg.1 sätestatud kuritegu esimese astme süütegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 975 €. 9 Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.3 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et antud kriminaalasjas oli tehtud 2 ekspertiisi – Isiku 28.01.2015 ekspertiisiakt nr.15E-IDI0003 Xxx xxx suhtes (maksumus 61 €) ja Kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi 04.06.2015 akt nr.13/20 L.S kohta (maksumus 887,80 €). Seega on ekspertiisikulud kokku 948,80 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale oli määratud kaitsjaks vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, kes on kohtueelsel menetlusel esitanud taotluse tasu summas 97,80 € ja kohtulikul menetlusel tasu summas 110,16 € hüvitamiseks. Maakohus peab neid summasid põhjendatuteks. Kaitsja esitas maakohtu istungil taotlused jätta osa kohtukulusid Eesti Vabariigi kanda ning lubada ülejäänud osa süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul. Maakohus esimese taotlusega ei nõustu. Menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel tuleb arvesse võtta eelkõige konkreetse kuriteo iseloomu. Seega on süüdistatava varaline seisund ja sellest tulenevad resotsialiseerumisväljavaated pigem teisejärgulised olukorras, kus süüdistatav pani toime raske, tahtliku kuriteo (vt. ka Riigikohtu 08.06.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-38-11). Maakohus lähtub siinkohal eelkõige tahtlikult toimepandud raskest isikuvastasest tervist kahjustavast süüteost, millega süüdistatav põhjustas reaalse ohu kannatanu elule. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole millegagi põhjendatud jätta osa kriminaalmenetluse kuludest Eesti Vabariigi kanda. Süüdistatav on pensionär, kes saab igakuuliselt kindlaksmääratud suuruses, küll suhteliselt väikeses, pensioni, millest tuleb edaspidi tasuda ka kriminaalmenetluse kulud. Pannes toime raske isikuvastase süüteo, millega on põhjustatud reaalne oht kannatanu elule, ei pea süüdistatava edaspidine elu olema kerge ja piiranguteta. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ja määrab nende tasumiseks maksimaalse seaduses võimaldatud tähtaja – 1 aasta. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10