järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav S.L Elukoht: xxx; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; põhiharidus; emakeel: vene keel; ametlikult ei tööta. Kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 13.08.2015 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi
lg 1, § 64 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1314 tunni ulatuses,
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 26.03.2016. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 28.07.2016 RESOLUTSIOON Tunnistada S.L süüdi
MS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista S.L-ile karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2016, st 1 1 1-16-5395 (üks) päev ning mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.08.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse - 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, so 1314 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 16 (kuusteist) päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 108 (ükssada kaheksa) tundi (so 54 päeva vangistust) – ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus S.L-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks S.L vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu S.L ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Tühistada S.L-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, karistuse kandmiseks vanglasse ilmumisel. Mõista S.L-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Määrata, et S.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 885 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700051438 ning selgitus „S.L , 1-16-5395, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 31.08.2016 kell 16:00. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest 2 1-16-5395 teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 31.08.2016 kell 16:00. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus S.L on antud kohtu alla süüdistatuna
järgi selles, et ta juhtis 26.03.2016.a kella 01.05 ajal Narva linnas mööda A.Puškini tn sõites ja Tallinna mnt 4 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,19 mg). Sellise käitumisega rikkus ta liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.