Obsah (7)

§ 69§ 4231§ 63§ 65§ 68§ 73§ 75

Kriminaalasi nr 1-20-1257 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1257 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär J

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele P.N-ile Tartu Maakohtu 17.02.2020.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1257 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) kuu 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

1. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks P.N-i vanglasse saabumise aeg.
2. Kohus saadab P.N-ile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK
4. P.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.02.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-201257

§ 4231

ja § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud

§ 63

lg 1 alusel 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust P.N-ile Pärnu Maakohtu 22.05.2019.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3794 mõistetud karistuse, s .o 4 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka P.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 8 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 268 tunni üldkasulikku tööd, mis tuli

§ 69lg 3 alusel ära teha 1 aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustati P.N-i kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 sätestatule.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati P.N-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati P.N Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.03.

1. a.
2. 01.03.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik P.N-i kohta erakorralise ettekande, millest nähtuvalt ei ole hooldusalune
4. aasta veebruaris pidanud kinni üldkasuliku töö ajakavast ning on vahetanud elukohta ilma kriminaalhooldusametniku loata, jättes esitamata ka oma uue elukoha andmed. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata P.N-ile mõistetud vangistus täitmisele.
5. Kriminaalhooldusametnikuna võttis 16.03.
6. a kohtuistungist osa Mariina Boiko. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele.
7. P.N palus kohtuistungil võimalust töötunnid ära teha. Ta selgitas, et tal on olnud pereprobleeme ja see on mõjutanud ka üldkasuliku töö tegemist. Nüüdseks on ta enda sõnul mõistuse pähe võtnud ja tahab teisiti elama hakata. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

1. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt on P.N-i kriminaalhooldus kulgenud üldiselt probleemselt. Kriminaalhooldusametnik on teinud talle kolm kirjalikku hoiatust:
2. aasta juulis registreerimiskohustuse täitmata jätmise eest,
3. aasta septembris registreerimiskohustuse täitmata jätmise ja alkoholi tarvitamise eest ning käesoleva aasta jaanuaris registreerimiskohustuse täitmata jätmise ja üldkasuliku töö sooritamata jätmise eest. Eelnimetatud hoiatused P.N-i suhtumist ja käitumist ei parandanud. Ta rikkus üldkasuliku töö ajakava ka selle aasta veebruaris ja vahetas ka ilma ametniku loata elukohta.
4. P.N on oma rikkumiste põhjendusena märkinud eelkõige probleeme isiklikus elus, mis on kaasa toonud motivatsiooni languse. Kohus võtab nimetatud selgitusi arvesse ja peab ka silmas, et hooldusaluse näol on tegemist väga noore inimesega, s.o 23- aastane, kes ei pruugi ka üldise elukogenematuse tõttu aduda olukorra tõsidust. Eelmärgitu võiks kohtu hinnangul isiku eksimusi vabandada, kui need oleksid ühekordsed ja juhuslikku laadi. Käesoleval juhul see nii ei ole. P.N-i oli alles jaanuaris hoiatatud üldkasuliku töö ajakava rikkumise eest, seega oli talle kindlasti teada, et ta peab ajakavast kinni pidama. Sellegipoolest rikkus ta ajakava uuesti juba veebruaris. Samuti oli P.N-ile tehtud hoiatusi kontrollnõuete rikkumiste eest, kuid see ei muutnud tema suhtumist kontrollnõuete täitmisesse ja ta otsustas vahetada elukohta ilma ametnikku teavitamata. Järelikult on P.N-i suhtumine töötundide tegemisse ja kriminaalhooldusega kaasnevatesse nõuetesse olnud järjepidevalt hoolimatu ja kohusetundetu. Sellise suhtumise õigustamiseks ei ole kohtule selgitusi ega põhjendusi esitatud.
5. Kohtuistungil palus P.N võimalust sooritamata töötunnid ära teha ja lubas seda teha kiiremas korras. Kohus juhib tähelepanu, et ka vangistuse asendamisel üldkasuliku töö tundidega tuleb lähtuda 2 karistuse üldistest eesmärkidest, sealhulgas süüdlase mõjutamisest edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Töötundide sooritamine n-ö linnukese kirja saamiseks, kui see inimest ennast oluliselt ei mõjuta, ei ole omaette eesmärk. P.N on oma käitumise ja suhtumisega veenvalt tõestanud, et karistuse kandmine vabaduses üldkasulikku tööd tehes ei ole talle erilist distsiplineerivat mõju omanud. Kohus rõhutab, et vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on karistus toimepandud kuriteo eest, seda tuleb kanda vastavalt nõuetele, mitte vastavalt süüdimõistetu enda paremale äranägemisele, ja see on suunatud karistuse eesmärkide saavutamisele.
6. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et P.N-i uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja tema suunamiseks õiguskuulekale käitumisele tuleb vangistus pöörata täitmisele. Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul sooritamata 50 tundi ja 30 minutit üldkasulikku tööd.

§ 69

lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev vangistust, seega on P.N mõistetud karistusest kandmata 1 kuu ja 20 päeva vangistust. 10. Kohus pöörab

§ 69lg 6 alusel täitmisele P.N-ile Tartu Maakohtu 17.02.2020.

a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1257 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 kuu 20 päeva vangistust. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus P.N-ile teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Marek Vahing Kohtunik 3