← Eesti

1-17-3643/39

Obsah (5)§ 347§ 64§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3643 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kriminaalh

§ 347

lg 1 ja § 348 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning kohus mõistis L.J-ile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati L.J-ile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati L.J üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Nadezhda Migatšova esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata L.J-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on esitanud erakorralise ettekande põhjusel, et L.J hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ta ei ilmu registreerimisele, ei ela määratud aadressil ning ei esita uusi andmeid elukoha vahetamiseks. L.J ei ole ilmunud 08.08.2017, 10.08.2017, 17.08.2017 ja 24.08.2017 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Samuti ei ela L.J aadressil xxxx ning kriminaalhooldusalune ei ole kriminaalhooldusametnikule esitanud uusi andmeid elukoha vahetamiseks. Kriminaalhooldusametnik ei ole saanud L.J-ilt seletusi võtta, sest tal ei ole olnud võimalust L.J-iga ühendust saada. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine L.J-iga 26.05.

  1. Kriminaalhooldusalusele tutvustati esmakohtumisel tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Kriminaalhooldusalune allkirjastas üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused. 06.06.2017 koostati L.J-ile üldkasuliku töö tegemise ajakava ajavahemikuks 13.06.2017 – 11.07.
  2. Kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi ning kriminaalhooldusametnikule mõjuvat põhjust ei esitanud. Kriminaalhooldusalune 08.08.2017 temale määratud registreerimisele ei tulnud. 09.08.2017 helistas kriminaalhooldusametnik L.J-ile ning kriminaalhooldusalune teavitas, et ta tuleb teine päev, sest ta tunneb end halvasti (arsti juurde isik ei pöördunud). L.J 10.08.2017 määratud registreerimisele ei tulnud. 10.08.2017 saadeti kriminaalhooldusalusele kutse ilmumaks registreerimisele 17.08.2017, kuid kriminaalhooldusalune registreerimisele ei tulnud. 18.08.2017 saadeti uus kutse ilmumaks registreerimisele 24.08.2017, kuid kriminaalhooldusalune registreerimisele ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik helistas 25.08.2017 L.J-ile, kuid tema telefon oli välja lülitatud. 25.08.2017 teostati kodukülastus L.J-i elukohas aadressil xxxx. Ühiselamu valvuri sõnul ei ela kriminaalhooldusalune kõnealusel aadressil juba ammu (umbes pool aastat). Valveametnik andis kriminaalhooldusametnikule L.J-i telefoninumbri. Kriminaalhooldusametnik helistas L.J-i telefonile, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul võib L.J-i katseaja kulgu hinnata mitterahuldavaks, sest L.J ei täida temale kohtu poolt määratud kohustust elada kohtu määratud aadressil ning esitada uued andmed elukoha vahetamiseks. Lisaks rikub L.J registreerimiskohustust ning hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Rahvastikuregistri 30.08.2017 andmetel on L.J-i registris, kinnipeeturegistris andmeid ei ole. Kriminaalhooldusametnik on juhindudes

§ 69

lg 6 teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata L.J-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et juhul, kui L.J ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande 2 läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku võtta L.J vahi alla. 19.09.2017 toimunud videokohtuistungile L.J ei ilmunud ning mitteilmumise põhjus oli kohtule teadmata. Kohtukutse oli kohtule tagastatud märkega „isik ei ela antud aadressil“. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku kuulutada L.J tagaotsitavaks ning võtta ta vahi alla vastavalt KrMS § 429 lõikele

  1. Kuivõrd kohtul oli piisav alus eeldada, et L.J-ile üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele, otsustas kohus 22.09.2017 määrusega, et L.J tuleb kuulutada tagaotsitavaks ning vahistada. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur teatas 20.10.2017, et L.J peeti kinni 20.10.2017 kell 16.00 aadressil xxxx ning toimetati Narva arestimajja. Viru Maakohus kuulas 20.10.2017 avalikul kohtuistungil ära vahistatud isiku L.J-i ning jättis tõkendi muutmata. 03.11.2017 kohtuistungi lükati edasi kuna L.J avaldas et soovib kohtuistungile kaitsjat. 22.11.2017 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. L.J selgitas, et ta ei ole registreerimisest kunagi kõrvale hoidnud. 08.08.2017 pidi ta olema registreerimisel, kuid ta ütles, et ta jäi haigeks ning läks xxxx linna kliinikusse arstile, mille kohta tal on olemas ka tõend. 08.08-10.08.2017, 17.08 ja 24.08 oli ta samuti arsti juures, mille kohta on tal olemas tõendid. Alates 20.08.2017 on tal uus elukoha aadress – ta teatas selle kriminaalhooldusametnikule helistades kriminaalhooldusosakonda, kuid teade ei jõudnud ilmselt kohale. Üldkasulik töö on tegemata tervisliku seisundi tõttu – tal on südamehaigus (olid tugevad valud, valud olid seotud invaliidsusega ning tal on selle kohta tõendid). Ta käib ka ametlikult tööl kell 08.00-16.00, tööleping sõlmiti 05.09.2017 ja on esitatud kohtule, kuid lisaks sellele on tal vaja teha üldkasulikku tööd. Kaitsja avaldas kohtuistungil, et ta pöördub L.J-i perearsti juurde, et saada üldkasulikust tööst puudumise aja kohta ja 17.08 ja 24.08.2017 kohta tõendid. 30.11.
  2. teatas kaitsja kohtule, et tal ei õnnestunud saada perearstilt tõendit ja palus kohtul välja nõuda tõend perearst O. S Narva Perearstikeskusest. Vastuseks kohtu pöördumisele teatas perearst O. S (xxxx), et L.J pole 2017.a. perearsti vastuvõtule pöördunud ja tal pole
  3. aasta jooksul esinenud töövõimetust, mis võiks takistada kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemist. 04.12.2017 kohtuistungil esitas kriminaalhooldusametnik kohtule koopia oma kirjavahetusest dr. M, milles viimane kinnitab, et L.J pole tema perearsti nimekirjas ja pole tema poole pöördunud. Samuti esitas kriminaalhooldusametnik koopia kirjast, millest nähtub, et OÜ xxxx on 05.09.
  4. sõlminud töölepingu L.J-iga , aga leping on lõpetatud 15.09.
  5. töökohustuste rikkumise tõttu. L.J tunnistas, et tal pole töökohta, kuid võib selle kohe leida. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde, kaitsja palus anda L.J-ile võimaluse kanda karistus üldkasulikku tööd tehes. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt otsustab 3 üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva kriminaalhooldusametniku 30.08.2017 erakorraline ettekanne L.J-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest L.J on rikkunud kontrollnõudeid ning hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. esinduse Esmakohtumisel tutvustati L.J-ile tema õigusi ja kohustusi, üldkasuliku töö tegemise korda ja aega ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Vaatamata eeltoodule nähtub erakorralisest ettekandest, et L.J ei ilmunud 08.08.2017, 10.08.2017, 17.08.2017 ja 24.08.2017 registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Sellega on L.J rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 25.08.2017 teostatud kodukülastuse käigus selgus, et L.J ei ela temale kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxxx, mistõttu ei ole kriminaalhooldusalune järginud

§ 75lg 1 p 1 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid.

Kriminaalhooldusalusele koostati üldkasuliku töö tegemise ajakava 13.06.2017 – 11.07.2017, kuid kriminaalhooldusalune ei sooritanud ühtegi ajakavas ette nähtud tundi. Põhjustest, mis võinuks segada ükt tegemist ta kriminaalhooldusametnikku ei informeerinud Seega tuleb kohtul asuda seisukohale, et L.J hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Kohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada. Perearsti poolt kohtu nõudmisel 04.12.2017. esitatud tõendist nähtub, et L.J pole perearsti poole pöördunud ja pole esinenud töövõimetust, mis oleks seganud üldkasulikku tööd teha. Kohus leiab ka, et L.J on tahtlikult rikkunud

§ 75lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet.

Isegi kui ta teatas kellelegi kriminaalhooldusosakonnas telefoni teel oma elukoha vahetusest, siis

§ 75

lg 1 p 5 sätestab, et elukoha vahetamiseks peab isik saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa. L.J pole taodelnud luba elukoha vahetamiseks, lahkus omavoliliselt kohtu poolt määratud elukohast ja tegi sellega võimatuks kriminaalhoolduse läbiviimise. Kohus leiab, et L.J on rikkumised toime pannud tahtlikult. Ta on väitnud, et tal on kõikide juhtumite kohta arstitõendid, samas pole ta esitanud ühtegi tõendit. Aega tõendite esitamiseni oli tal piisavalt- kuni 20.10.2017. mil ta vahi alla võeti. L.J-i venna S. K poolt kohtule esitatud arstitõendid ei sisalda informatsiooni, mis võiks L.J-i tegevust õigustada. L.J-i perearst on selgelt väljendanud, et L.J ei esinenud 2017.a. töövõimetust, mis oleks tal takistanud üldkasulikku tööd teha. Eelnevast järeldab kohus, et L.J on enda poolt toime pandud rikkumiste aga ka töökoha olemasolu kohta esitanud valeandmeid kriminaalhooldusametnikule ja ka kohtule. Kohus leiab, et kõike ülaltoodut arvestades pole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik, L.J-ile Viru Maakohtu 02.05.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb pöörata täitmisele. 4

§ 69

lg 6 kohaselt aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. L.J ei ole käesolevaks hetkeks sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi, mistõttu tegemata on jätkuvalt 480 üldkasuliku töö tundi, mis vastab vangistusele 1 aasta ja 4 kuud. Maakohus juhindus

§ 69lg 6 ning Kr

MS § 428, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 12.01.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 4. detsembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 20.02.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta L.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi määruskaebus menetlusse võtmata. 04.12.2017 kohtumäärus 1-17-3643 jõustus 20.02.2018 Riigikohtu määrusega 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.