Obsah (14)

§ 423§ 162§ 663§ 659§ 652§ 456§ 368§ 374§ 660§ 171§ 178§ 176§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2160

) § 423 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hagejate väitel on neil rahaline nõue ASTENERGY vastu, mida tagas korteriomandile aadressil XXX, Tallinn seatud teise järjekoha hüpoteek. Korteriomandit koormanud esimese järjekoha hüpoteegi pidaja Eesti Inkasso esitas kohtutäiturile taotluse alustada täitemenetlust ja pöörata sissenõue kinnisasjale hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Täitemenetluses kuulus tasumisele kokku 181 318 eurot. Kostja III korraldas enampakkumise hüpoteegi realiseerimiseks ning 11.11.2021 akti kohaselt võitis selle Eesti Inkasso hinnaga 230 000 eurot. Hageja I teatas kohtutäiturile, et tal on nõue ASTENERGY vastu, mida tagab korteriomandile seatud hüpoteek. Hageja I kui teise järjekoha hüpoteegi pidaja palus kostjal III maksta talle enampakkumise tulemist välja täitemenetluses rahuldatud nõude (181 318 eurot) ja korteriomandi müügihinna (230 000 eurot) vahe 48 682 eurot. Kohtutäitur keeldus raha maksmisest, sest tema hinnangul ei olnud hageja I nõue sissenõutavaks muutunud ning lisaks vaidles avaldusele vastu võlgnik. Hagejad esitasid hagi, milles palusid tunnustada nende poolt täiteasjades nr 027/2021/1602 ja 027/2021/1603 esitatud solidaarnõuet 48 682 eurot järgmiselt: esimese alternatiivina tunnustada hageja I poolt täiteasjades esitatud nõuet summas 48 682 eurot; teise alternatiivina tunnustada hageja II poolt täiteasjades esitatud nõuet summas 48 682 eurot. Hagejad palusid kohustada kostjat III tegema väljamakse enampakkumise tulemist hagejale I või alternatiivselt hagejale II. Kostja III avaldas hagivastuses, et maksis 09.02.2022 kostjatele I ja II välja 48 682 eurot.
2. Hagejad on esitanud TMS § 108 lg 7 alusel hagi nõude tunnustamiseks täitemenetluses. Tegemist on nn menetlusliku hagiga (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, V. Kõve jt, Tallinn, 2017, lk 368–369). Hagi eesmärgiks on tagada hagejatele täitemenetluses toimunud kinnisasja võõrandamisest saadud vara jagamisel soovitud õiguslik positsioon ning saada osa rahast. Määruse eelmises punktis esitatud andmetest nähtub, et kostja III on võõrandanud kinnisasja enampakkumisel hinnaga 230 000 eurot. Kohtutäitur on maksnud müügihinnast 181 318 eurot Eesti Inkassole ja ülejäänud osa enampakkumise tulemist 48 682 eurot võlgnikele. Eeltoodust nähtub, et hagiga taotlevat ühte eesmärki – kohustada kostjat III tegema väljamakse enampakkumise tulemist hagejale I või alternatiivselt hagejale II – ei ole võimalik saavutada.
3. Kohtu hinnangul ei ole hagi tunnustada hageja I või alternatiivselt hageja II nõuet täitemenetlustes esitatud hagejate kaitseks, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et hagejatel oleks eriline huvi nõude tunnustamiseks täitemenetlustes. Hagejate huvi nõude tunnustamise vastu on seotud eelkõige enampakkumise tulemisest väljamakse saamisega. Viimast ei ole praegu võimalik saavutada, sest kostja III on juba teinud selle väljamakse võlgnikele. Kuna enampakkumise tulem on välja makstud, ei ole hagejatel eraldi huvi nõude täitemenetluses tunnustamise vastu.
4. Seoses eelmises punktis välja toodud hagejate huvi puudumisega märgib kohus ka järgmist. Kostjate 05.04.2022 menetlusdokumendist (tl 98–100) ja hagejate 16.05.2022 taotlusest (tl 170–172) nähtuvalt on hagejad esitanud tsiviilasjas nr 2-22-4149 samade kostjate vastu hagi 3 2-22-2160 täitemenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad väidavad, et viidatud tsiviilasjas eeldab kahju hüvitamise nõude üle otsustamine, et kohus võtaks seisukoha küsimuses, kas hagejatel on täitemenetluse asjades tunnustamisele kuulunud nõue ja seeläbi ka õigus saada oma osa enampakkumise tulemist. Kuna märgitud asjaolu tuleks tuvastada ühe kahju hüvitamise nõude eeldusena, puudub hagejatel eraldi huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset, et taotleda käesolevas tsiviilasjas nõude tunnustamist täitemenetluses.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata hagejate poolt 09.02.2022 esitatud hagi

§ 423(maakohus ekslikult kirjutas 422) lg 2 p 2 alusel.

12. Kuigi kohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Kostja III on küll juba 25.01.2022 kirjas selgitanud hagejale I, et ei arvesta hageja I avaldust enampakkumise tulemi jaotamisel. Samas selgitas kohtutäitur, et hagejal on võimalus esitada kohtusse hagi nõude tunnustamiseks (tl 89). Hagejad ei saanud hagi kohe esitada, sest neil ei olnud teada võlgnike nimed, kes peavad olema kaasatud menetlusse kostjatena. Kohtutäitur teatas võlgnike nimed 07.02.2022 (tl 87). Kuivõrd nimede teadasaamise ja enampakkumise tulemi väljamaksmise aja (09.02.2022) vahe oli üks päev ja hagejad ei saanud mõjutada väljamakse tegemist, oleks kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Määruskaebus 13. Hagejad paluvad maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hagi nõude tunnustamiseks. Samuti paluvad hagejad võtta ringkonnakohtul sisuline seisukoha tsiviilasja liitmiseks asjaga nr 2-22-4149. 14. Kostjad taotlesid 08.03.2022 ja 11.03.2022 vastustes hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus jättis taotlused 19.05.2022 määrusega rahuldamata. Puudus loogiline põhjus teha vähem kui kolm kuud hiljem vastupidise sisuga määrus. 19.05.2022 määruses leidis maakohus, tuginedes

§ 423

lg 2 p-le 2, et hagi tuleb läbi vaadata, kuna algselt õigustatud hagi ei ole menetluse käigus perspektiivituks muutunud ja hagejate õiguskaitsevajadus ei ole menetluse kestel ära langenud. Kostjad ei toonud peale 19.05.2022 välja mingeid täiendavaid argumente hagi läbivaatamata jätmiseks. Kohus oli enampakkumise tulemi kostjatele ülekandmisest teadlik tsiviilasja menetluse algusest peale ja tegi enne vaidlustatavat määrust neli määrust. Seega asus kohus hagi sisuliselt läbi vaatama ja seejärel otsustas omaalgatuslikult jätta hagi läbi vaatamata. Taoline üllatuslik määrus rikub hagejate põhiõigust õiguspärasele ootusele ja õiglasele kohtumenetlusele. Kohus ei ole õigustatud ühes ja samas küsimuses lühikese ajaperioodi jooksul tegema vastukäivaid määrusi.

1. Hagejatele seadusega antud kaitse tuleneb TMS § 108 lg-st
2. TMS § 108 lg 1 koostoimes §-ga 137 ja Riigikohtu selgitustega toovad esile hagejate õiguse taotleda nõude tunnustamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11, p 20). Nõude tunnustamine on jätkuvalt võimalik. On vajalik teha kindlaks, kas hagejatel on kehtiv ja täitemenetluses teostamisele kuulunud nõue, seejärel saab anda hinnangu enampakkumise tulemi väljamaksmise seaduslikkusele. Kui nõuet tunnustatakse, on hagejatel võimalik esitada kahju hüvitamise hagi (mida nad ongi teinud) või teostada enda õigusi muul viisil. Nõude tunnustamise menetluses on ühtlasi võimalik selgeks vaielda, kas hagi on esitatud seaduses sätestatud 15 päeva jooksul. Hagejatel on õiguspärane huvi, et mh tunnustataks hagiavalduse tähtaegset esitamist. Kui enampakkumise tulemi väljamaksmise fakt annaks kohtule aluse jätta hagi läbi vaatamata, tähendaks see, et kohtutäituri ebaseaduslik tegevus toob heausksele sissenõudjale kaasa enda õiguste kaotamise. Seda isegi 4 2-22-2160 juhul, kui seadus näeb ette õiguste tunnustamise. Taoline seaduse tõlgendamine on ebaõiglane ja hagejate õigusi eirav.
3. Nõude tunnustamisel on ka praktiline tulemus. Hageja X oli enne sundenampakkumise läbiviimist sisse kantud teise järjekohaga hüpoteegi pidajana. Seega on tal õiguspärane huvi, et nõuet tunnustataks nimelt hüpoteegipidaja nõudena konkreetse täitemenetluse kontekstis. Taolisest õiguslikust staatusest tulenevad edasised järelmid, mis puudutavad kahjustatud isiku asetamist võimalikult sarnasesse olukorda võrreldes kahju tekkimisele eelnenud ajaga jne. Praeguseks on tema hüpoteek kinnistusraamatust kustutatud.
4. Hagejad motiveerisid 16.05.2022 taotluses põhjalikult, et käesolevas asjas esinevad kõik hagide liitmiseks vajalikud eeldused. Kohus hagejate argumente ei analüüsinud. Käesolevas asjas esitatud hagi tuleks liita samade hagejate poolt samade kostjate vastu tsiviilasjas nr 2-22-4149 esitatud hagiga. Ainult nii on võimalik saavutada õiguspärane tulemus, mis välistab vastuolude tekke ja tagab hagejate menetlusõiguste ning põhiõiguste kohase kaitse.
5. Kaevatava määruse p-des 7 ja 8 märgib kohus, et enampakkumise tulem on juba välja makstud. Sellest omakorda tuletab kohus järelduse, et hagiga taotletavat ühte eesmärki – kohustada kostjat III tegema väljamakse hagejale – ei ole võimalik enam saavutada. Kohus ignoreerib asjaolu, et puuduvad mistahes takistused rahuldada nõuet hagejate nõude tunnustamiseks täitemenetluses.
6. Isegi kui enampakkumise tulemi ülekandmine kostjatele I ja II on põhimõtteliselt usutav faktiväide, tuleb seda dokumentaalsete tõendite alusel tõendada. Mh tuleb kindlaks teha, millal kuupäevaliselt summa üle kanti, milline summa üle kanti, kellele üle kanti jne. Hagejad on korduvalt taotlenud vastavate faktiliste asjaolude kohta tõendite hankimist. Maakohus taotlustele ei reageerinud.
7. Olukorras, kus hagejad on taotlenud hagide liitmist ühte menetlusse, ja kohus on seepeale omaalgatuslikult jätnud nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata, jääb hagejatele arusaamatuks, millist menetluslikku probleemi kohus 10.08.2022 määrusega lahendama asus. Hagide mitteliitmine toob hagejatele kaasa äärmiselt ebaõiglased tagajärjed ka menetluskulude seisukohalt. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt oleks äärmiselt ebaõiglane. Tegemist ei ole menetlusseaduse kohase lahendusega. Hagejatel on praeguses menetluses tekkinud märkimisväärsed menetluskulud, mille nende endi kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane.
8. Ringkonnakohus saab käesolevas asjas teha uue sisulise määruse. Seadusandja esmane eelistus on ringkonnakohtu poolt määruskaebuse rahuldamise võimalusel uue määruse tegemine ja asja sisuline lahendamine. Hagejad paluvad, et ringkonnakohus võtaks sisulise seisukoha tsiviilasjade liitmise küsimuses. Kostjate seisukoht
9. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Menetluse edasine käik 5 2-22-2160
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna vaidlustatud osas alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvad määruskaebemenetluse kulud. 25.

§ 652

lõike 1 ja § 659 koostoimes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse taotlustest (punkti I alapunktid 1) ja 2)) nähtuvalt vaidlustavad hagejad hagi läbi vaatamata jätmist nõude tunnustamise osas ja menetluskulude jaotamist.

§ 456

lõike 1 ja § 463 lõike 2 alusel on seega maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus jättis läbi vaatamata nõude kohustada kohtutäiturit tegema väljamakseid enampakkumise tulemist hagejatele (hagiavalduse taotluste punkt I 4)). 26. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagi läbivaatamata jätmine

§ 423

lg 2 p 2 alusel on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluse piire. Praeguses asjas on maakohus vaidlustatud osas (nõude tunnustamine täitemenetlustes) asjakohaselt kaalutlusõigust rakendanud, oma seisukohti jälgitavalt ja loogiliselt põhjendanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu kaalutlustesse sekkuda. Õigus jätta juba menetlusse võetud hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata on antud kohtule eesmärgiga vältida edaspidi tekkivaid menetluskulusid olukorras, kus kohtule saab selgeks, et esitatud hagi on perspektiivitu. Kohus peab omal algatusel pidevalt kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, hagi saab jätta läbi vaatamata igas menetluse etapis (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku II. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 919). Seega isegi kui maakohus oli maikuus 2022 samade eluliste asjaolude alusel otsustanud, et jätkab menetlust, oli kohtul õigus 10.08.2022 uuesti otsustada ja jõuda vastupidisele tulemusele. 27. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebusest ei selgu, milline õiguslik huvi on hagejatel menetleda nende hagi nõude tunnustamiseks täitemenetlustes olukorras, kus hagejate eesmärgiks saab olla raha saamine, kuid seda ei ole võimalik täitemenetluse raames enam saavutada. Hagejad on küll kaebuses seadnud kahtluse alla väited tulemi jäägi võlgnikele ülekandmise kohta 09.02.2022, kuid olukorras, kus kohtutäitur ja võlgnikud on raha ülekandmist / saamist kinnitanud, ei ole sellised paljasõnalised väited usutavad. Puudub mistahes eluline vähegi usutav selgitus, miks peaks kohtutäitur kohtule valetama. Kohtutäitur kinnitas 09.03.2022 vastuses hagile (punktis 2.4), et raha väljamaksmine võlgnikule toimus 09.02.2022 (I kd tl 85).

§ 368

lõike 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi ei sobi kõikide vaidluste lahendamiseks, vaid tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik ega otstarbekas esitada. Praegusel juhul on TMS §-s 108 ettenähtud tuvastushagi esitamise eesmärk (saada konkreetsetes täitemenetlustes nõue osaliselt rahuldatud) muutunud võimatuks põhjusel, et taotletav raha ei ole enam kohtutäituri käsutuses, vaid on tema poolt välja makstud võlgnikele. Seega on ära langenud hagejate 6 2-22-2160 õiguskaitsevajadus sellise hagi esitamiseks ja nõuet konkreetsetes täitemenetlustes ei ole alust enam tuvastada. Hagejad ongi esitanud uue nõude samade kostjate vastu – samades täitemenetlustes tekitatud kahju hüvitamise nõude, mille üheks rahuldamise eelduseks on rikkumise tuvastamine, mille raames tuleb tuvastada, kas hagejatel on väidetav nõue, mis oli tagatud hüpoteegiga kostjatele I ja II kuulunud korteriomandil. Seega tuleb nõustuda maakohtuga, et peale hagi esitamist on muutunud elulised ja õiguslikud asjaolud sedavõrd, et selle hagiga ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Hagejate eesmärk (saada raha) on saavutatav esitatud kahju hüvitamise hagi kaudu tsiviilasjas nr 2-22-4149, mille menetluses tuvastatakse ühe hagi rahuldamise eeldusena, kas hagejate nõue on olemas. 28. Perspektiivituks muutunud hagide edasi menetlemisele ei anna alust asjaolu, et menetluskulude jaotus on hagejate arvates nende suhtes äärmiselt ebaõiglane. Perspektiivituks muutunud hagi edasi menetlemise tulemuseks oleks hagi rahuldamata jätmine, mil ka kostjate menetluskulud jääksid

§ 162lõike 1 alusel hagejate kanda.

Seega on praegune tulemus, mil maakohus jättis kulud kummagi poole enda kanda ja mida kostjad ei vaidlustanud, hagejate jaoks soodsam. 29. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui kolleegiumil oleks seaduslik alus kohustada maakohut jätkama nõude tunnustamise menetlust, ei ole ringkonnakohtu pädevuses otsustada maakohtumenetluses olevate tsiviilasjade liitmist

§ 374alusel.

Kuna liitmata jätmine ei ole

§ 660

lõikest 1 tulenevalt edasi kaevatav, puudub ringkonnakohtul ka pädevus võtta seisukohta, kas praeguses asjas oleks olnud enne hagi läbi vaatamata jätmist alust praeguse menetluse liitmiseks samade hagejate poolt samade kostjate vastu esitatud ja maakohtu menetluses oleva kahju hüvitamise nõude menetlusega (tsiviilasi nr 2-22-4149). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud

§ 171lõike 1 alusel kaebaja kanda.

31.

§ 178

lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 32. Kostjad I ja II (füüsilised isikud) esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandsid nad kulutusi järgmiste vandeadvokaadis lepingulise esindaja toimingute eest: 25.08.2022 määruskaebusega tutvumine, klientidele tutvustamine 2 t; 19.09.2022 kaebusele vastuse ettevalmistamine, klientidega kooskõlastamine 2 t; 19.09.2022 kohtutäituri vastusega tutvumine, arutelu klientidega 30 min; 27.09.2022 kaebajate täiendava seisukohaga tutvumine, klientidele tutvustamine 2 t; 06.06.2023 – menetluskulude nimekirja ettevalmistamine 30 min. Kokku kulu koos käibemaksuga 1260 eurot (tunnihind 150 eurot käibemaksuta). Õigusabisumma on arvestatud koos käibemaksuga, kuna kostjad on füüsilised isikud. Kostjad kinnitavad vastavalt

§ 176

lg-le 5, et kõik kulud on kantud seoses määruskaebemenetlusega praeguses tsiviilasjas. Kostjad paluvad jätta menetluskulud kaebuse esitajate kanda solidaarselt. 33. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjate I ja II taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.

§ 175

lõikest 1 tulenevalt kuuluvad hüvitamisele kulud lepingulise esindaja õigusabile põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Praeguses asjas nähtub, et lepinguline esindaja kulutas toimingutele, millised olid vajalikud määruskaebusele vastamiseks, kokku 4 t, sh kaebusega tutvumisele 2 t ja vastuse ettevalmistamisele 2 t, kusjuures mõlema toiminguga kaasnes klientidega suhtlemine. Ringkonnakohus leiab kaebuse (I kd tl 186–189) mahtu ja sisu ning 7 2-22-2160 vastuse (I kd tl 193–194) mahtu ja sisu arvestades, et vastuse koostamisele ei olnud mõistlik kulutada enam kui 1 t, millest piisas ka sisuliselt 1 lehekülge pikkuse vastuse kooskõlastamiseks klientidega. Seega ei ole hagejad kohustatud hüvitama nimetatud toiminguid enam kui 3 t ulatuses. 27.09.2022 menetlusdokumendi (koos lisadega II kd tl 1–18) esitamiseks ei olnud kohus kaebajaid kohustanud, kuid vastaspoole esindaja poolt sellega tutvumine oli klientide huvide kaitsmiseks vajalik. Arvestades hagejate seisukoha sisu ja mahtu, oli esindajal mõistlik ja vajalik kulutada selleks nimekirjas märgitud 2 t. Samuti kuulub hüvitamisele menetluskulude nimekirjaga seonduvad toimingud 30 min ulatuses. Kostjate lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) vastab vastava teenuse turuhinnale. Seega tuleb hagejatel hüvitada kostjatele I ja II menetluskulud 6 X 150 = 900 + 20% = 1080 eurot. 34. Kostjad on esitanud

§ 177lõike 4 kohase viivise taotluse, milline kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 8