6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-119874 AS STV hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ja 10.07.2023 menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale 14.07.2023
¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel (käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-119874 on kostja kohtule menetlustoimingu protokollist nähtuvalt kohtule teatanud, et sai makseettepaneku kätte enda e-posti aadressilt: xxx, seega on kostja avaldanud, et tegemist on tema e-posti aadressiga) kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 28.07.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 67,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 17,50 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 05.07.2023 põhinõudelt 67,61 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja AS STV vahel 09.02.2018 sõlmitud teenuse osutamise ja seadmete kasutamise lepingu nr xxxxxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 67,61 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 17,50 eurot (periood 16.01.2021 kuni 04.07.2023) ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.07.2023 põhinõudelt 67,61 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 289 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 189 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine 1 x 169= 169 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 169 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 240 eurot (õigusabikulu: 1 tunni tasu x 120 eur = 120 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 100 eurot). 3
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud summas 240 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 120 eurot, käibemaksuta).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.