Obsah (4)

§ 95§ 82§ 84§ 94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.august 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-23-3476 Kohtuasi J. L. (endine H.) hagi P. M

§ 95

sätestab, et isaduse tuvastamise otsustab kohus muuhulgas lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. 9. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (

§ 82). Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus (

§ 84lg 1 p 3).

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik (

§ 94lg 2, 3).

1. Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Käesolevas tsiviilasjas on teostatud molekulaargeneetiline uuring ja kohtule on koos hagiavaldusega esitatud Eesti Kohtuekspertiisi instituudi 18.07.2023 uuringuakt nr 23T-GL0064, mille kohaselt on P. M. bioloogiline isadus J. L. suhtes ei ole välistatud. P. M. saab xxx tõenäosusega olla J. L. bioloogiline isa.
2. Tuginedes tsiviilasjas esitatud materjalidele ja ekspertiisiaktile, on maakohus seisukohal, et põlvnemise tuvastamise hagi tuleb rahuldada.
3. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKTS § 13 kohaselt muudab perekonnaseisuandmeid perekonnaseisuasutus. Perekonnaseisuasutus võib teha perekonnaseisuandmetes vajalikud muudatused ametiülesande korras, kui perekonnaseisuandmed on muutunud kohtuotsuse alusel. PKTS § 25 lg 2 kohaselt kantakse lapse isa andmed rahvastikuregistrisse mh ka põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. Seega tuleb hagejal esitada elukohajärgsele perekonnaseisuasutusele avaldus isakande tegemiseks. Menetluskulude jaotus
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus, ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude jätmine kostja kanda oleks kostja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 40 eurot ja ekspertiisikuluna 114 eurot. Kostja kohustatud nimetatud kulud hagejale hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik