← Eesti

1-22-7681/22

Obsah (7)§ 184§ 74§ 75§ 78§ 83§ 191§ 56

1-22-7681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7681 (21230100651) Kohtukoosseis Kohtu

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör Liis Vainola, Joonatan Hallik Süüdistatav Tauno Paabo – isikukood 37612240226; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; xxxx; elukoht xxxx; töökoht: M OÜ; 1 kehtiv kriminaalkaristus Kaitsja Indrek Repnau (lepinguline) RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Tauno Paabo süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tauno Paabo ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75

lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada Tauno Paabot katseajal mitte omama või 1 1-22-7681 tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 4.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Tauno Paabolt riigituludesse menetluskuludena narkootilise aine ekspertiisi 21E-AN0495 kulu 672 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1812,50 eurot, kokku 2484,50 eurot. KrMS § 180 lg 3
  2. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 207,04 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  4. Asitõend – narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, Tervise 30, Tallinn – konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

  1. Asitõend – 3 klaaspudelit, 2 plastpudelit, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
  2. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
  3. aprillil
  4. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  5. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis
  6. aprillil
  7. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 2 1-22-7681 SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
  8. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
  9. detsembril 2022 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Tauno Paabot süüdistatakse

§ 184lg 2 p 2 järgi järgmises teos.

2. Tauno Paabo, olles Harju Maakohtu 06.09.2016 otsusega nr 1-16-6104 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses. Nimelt omandas Tauno Paabo ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootiliste ainete gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega vedelikke, omades teadmist, et GBL-i tarvitatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis tema enda kasutuses olevas hoones (hostelis), mis asub aadressil Xxxx, kuni 01.04.2021 kella 15.02-ni, mil antud hoones teostati vaatlus, mille käigus leiti ja võeti teisel korrusel asuva magamistoa seinakapis olevatest erinevatest kottidest ära: 1tk klaaspudel, milles oli pruunikas hägune vedelik massiga 42,45 grammi, mis sisaldas 26% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 9,1 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk klaaspudel, milles oli värvusetu viskoosne vedelik gammabutürolaktoon (GBL) massiga 8,60 grammi; - 1tk plastpudel, milles oli kollakas hägune vedelik massiga 17,83 grammi, mis sisaldas 13% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 1,9 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk klaaspudel, milles oli mustjaspruun hägune vedelik massiga 55,11 grammi, mis sisaldas 29% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 13,2 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk plastpudel, milles oli mustjaspruun hägune vedelik massiga 37,64 grammi, mis sisaldas 38% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 11,8 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). Gammahüdroksüvõihape kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning gammabutürolaktoon V nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T.i vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe puhul 16 grammist ning gammabutürolaktooni puhul 8 grammist. Seega käitles Tauno Paabo narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 33 inimest. Seega Tauno Paabo isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Harju Maakohtus toimusid kohtuistungid
  2. jaanuaril,
  3. veebruaril ja
  4. märtsil
  5. Süüdistatav ei tunnistanud end talle etteheidetavas teos süüdi. Kohtuvaidlustes taotles prokurör 3 1-22-7681 Tauno Paabo süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist viie aasta pikkuse vangistusega.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Tauno Paabo ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks kohustada Tauno Paabot

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Menetluskuluna mõista Tauno Paabolt välja sundraha ja narkootilise aine ekspertiisi kulu. Narkootilised ained konfiskeerida

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine käitlemisvahendid konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Tauno Paabole heidetakse ette

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
  3. Esmalt hindab kohus, kas on tõendatud süüdistuses kirjeldatud Tauno Paabo tegu, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Täpsemalt heidetakse Tauno Paabole käitlemisviisidena narkootiliste ainete - gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega vedelike omandamist ja seejärel narkootiliste ainete enda kasutuses olevas hoones (hostelis) hoidmist.
  4. Kohtuistungil Tauno Paabo kinnitas, et viibis koos J. K., I. ja A., kellel oli kaasas ka poeg,
  5. aasta aprillis hostelis Xxxx. Nimetatud ajal hostelis Xxxx viibimist kinnitab ka tunnistaja J. K., kelle sõnade kohaselt on nad Tauno Paaboga sõbrad ca 10 aastat. Ta selgitas, et terve hosteli teine korrus oli nende kasutuses, üürisid ruumi, et pidada tuttavatega nö väike pidu. Hostelisse läksid õhtul kaheksa või üheksa paiku koos Tauno ja A., kellel oli kaasas väike poeg, hiljem liitus nendega veel I.. Taunol oli kaasas arvuti ja seljakott ning kilekottidega oli neil kaasas ka söök. Ta ei tea, et keegi seltskonnast oleks narkootikume tarvitanud. Ei tunnistaja ega ka Tauno Paabo ei mäletanud, kas ruumides prügi vedeles, kuid mõlemad möönsid, et ruumid võisid olla koristatud.
  6. Tunnistaja A. K. selgitas kohtuistungil, et tema oli politseinik, kes käis
  7. aprillil 2021 väljakutsel hostelis Xxxx. Väljakutse tegi H. Õ.. Väljakutse sisuks oli, et teataja leidis enda poolt välja renditavast hostelist kotid, milles olid süstlad ja mingi narkootiline aine. Samale aadressile oli varasemalt Tauno Paabole politsei juba kutsutud ning nimetatud kottides oli ka tema isikut tõendavaid dokumente. Sündmuskohal olles helistas omanikule meesterahvas, kes tutvustas end Taunona ja soovis oma asju tagasi. Hosteli omanik pani telefonikõne valjuhääldi peale, mistõttu oli kõik kuulda. Hosteli omanik uuris Tauno Paabolt, mis asjad tal kottides on ning Tauno Paabo vastas, et need ei ole päris ja neid oli vaja filmimiseks. Tunnistaja A. K.i ütlustega haakuvad tunnistaja A. J. ütlused, kelle sõnade kohaselt oli
  8. aasta aprillis 4 1-22-7681 patrullis koos A. K.iga, kui said väljakutse aadressile Xxxx. Väljakutse tegi H. Õ.. Hostelis toa üürinud isikuid kohapeal ei olnud. Kottidest tuli välja ka sama isiku dokument, kelle nimi hommikul varasema häirekeskuse kaardilt läbi käis - selleks isikuks oli Tauno Paabo. Sel ajal kui kohapeal viibisid, helistas hostelipidajale Tauno Paabo. Palusid hostelipidajal panna kõne valjuhääldi peale ning seetõttu kuulsid, kuidas Tauno Paabo küsis hostelipidajalt oma asju tagasi, viitas kõnes, et tema asjad on selles toas s.o süstlad jms. Tauno Paabo soovis maha jäänud esemeid tagasi saada, milleks olid ka narkokahtlusega ained, tema sõnul kasutati neid esemeid filmivõtete jaoks.
  9. Vaatlusprotokolli kohaselt on
  10. aprillil 2021 teostatud vaatlus aadressil Xxxx. Seljakoti, kandekoti ja prügikottide läbivaatuse käigus avastati, fotografeeriti ja pakendati paberkottidesse erinevaid pudeleid, milledes narkokahtlane vedelik. Ekspertiisiakti nr 21E-AN0495 kohaselt pruunikas hägune vedelik massiga 42,45g klaaspudelis etiketiga MONIN sisaldas 26% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 9,1g gammahüdroksovõihapet (GHB); värvusetu viskoosne vedelik massiga 8,60g klaaspudelis etiketiga MONIN sisaldas gammabutürolaktooni (GBL); kollakas hägune vedelik massiga 17,83g plastpudelis etiketiga pre-workout Shot sisaldas 13% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 1,9g gammahüdroksovõihapet (GHB); mustjaspruun hägune vedelik massiga 55,11g klaaspudelis etiketiga HERBERT sisaldas 29% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 13,2g gammahüdroksovõihapet (GHB); mustjaspruun hägune vedelik massiga 37,64g plastpudelis etiketiga VALHALLA sisaldas 38% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 11,8g gammahüdroksovõihapet (GHB). Seega leiti peale Tauno Paabo lahkumist hostelist, tema kasutuses olnud ruumidest, narkootiliste ainete GHB ja GBL sisaldusega vedelikke. Kohtuistungil Tauno Paabo eitas seost nimetatud ainetega, leitud narkootilised ained ei kuulunud talle, kuid kinnitas, et tarvitas hostelis mitmel korral amfetamiini ning sealt leitud süstlad olid tema omad.
  11. Kohtuistungil küsis prokurör Tauno Paabolt esemete kohta, sh pudelid, mis talle politseist tagastati, kuid Tauno Paabo küsimustele selgeid vastuseid anda ei osanud. Tauno Paabo selgitas – laptop ja tema dokument olid asjad, mille pärast asju tagasi soovis saada. Ei teadnud, kas need asjad olid tal või ei olnud, tema jaoks oli tähtis arvuti tagasi saada. Need teised asjad, mis tagastati, olid põhimõtteliselt tema omad, olid tema kotis, aga ei oska kommenteerida, oletab, et olid tema kotis. Prokuröri küsimusele, et miks ta politseis oma allkirjaga kinnitas, et need asjad talle kuulusid ja need vastu võttis, vastas Tauno Paabo, et järelikult ei pööranud sellele tähelepanu, ei tea miks tähelepanu ei pööranud. Kohtu küsimusele, mida ta tegi asjadega, mille politseilt vastu võttis ja mis temale ei kuulunud, vastas Tauno Paabo, et ei tea, arvab, et viskas ära. Mis puudutas hostelist ära võetud asju, siis olid Tauno Paabo poolt antud ütlused segased. Kohtu küsimusele, kas ta rääkis hosteli omanikuga nendest kahtlastest ainetest, vastas Tauno Paabo - ei rääkinud, kindlasti mitte, ma ei mäleta. Süüdistatav Tauno Paabo ja tunnistaja J. K. ei mäletanud, kas ruumides oli eelnevalt mingit prügi. Kuivõrd Tauno Paabo täpselt ei mäletanud, millised asjad kuulusid talle ja samuti ei mäletanud, kas hostelipidajaga oli telefonis juttu üüritud ruumides olnud pudelitest, siis pidas kohus vajalikuks KrMS § 297 lg 1 alusel omal algatusel kutsuda tunnistajana kohtusse H. Õ.e, keda politseiametnikest tunnistajad oma ütlustes nimetasid kui väljakutse tegijat. Kuna hostelipidaja võis osata selgitada käesolevas asjas vaidluse all olevate narkootiliste ainete sisaldavate pudelite päritolu (nt pudelid võisid 5 1-22-7681 jääda hosteli ruumidesse eelmistest külastajatest), siis asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks kasutas kohus võimalust kuulata kohtuistungil tunnistaja vahetult üle. Kohus teavitas pooli
  12. veebruaril 2023 e-kirja teel, et kutsub kooskõlas KrMS § 297 lg-ga 1 omal algatusel
  13. märtsi 2023 kohtuistungile tunnistaja H. Õ.e, et kõigil oleks mõistlik aeg ette valmistada küsimused.
  14. Tunnistaja H. Õ. selgitas kohtuistungil, et
  15. aprilliks 2021 oli neil läbi bookingu broneeritud külastus. Tauno Paabo ning veel üks meesterahvas ja naine koos lapsega tulid seitsme või kaheksa ajal õhtul Bolti autoga ning parkisid värava taha. Imelik tundus see, et meesterahvastel olid kaasas räbaldunud kilekotid ning tundusid nagu asotsiaalid. Majutus, mida välja üürivad, asub teisel korrusel, ise elavad esimesel korrusel. Välja üüritavat teist korrust koristas ise ning seal ei olnud eelnevalt mingit prügi, tegemist oli koroona ajaga, siis tuli lisaks desinfitseerida kõike. Hommikul kuue või poole seitsme paiku ärkas mütsu peale üles, misjärel äratas mehe, kes vaatas kaameratest ning nägi, kuidas koridori oli toodud nende Jura kohvimasin, samal ajal Tauno Paabo võttis seinalt plakateid ja hakkas neid lapsevankrisse panema. Helistas politseisse, misjärel läks asja uurima. Politsei saabudes läksid koos üles, palusid Tauno Paabol lahkuda. Tauno Paabo läks ära ja siis lahkus ka politsei. Umbes 15-20 minuti möödudes Tauno Paabo naasis ja soovis oma telefoni, mis oli peidetud suurde tuppa diivani alla. Tõi Tauno Paabole telefoni, misjärel Tauno Paabo lahkus. Kella 12 paiku läks üles koristama. Koristab alati peale külaliste lahkumist. Tagumisse tuppa jõudes nägi kapiust avades kilekotte ja musta seljakotti. Arvas, et kilekottides on praht, kuid sisse vaadates nägi mingeid pudeleid ja süstlaid. Kuna on ise meedik, siis sai kohe aru, et tegemist ei ole insuliini süstaldega ning helistas politseisse. Kaks politseinikku saabusid ja asusid asju läbi vaatama. Nägi kui kotist võeti välja Tauno Paabo dokument ning veel olid seal kaalud, Viagra tabletid, dildod. Samal ajal kui politsei seal viibis, helistas Tauno Paabo tema abikaasale ning nõudis enda asju tagasi, politsei kuulis vestlust pealt. Samal päeval helistas Tauno Paabo veel mitu korda ja ka mitmel järgneval päeval käis neil värava taga ning nõudis enda asju. Koguaeg küsis, et kas kõik asjad andsite politsei kätte. Tauno Paabo küsis kohtuistungil tunnistajalt, et miks tunnistaja tema küsimise peale koheselt tema asju talle tagasi ei andnud. Tunnistaja selgitas, et asjad olid juba politsei käes ning kui Tauno Paabo esimest korda helistas, oli politsei juba kohal ja filmis ka jutuajamist, kus Tauno Paabo tunnistas kõik asjad enda omaks. Tunnistaja sõnade kohaselt küsis tema mees Tauno Paabolt, et kas kõik asjad, sh kilekotid, on tema omad ning Tauno Paabo vastas jaatavalt ning soovis neid tagasi. Mees pakkus Tauno Paabole võimalust rääkida politseiga ning Tauno Paabo seda ka tegi, viskas ka nalja, et tahtis seksfilmi teha.
  16. Seega nähtub nii tunnistajate A. K.i, A. J. ja H. Õ. ütlustest, et narkokahtlusega aine leiti hostelist peale Tauno Paabo ja tema sõprade lahkumist ning huvi nimetatud esemete kättesaamiseks näitas üles ainult Tauno Paabo. Samuti kinnitas tunnistaja H. Õ., et koristab ruumid ära peale igat külastust, seega ei saanud need asjad olla seal enne Tauno Paabo ja tema sõprade saabumist. Lisaks leidis H. Õ. politseile üle antud asjad kõik ühest kohast. Asjade hulgas olid Tauno Paabo dokument ja arvuti jm esemed, mis Tauno Paabo tunnistas omaks. Tauno Paabo on kinnitanud allkirjaga, et sai tagasi endale kuuluvad esemed (tl 53-55). Tagastatud esemete hulgas olid mh pudelid, mis vaatlusprotokolliga fikseeriti ja ära võeti, kuid mille sees olev vedelik ei sisaldanud narkootilist ainet. Tauno Paabo selgituste kohaselt ei kuulunud need pudelid temale, võttis pudelid politseilt vastu, kuna ta ei süvenenud ja soovis vaid sülearvutit tagasi saada. Süüdistatava jutt ei ole usutav, kuivõrd sülearvuti sai Tauno Paabo 6 1-22-7681 tagasi
  17. aprillil 2021 (tl 53) ning pudelid tagastati
  18. juulil 2021 (tl 55). Seega tema versioon juhtunust, et pudelid võttis vastu seetõttu, et soovis arvuti tagastamist, ei pea paika, vaid on pigem kantud soovist distantseerida ennast hostelist leitud pudelitest. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustest ja Tauno Paabo käitumisest üheselt arusaadav, et hostelist leitud narkootiline aine kuulus Tauno Paabole. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et narkootikumide tarvitamist hostelis Tauno Paabo möönis ning samuti tunnistas, et on elu jooksul tarvitanud erinevaid narkootikume sh GHB-d, seega ei olnud nimetatud aine näol tegemist tema jaoks võõra narkootilise ainega.
  19. Ekspertiisiakti nr 21E-AN0495 kohaselt hostli toast leitud pruunikas hägune vedelik massiga 42,45g klaaspudelis etiketiga MONIN sisaldas 26% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 9,1g gammahüdroksovõihapet (GHB); värvusetu viskoosne vedelik massiga 8,60g klaaspudelis etiketiga MONIN sisaldas gammabutürolaktooni (GBL); kollakas hägune vedelik massiga 17,83g plastpudelis etiketiga pre-workout Shot sisaldas 13% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 1,9g gammahüdroksovõihapet (GHB); mustjaspruun hägune vedelik massiga 55,11g klaaspudelis etiketiga HERBERT sisaldas 29% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 13,2g gammahüdroksovõihapet (GHB); mustjaspruun hägune vedelik massiga 37,64g plastpudelis etiketiga VALHALLA sisaldas 38% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldub 11,8g gammahüdroksovõihapet (GHB).
  20. Gammahüdroksüvõihape (GHB) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  21. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning gammabutürolaktoon (GBL) V nimekirja.
  22. Seega on tõendamist leidnud, et Tauno Paabo hoidis enda kasutuses olevas hostelis pudeleid narkootilise ainega, milles oli 36 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB) ja 8,6 grammi gammabutürolaktooni (GBL). 15.

§ 184

sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest.

  1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nrd 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9).
  2. EKEI eksperdi M. T. vastusest teabenõudele nähtub, et GHB puhul piisab 16 grammist ja GBLi puhul 8 grammist ja erandkorras 16 grammist, et narkojoobe saaks 10 inimest. Tauno 7 1-22-7681 Paabo käitles kokku 36 grammi GHBd ja 8,6 grammi GBLi. Seega on Tauno Paabo poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus suur.
  3. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et süüdistataval oleks olnud arsti ettekirjutust gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistataval puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. 19.

§ 184

lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Karistusregistri väljavõtte (tl 34-35) kohaselt on Tauno Paabol üks kehtiv kriminaalkaristus. Tauno Paabot karistati Harju Maakohtu
  3. septembri 2016 otsusega (tl 36-40) kriminaalasjas nr 1-16-6104

§ 184lg 2 p 2 ja § 424 lg 1 järgi.

Seega on süüdistatavat varem karistatud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo eest ja ta vastab

§ 184lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

20. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel kavatsetusega. Tauno Paabo on tarvitanud erinevaid narkootikume sh GHB-d ning samuti on varasemalt samalaadse teo eest süüdi mõistetud, mistõttu kohtu hinnangul teadis Tauno Paabo, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Tauno Paabo süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Karistus 21.

§ 184lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-171629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. detsembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). 8 1-22-7681
  3. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav süüdistuse kohaselt käitles, oli küll suur

§ 184

süüteokoosseisu tähenduses, kuid ei olnud selline, mis viitaks käitlemisele edasiandmise eesmärgil või tervikuna rahvatervise kahjustamisele suures ulatuses. Tauno Paabo selgitas kohtuistungil, et tarvitab narkootikume ning on varasemalt tarvitanud ka GHB-d. Seega on usutav, et narkootiline aine oli mõeldud eeskätt süüdistatavale isiklikuks tarbimiseks. Kuigi süüdistatav ei tunnista ega seega ka kahetse tegu, usub kohus, et süüdistatav on võimeline muutma edaspidi oma käitumist ja loobub narkootilise aine käitlemisest. Tauno Paabol on olemas töökoht. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, mis viitaks sellele, et süüdistatav jätkab praegusel ajal narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude või väärtegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o 5 aastat vangistust. 23. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud irduda kohtupraktikast ning määrata karistusega sama pikk katseaeg s.o 5 aastat, arvestades teo asjaolusid ning seda, et Tauno Paabo ei ole toime pannud uusi tegusid pärast talle praeguses kriminaalasjas etteheidetavat tegu, millest on praeguseks möödunud juba enam kui kaks aastat. Samas vajab Tauno Paabo kriminaalhooldaja tuge hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Seega

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tauno Paabo ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-de 21 ja 8 alusel kohustada Tauno Paabot järgima katseajal kohustust mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et karistuse määramine tingimisi koos kindlate kohustustega võimaldab isikul näidata, et ta on suuteline elama seaduskuulekat elu. Menetluskulud

  1. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0495 kulu 672 eurot ja valitud kaitsjale makstud tasu, mida kandis süüdistatav ning esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 1812,50 eurot.
  2. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha ja narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu, s.o kokku 2484,50 eurot. Võttes arvesse süüdistatava sissetulekut (vt Maksu- ja Tolliameti tõend, tl 48) määrab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel, et Tauno Paabo peab tasuma menetluskulu 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 207,04 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  3. Kaitsja esitas taotluse süüdistatava õigeksmõistmisel hüvitada talle, valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kokku 2187,50 eurot (tl 114-119). Kohus peab kaitsja tasu praeguse kriminaalasja asjaoludel mõistlikuks, kuid KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jääb see summa süüdimõistmisel süüdistatava kanda. 9 1-22-7681 Asitõendid
  4. Asitõend - narkootiline aine, mis asub hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas, Tervise 30, Tallinn - konfiskeerida

§ 83

lg 4 ja § 191 alusel ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 28. Asitõend - 3 klaaspudelit, 2 plastpudelit, mis asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas - kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Aulike Salo kohtunik Pille Insler rahvakohtunik Doris Kalle rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.04.2023 kohtuotsus. 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.