← Eesti

2-23-4482/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-23-4482 Kohtuasi I. H. hagi A. H. vastu väl

§ 101

alusel arvutatav elatis (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni A. H. täisealiseks saamiseni xxx. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel.

  1. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja J. K. arveldusarvele.
  2. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). 5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. 6. Menetluskulud jätab maakohtus poolte endi kanda. 1

(6)Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  1. Viru Maakohtusse saabus 22.03.2023 I. H. hagi A. H. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Viru Maakohtu
  2. juuni 2019 kohtumäärusega (tsiviilasi nr xxx) on hagejalt kostja ülalpidamiseksvälja mõistetud elatist alates
  3. juulist 2019 igakuiselt 37% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast. Elatise suurus ühes kuus on alates 2019 aastast järgmine: 2019 – 190,80 eurot: 2020 – 216,08 eurot; 2021 – 241,99 eurot; 2022- 241,99 eurot 2023- 268,25 eurot Hageja ülalpidamisel on peale kostjat lisandunud veel kaks last, S. H. (isikukood xxx) ja I. H. (isikukood xxx). Lisaks on alates
  4. jaanuarist 2022 muutunud elatise väljamõistmise osas seadusandlus. Kehtima hakanud

§ 101

lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Arvestades muutunud olukorda leiab hageja, et on põhjendatud elatise vähendamine seadusega ettenähtud baassummani. Hageja palub vähendada kostjale välja mõistetud elatist ning määrata igakuise elatise suuruseks 215,64 eurot. Hageja palus muuta Viru Maakohtu
  3. juuni 2019 kohtumäärust tsiviilasjas nr xxx ning mõista I. H.elt A. H.e ülalpidamiseks alates
  4. märtsist 2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatis 215,64 eurot kuus (baassumma 209 eurot 20 senti, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest bruto kuupalgast, so hetkel 46 eurot ja 44 senti, ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetuse summast, so 40 eurot).
  5. Kostja vaidles oma seadusliku esindaja ema J. K. kaudu hagile vastu. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Elatise suuruse määramisel tsiviilasjas nr xxx arvestas kohus, et vähemalt kaheksa päeva kalendrikuus viibib laps isa juures, mil hageja on kohustatud kandma ka kostja ülalpidamiskulu. Kostja ei ole pärast 19.06.
  6. a elatise kohtuistungi lõppu kuni käesoleva ajani mitte üheski kalendrikuus viibinud hageja juures kaheksa kalendripäeva, viimase kahe aasta jooksul mitte ühtegi päeva. Hageja ei ole esitanud faktiliste asjaolude tõendamiseks ühtegi tõendit, mille kohaselt saaks arvestada hageja muid kohustusi ja varalist seisundit, mis kinnitaksid, et hageja kahjustaks enese tavalist ülalpidamist või et hageja hiljem sündinud lapsed osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 2

(6)Hageja brutopalk oli seisuga 01.04.
  1. a 1644 eurot kalendrikuus (lisa 1) ning 01.04.
  2. a seisuga 2240 eurot kalendrikuus (lisa 2). Käesoleval ajal on võrreldes
  3. aastaga hageja igakuine brutopalk suurenenud 596 euro võrra kuus, mis tõendab, et pärast elatise väljamõistmist ei ole suurenenud ainult hageja ülalpeetavate arv, vaid suurenenud on ka teenitav brutotöötasu. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et hageja varaline seisund on võrreldes
  4. aastaga hoopis paranenud. Peale selle on hageja pere ülalpidamisel ka
  5. a ja
  6. a sündinud tüdruklapsed, mistõttu on hageja
  7. a ja
  8. a sündinud laste ülalpidamine osaliselt kaetud riiklike perehüvitistega. Perehüvitise seaduse (edaspidi PHS) § 17 lg 3 ls 2 kohaselt on kolmanda ja iga järgmise lapse kohta lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Arvestades, et hageja
  9. ja
  10. a sündinud lapsed on pere kolmas ja neljas laps ning samast soost laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat, saab hageja hõlpsasti kulusid vähendada nii mitme lapse korraga kasvatamisel kui perehüvitiste arvelt. Samuti on hageja X OÜ, registrikood xxx, ainuosanik ja juhatuse liige (lisa 3). Äriühingu põhitegevusala on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Arvestades asjaolu, et ettevõte tegutseb aktiivselt ehitusvaldkonnas ning kasumlik (sh puudub maksuvõlg) on hagejal võimalus oma sissetulekuid veelgi suurendada läbi endale palga või dividendide maksmise. Hageja väidab, et tema sissetuleku osaks on 3%
  11. aasta keskmisest brutotöötasust ehk 1548 × 0,03 = 46,44 eurot kuus, mis ei vasta tõele. Kostja esitatud tõendist (lisa 2) nähtub, et hageja keskmine brutotöötasu
  12. kalendrikuus oli 1831.03 eurot, millest 3% on 57.93 eurot. Hageja esitanud väide, et lapsetoetus laekub last kasvatavale vanemale, ei ole õige. Lapsetoetus laekub alates maist
  13. a kostja Luminor Bank arvelduskontole IBAN nr EExxx (lisa 4). Arvelduskontole on juurdepääs nii hagejal, kostjal kui kostja esindajal (lisa 5), mistõttu on nii hagejale kui kostja esindajale tagatud võrdne võimalus Sotsiaalkindlustusameti poolt makstava lapsetoetuse kasutamiseks lapse huvides.
  14. Hageja 19.05.2023 arvamuses ja kompromissiettepanekus, tegi hageja ettepaneku, et hageja tasub kostja ülalpidamiseks alates
  15. märtsist 2023 kuni A. H.e täisealiseks saamiseni so. xxx igakuiselt 268,25 eurot.
  16. Kostja seaduslik esindaja hageja kompromissiettepanekuga ei nõustunud ja tegi ettepaneku, et hageja annab notariaalselt tõestatud vormis vanema nõusoleku R. A.`le A. H.`e xxx.
  17. 03.07.2023 toimunud kohtuistungil täiendas hageja 19.05.2023 kompromissiettepanekut ja kinnitas, et hageja on nõus elatise iga-aastase indekseerimisega iga aasta
  18. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Hageja tegi kostjale ettepaneku:
  19. I. H. tasub elatist tütre A. H.e (nimetavas H.) ülalpidamiseks alates
  20. märtsist 2023 kuni A. H.e täisealiseks saamiseni so. Xxx igakuiselt 268,25 eurot. Elatise summa indekseeritakse iga aasta
  21. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega;
  22. Elatist tuleb maksta ülekandega J. K. pangakontole;
  23. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3
(6)Kostja ettepanekuga ei nõustunud ja soovis, et elatise suurus oleks 300 eurot 33 senti. Kostja esindaja kinnitas, et kostjale makstavat lastetoetust kostja seaduslik esindaja ei kasuta ja seda raha kogub ta lapsele avatud kontole. Hageja kinnitas kohtuistungil, et pere saab lasterikkaperetoetust ja ta ei ole saanud tütrega kohtuda 1,5-2 aastat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7. Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 1 ja 2) 8. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

  1. Hageja põhistab elatise vähendamise nõuet: 9.1 varalise olukorra muutumisega; 9.1 ülalpeetavate laste arvu suurenemisega- hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist ülalpeetavat; 9.3 alates
  2. jaanuarist 2022 muutunud elatise arvestamise osas seadusandlus; 9.4 hageja tunneb seoses muudatustega tema töös ebakindlust oma sissetuleku osas ning sellega seoses soovib ta elatise suuruse fikseerimist, et varandusliku seisundi halvenemisel ei osutuks laste ülalpidamine talle ülejõukäivaks.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja tütar; 2) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust 4

(6)mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab

§ 101

lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 12. Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 12.1 Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjale, kes elab koos oma emaga, ka tütar I. H. (sünd. xxx) ja S. H. (sünd. xxx); 12.2 MTA andmetel on hageja teeninud perioodil 01.05.2022-30.04.2023 netotuluna 12 kuu jooksul kokku 19 292,50 eurot ehk keskmiselt 1608 eurot kuus. 12.3 Hagejale kuulub sõiduauto Renault Laguna 2010 väljalase ja haagis; 12.4 hageja on X OÜ juhatuse liige, osanik ja ettevõtte tegelik kasusaaja; 12.5 hagejale kuulub kinnistu asukohaga: xxx 2,121 ha. 12.6 Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on tütar A.; 12.7 MTA andmetel on kostja seaduslik esindaja teeninud perioodil 01.05.2022-30.04.2023 netotuluna 12 kuu jooksul kokku 41 996,18 eurot, ehk keskmiselt 3500 eurot kuus. 12.8 Kostja seaduslik esindaja on korteriühistu xxx juhatuse liige; 12.9 kostja seaduslikule esindajale kuulub kaks korteriomandit ja kinnistu asukohaga: xxx. 5

(6)
  1. Kostja seadusliku esindaja nõudel hageja tööandjalt väljanõutud töötasu arvestamist käsitlevad dokumendid ei anna alust teha teistsugust hinnangut hageja tulude kohta, kui see tuleneb MTA poolt esitatud tõendist. Hageja kinnitas, et pere saab ka lasterikkapere toetust. Samas ei tugine hageja oma nõudes asjaolule, et tema varanduslik seisund on halvenenud. Faktiliselt hageja ei soovi elatise vähendamist, vaid elatise suuruse fikseerimist suuruses nagu ta 2023 aastal maksab, sidudes selle iga-aastase indekseerimisega, et tagada stabiilsus ja vältida olukorda, et pere varandusliku olukorra halvenemisel võiks hageja jääda hätta ülalpidamiskohustuse täitmisel kõigi kolme ülalpeetava suhtes.
  2. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue on mõistlik ja põhjendatud kostja vanemate varalise seisundi, nendel olevate ülalpeetavate arvuga ning seoses alates 01.01.2022 toimunud elatise suuruse arvestamise korra muutumisega. Vaidlust ei ole, et osa kostja ülalpidamiskuludest võiks olla kaetud ka riigi poolt makstava lastetoetusega, kuid kostja seadusliku esindaja varanduslik seisund võimaldab seda lastetoetust lapse huvides hoiustada ilma, et see kahjustaks lapse huve igapäevasel ülalpidamisel. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et hageja äriline tegevus OÜ-s X OÜ võimaldaks tal regulaarselt dividende endale välja maksta ning seeläbi võimaldada kostjale suuremat igakuist elatist. Hageja keskmine sissetulek kuus on 1608 eurot, tal on kolm ülalpeetavat, nende peres on veel kaks last, siis ei anna ka lasterikkaperetoetuse arvestamine alust hageja varandusliku seisundi teistsuguseks hindamiseks. Pigem tuleb kohtule esitatud tõendite kohaselt hinnata hageja varanduslikku seisundit sellisena, mis ei võimalda hagejal kostjale suuremat elatist tasuda ilma, et see ei kahjustaks hageja teisi ülalpeetavaid.
  3. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.