lg 2 ja 329 järgi Ik 35710143727, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx, xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 11.11.2022.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 kohaselt ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust, mis jäeti
alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, karistus kustumata Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Igor Poleštšuk
episoodid) ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada süüdi Igor Poleštšuk
episoodid) ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt Igor Poleštšukile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. Vastavalt
lg 2 suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.11.2022.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt
lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.02.2023 -18.02.2023, 01.05.2023-03.05.2023.a., so 5 (viis) päeva, ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel võtta Igor Poleštšukilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks. Vastavalt LS § 127 sätetele on Igor Poleštšuk kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Mootorsõiduk Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, mis 01.05.2023 teisaldati parklasse Tallinn, Rahumäe tee 6, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Igor Poleštšukilt riigituludesse sundraha 543,75 eurot ja kaitsjatasu 453,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud kogusummas 997,35 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel
lg 1 järgi juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 29.01.2023.a kella 16:25 paiku Harjumaal, Tallinnas, Rummu tee 4 juures, mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,91 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,82 mg/l). Samuti tema uuesti juhtis 01.05.2023 kell 19:25 Pune tee 7, Tallinn, Harjumaa suunaga Pune tee 9 sõiduautot Toyota Avensis xxxx, olles alkoholi joobeseisundis, (tõendusliku alkomeetri lugem 1,27 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l mõõtetulemus 1,15 mg/l) Sellise tegevusega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest ja nimelt olles 11.11.2022.a Harju Maakohtu otsusega 1-22-6893 süüdi mõistetud
lg 1 järgi sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks (19.11.202218.03.2023) juhtis uuesti 29.01.2023.a kella 16:25 paiku Harjumaal, Tallinnas, Rummu tee 4 juures, mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Samuti tema juhtis tahtlikult uuesti 17.02.2023 a kella 18.10 ajal Tallinnas, Marja 9/1 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest. Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk
POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Igor Poleštšuk kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi, nõustus lühimenetlusega ja enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatav selgitas, et on võimeline ja nõus tegema üldkasulikku tööd. Palub arvestada ka seda, et ta pöördus Kordamedi ja sai esimese alkoholi blokeeriva süsti. Palus võimalusel load ära võtta lühemaks ajaks. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud, kvalifikatsioon õige ning taotles süüdistatava karistamist
lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega,
järgi 4 kuu pikkuse vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra mõistes karistuseks 1 aasta, 1 kuu ja 10 päeva.
alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 1 aasta, 1 kuu ja 8 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 7 kuud 5 päeva. Karistuse alguseks lugeda 1.05.2023.
lg 1 p 1 alusel taotles prokurör võtta Igor Poleštšukilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Samuti leidis, et süüdistavalt tuleb välja mõista menetluskulud v.a kaitsja sõidukulud, mis võib jätta riigi kanda. Prokurör ei toeta vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd süüdistav on toime pannud katseajal mitu kuritegu ja lisaks ei ole prokurör veendunud, kas süüdistav on oma tervisliku seisundi tõttu võimeline üldkasulikku tööd tegema. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, kvalifikatsioon õige ja asja on võimalik lahendada lühimenetluses. Kaitsja leiab, et arvestada tuleb kergendavaid asjaolusid, isiku vanust, tervislikku seisundit ja asjaolu, et kaitsealune ei ole püüdnudki vähendada oma süüd. Sellest tulenevalt on põhjendatud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Igor Poleštšuk süü
lg 2 ja
järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb esmajoones tuvastada, et süüdistatav juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Kriminaalasja materjalides nähtub, et Igor Poleštšuk juhtis 29.01.2023.a kella 16:25 paiku Harjumaal, Tallinnas, Rummu tee 4 juures, mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (lõplik mõõtetulemus 0,82 mg/l) ning 01.05.2023 kell 19:25 Pune tee 7, Tallinn, Harjumaa suunaga Pune tee 9 sõiduautot Toyota Avensis xxxx, olles joobeseisundis, (lõplik mõõtetulemus 1,15 mg/l). 29.01.2023.a mootorsõiduki joobes juhtimise episoodi kinnitavad tõendid. Süüdistatava Igor Poleštšuki kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 29.01.2023 kella 16.25 paiku sõitis koos poja D. P.iga autoga Toyota Avensis (reg. nr. xxxx) poodi Pirita Selver, mis asub aadressil Rummu tee 4, Tallinn. Sel päeval poeg oli roolis, tema istus kõrvalistmel. Poeg parkis auto suures parklas, mis asub poe küljel ja läks poodi. Kui poeg läks välja, siis tema istus rooli ja parkis auto ümber peasissepääsu juurde ning ise läks samuti poodi. Tal ei olnud plaanis kaugemale sõita, lihtsalt auto ümber parkida. Poest väljumisel peatas teda turvatöötaja ja palus minna turvaruumi. Seejärel politsei viis ta jaoskonda. Kohapeal joovet politsei ei tuvastanud. Jaoskonnas tuvastati joove. Täpsemat näitu ta ei mäleta aga seda talle tutvustati. Alkoholi jõi samal päeval kodus, täpset kogust ei mäleta. Mis kell ta täpsemalt alkoholi jõi, ei mäleta. Alkoholi tarvitamise põhjuseks oli ema surma aastapäev (kd 2 tl 2). Tunnistaja S. N. ütluste kohaselt tema 29.01.2023, olles tööl turvatöötajana Pirita Selveris, nägi kaamerast, et kaupluse ette sõitis Toyota, mille roolist väljus mees ja sisenes poodi. Kuna ta on eelnevalt näinud meest poes joobes, siis pidas mehe kinni ja vesteldes tundis alkoholi lõhna suust, samuti olid mehel koordinatsioonihäired. Pidas kinni isiku politsei saabumiseni. Kontrollis veel videosalvestust ja veendus, et isik väljus sõidukist juhiuksest (kd II tl 24-25). Õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 29.01.2023 kell 16.29 peeti Pirita Selveris kinni alkoholijoobe kahtlusega isik, kes oli poodi tulnud autoga (kd II tl 26). 29.01.2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt Igor Poleštšuk kõrvaldati mootorsõiduki Toyota Avensis xxxx juhtimiselt (kd II tl 32) ning mootorsõiduk Toyota Avensis xxxx teisaldati politsei parklasse Tallinnas, Rahumäe tee 6 (kd II tl 30). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki kohaselt kasutati 29.01.2023 kell 17.37 kuni 17.40 Igor Poleštšuk seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,91 mg/l, laiendmääramatus +/-0,09 ning lõplikuks tulemiks 0,82 mg/l (kd II tl 28). Asitõendi (turvakaamerate) vaatlusprotokoll koos CD plaadiga, millest nähtub mootorsõiduki Toyota liikumine ja parkimine Selveri hoone juurde paremale poole tee äärde. Samuti nähtub, kuidas juhi uksest väljus tumepunase jope, punase pluusi ja mustade pükste ja pruunide jalanõudega vanem prillidega meesterahvas. Samuti on fikseeritud sama isiku kauplusesse liikumine, kaupluse müügisaalist väljumine ning teise meesterahvaga vestlemine (kd II tl 34-35). 01.05.2023 mootorsõiduki joobes juhtimise episood. Süüdistatava Igor Poleštšuki kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 01.05.2023 töötas ta terve päeva taksojuhina. Kodus õhtul kella 17:00 tarvitas alkoholi, jõi punast veini tühja kõhu peal, kuna süüa ei jõudnud, kuigi tegi endale suppi. Toidu valmistamise ajal avastas, et loorberileht sai otsa ja otsustas sõita Pirita Selverisse. Istus renditud sõiduautoToyota Avensis reg nr xxxx rooli, kuna tundus, et ta oli juba kaineks saanud. Ta käis poes ning teel koju märkas, et tema järel liigub politseiauto vilkuritega. Jäi kohe seisma. Ei mäleta seda, et oleks teinud mingit avariid. Patrullpolitseinikud tuvastasid joobe ning toimetasid ta politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,15 mg/l (kd I tl 1-2). Igor Poleštšuk peeti kahtlustatavana kinni 01.05.2023 kell 19.27 aadressil Pune tee 5, Tallinn (kd I tl 5-8) ning kõrvaldati mootorsõiduki Toyota Avensis xxxx juhtimiselt (kd I tl 34). Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt 01.05.2023.a, töötades politseipatrullis, said nad väljakutse Pune tee 5 Tallinnas. Väljakutse kohaselt sõiduk xxxx sõidab Pirital ja vingerdab teel. Pune teele jõudes nägi sama sõidukit seismas Pune tee 7 juures. Auto vasak tiib oli kahjustatud. Samal ajal hakkas sõiduk liikuma Pune tee 9 hoovi, kuid sõitis vastu väravaposti. Sõiduki roolis istus meesterahvas, kelle silmad olid klaasistunud ning tunda oli alkoholi lõhna. Mees ei suutnud auto mootorit välja lülitada ja küsimustele vastata. Juhiks osutus Igor Poleštšuk. Indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,33 mg/l. Seejärel toimetati I. Poleštšuk politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,15 mg/l (kd I tl 23). Väärteomenetluse lõpetamise määrusest ning liiklusavarii materjalidest nähtuvalt 01.05.2023 kella 19.15 paiku Tallinnas, Pune tee 5 juures sõitis sõiduauto Toyota Avensis xxxx juht otsa pargitud sõidukile Volvo XC70 reg. nr. xxxx (kd I tl 11-21). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kd I tl 24-26) kohaselt tuvastati Igor Poleštšukil indikaatorvahendiga 01.05.2023 kell 19.27 alkoholijoove 1,33 mg/l ning alkoholijoobele viitavad tunnused (silmade punetus, alkoholi lõhn suust, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne aeglane, koordinatsioon väga häiritud, unisus). Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrüki ja mõõtedokumentide kohaselt kasutati 01.05.2023 kell 19:51 kuni 19.58 Igor Poleštšuki seisundi kindlakstegemiseks taadeldud tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110Typ MKII EE. Tõendusliku alkomeetri näit oli 1,27 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,12 süüdistatava kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 1,15 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta (kd I tl 25-27). Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tõendab, et mootorsõiduk Toyota Avensis xxxx teisaldati 01.05.2023 politsei parklasse Tallinnas Rahumäe tee 6 (kd I tl 35). Andmebaasi väljatrükk tõendab, et süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus (taastunud 19.03.2023) ja sõiduki Toyota Avensis xxxx omanik on A. S. (kd I, tl 36). Kohtu hinnangul on seega nii süüdistatava enda kui ka tunnistajate ütlustega, samuti kirjalike tõenditega leidnud tõendamist, et Igor Poleštšuk juhtis süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Igor Poleštšuk rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et 29.01.2023.a sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 0,82 mg alkoholi ühe liitri kohta ning 01.05.2023 sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 1,15 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega oli süüdistatav mõlemal juhul joobeseisundis. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 11.11.2022.a kohtuotsuse väljatrükist nähtub, et Igor Poleštšukil on üks kehtiv kriminaalkaristus
Samuti süüdistatakse teda käesoleval juhul kahes mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis. Seega on tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline tegu vastab
Igor Poleštšuki tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et ta oli enne rooli istumist alkoholi tarbinud (29.01.2023 episoodis jõi ta enda sõnade kohaselt alkoholi samal päeval ja 01.05.2023 episoodis vahetult enne rooli istumist jõi veini). Hoolimata sellest asus ta sõidukit juhtima. Kohus ei pea usutavaks süüdistava ütlusi, et 01.05.2023 ta tundis ennast kainena. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et tal esinesid selged joobeseisundile viitavad tunnused (seejuures oli koordinatsioon väga häiritud). Samuti on tuvastatud, et süüdistav sõitis enne politsei poolt kinnipidamist parkinud sõiduki ja posti vastu ning politseiametniiku ütluste kohaselt ei olnud ta võimeline isegi sõiduki mootorit seiskama. Kahtlemata ei ole tuvastatud ( 0,82 mg/l või 1,15 mg /l) joovete puhul tegemist ka jääknähtudega. Sellest järeldab kohus, et Igor Poleštšuki käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, ta sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis ning selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena otsese tahtlusega. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Poleštšuk pani toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o
Peale selle süüdistatakse Igor Poleštšuki
toimepanemises. § 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude
näeb ette vastutuse muuhulgas
§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest. Harju Maakohtu 11.11.2022.a kohtuotsuse väljatrükist (kd II tl 39-40) nähtub, et Igor Poleštšuk on süüdi tunnistatud
lg 1 järgi ning talle määrati muuhulgas lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest (19.11.2022-18.03.2023). Samuti andmebaaside väljatrükk tõendab, et süüdistataval on juhtimisõigus ära võetud 19.11.2022 ning juhtimisõigus taastus 19.03.2023.a. ( kd II tl 43). Käesoleva kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et süüdistatav on kahel korral ( 29.01.2023 Tallinnas, Rummu tee 4 juures ja 17.02.2023 Tallinnas, Marja 9/1 juures) juhtinud mootorsõidukit ajal, mil temalt oli lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud. Seejuures on süüdistatav kahtlustavana ülekuulamisel selgitanud, et 29.01.2023 sõitis Pirita Selveri, mis asub aadressil Rummu tee 4, Tallinn, juurde sõidukiga Toyota Avensis reg nr xxxx tema poeg. Parklas otsustas süüdistatav aga sõiduki ümber parkida poe sissepääsu juurde. Lisaks kinnitavad Igor Poleštšuki poolt sõiduki juhtimise fakti 29.01.2023 tunnistaja S. N. ütlused ja turvakaamerate salvestise vaatlusprotokoll, millest nähtub sõiduki Toyota liikumine ja parkimine ning süüdistatava väljumine autost (kd II tl 34-35). Samuti Igor Poleštšuki ütlustest nähtuvalt 17.02.2023 otsustas teenida lisaraha taksoveoteenusega. 17.02.2023 kell 18.00 tegi ära tellimuse ning hakkas liikuma kodu poole. Marja tänaval peatas teda politsei (kd II tl 3). Seejuures on tõendatud, et kahtlustatavana peeti Igor Poleštšuk kinni 17.02.2023 kell 18.10 aadressil Marja tn 9/1, Tallinn (kd II tl 12-13) ning kõrvaldati mootorsõiduki Toyota Avensis xxxx juhtimiselt, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (kd II tl 17). Tunnistaja V. K.i (politseiametnik) ütluste kohaselt 17.02.2023 kella 18.10 ajal nägi ta sõitmas Toyota Avensis reg. nr. xxxx, mis pidevalt sõitis üle keskjoone. Sõiduk peatati Marja 9/1 juures. Roolis oli Igor Poleštšuk, kellel oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud (kd II tl 18). Seega on kohtu hinnangul nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja ütlustega, samuti turvakaamerate vaatlusprotokolliga, Harju Maakohtu 11.11.2022.a kohtuotsuse väljatrükiga ja muude tõenditega tõendatud, et Igor Poleštšuk juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Igor Poleštšuki tahtluse hindamisel tuleb arvesse võtta, et süüdistatava ütlustest nähtub tema teadlikkus sellest, et Harju Maakohtu 11.11.2022.a otsusega oli tema suhtes muuhulgas kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Harju Maakohtu 11.11.2022.a kohtuotsuse kuulutamisel kohus selgitas Igor Poleštšukile, et mootorsõiduki juhtimine ajal, mil tal puudub juhtimisõigus, on kriminaalkorras karistatav tegu. Seejuures Igor Poleštšuk ka ise kinnitas kohtuistungil, et kohus on talle seda varasemalt selgitanud. Käesoleva kriminaalmenetluse raames süüdistatakse teda kahes kuriteoepisoodis, et tema käitumine oli teadlik tegevus, s.t Igor Poleštšuk teadis, et tal puudub juhtumisõigus ning pani teod toime otsese tahtlusega. Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk
Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kuni 4-aastase vangistusega.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja p 2 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Hinnates süüdistatava süü suurust talle
lg 2 järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel, tuleb võtta arvesse isiku joobe suurust. Süüdistataval tuvastati 29.01.2023.a alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,82 mg/l ja 01.05.2023.a alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,15 mg/l. Võttes arvesse, et isik loetakse olevaks keelatud joobeseisundis alates sellest, kui väljahingatavas õhus on tuvastatud vähemalt 0,75 mg/l ning tegemist on kahe joobes juhtimise episoodiga, võib asuda seisukohale, et isiku süü suurus on keskmine. Samuti nähtub, et mõlemal korral esinesid süüdistaval nähtavad joobe tunnused ning 01.05.2023 episoodis põhjustas süüdistav tulenevalt joobeseisundist liiklusõnnetuse, sõites esmalt otsa tee ääres parkinud sõidukile, siis politsei nähes väravapostile ning ei olnud võimeline isegi sõiduki mootorit seiskama. Sellist süüdistava tegevust saab kahtlemata pidada kaasliiklejatele äärmiselt ohtlikuks. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine keelatud seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast tulenevat ohtu ei temale endale ega teistele kaasliiklejatele ja kõrvaliste isikute varale. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatav on avaldanud kahetsust ning kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eelmise Harju Maakohtu 11.11.2022 kohtuotsusega mõisteti talle karistuseks 6 kuu pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Seega hoolimata sellest, et süüdistav on karistatud samaliigilise teo eest lühikest aega tagasi, asus ta taaskord korduvalt alkoholijoobes sõidukit juhtima. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla keskmist määra, mis on proportsionaalne isiku süü suuruse ning ka eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Samas kohus ei pea põhjendatuks süüdistavat kohelda eelmise otsusega võrreldes karistuslikus mõttes leebemalt.
kohaselt karistatakse kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Hinnates süüdistatava süü suurust talle
järgi etteheidetava kuriteo toimepanemisel leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Talle heidetakse ette kahe analoogse teo toimepanemist, seega ei ole tegemist ühe juhusliku episoodiga. Esimesel korral oli süüdistatava enda sõnade kohaselt tegemist vaid poe ees sõiduki ümberparkimisega. Teisel korral liikus ta kodu poole, olles eelnevalt osutanud taksoveoteenust. Kahtlemata on äärmiselt taunitav olukord, et sellist teenust pakub isik, kellelt on liiklussüüteo eest lisakaristusena kohtuotsusega äravõetud juhtimisõigus. Isik on avaldanud kahetsust, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Seega arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist peab kohus siiski võimalikuks mõista süüdistatavale põhikaristuse alla keskmise määra. Kuivõrd osaliselt on tegemist eri aegadel ja eesmärkidel toimepandud kuritegudega (v.a 29.01.2023 kuriteosündmus, millal süüdistav pani toime nii joobes kui ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise), siis kohus peab põhjendatuks
lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Süüdistatav on inkrimineeritud teod toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, seega kuulub süüdistatavale mõistetavale karistusele
lg 2 ja § 74 lg 5 sätete alusel liitmisele eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine või vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.
lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta
Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras. Käesoleval juhul on süüdistataval üks kehtiv kriminaalkaristus ning uued kuriteod pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ning lühikese aja möödumisel eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Lisaks on süüdistatav näidanud üles eriti hoolimatut suhtumist talle mõistetud karistuse suhtes, kuivõrd ta on hoolimata temale kohaldatud lisakaristusest (juhtimisõiguse äravõtmisest) asunud katseajal korduvalt mootorsõidukit juhtima. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus praegusel juhul karistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendatuks. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et Igor Poleštšukile mõistetava vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtuvalt ametniku hinnangul rikub süüdistav teadlikult kohtu pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku käitumine on riskantne ja vastutustundetu ning suhtumine käitumiskontrolli nõuetesse ükskõikne. Lisaks on I. Poleštšuk ametnikule avaldanud, et seoses kroonilise haigusega pole ta võimeline üldkasulikku tööd tegema. Arvestades süüdistatava jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse, tuleb teda karistada reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusega. Kohus peab vajalikuks kohaldada Igor Poleštšuki suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse kandmisele asumine pärast kohtuotsuse jõustumist. Süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus.
lg 4 p 2 kohaselt tuleb käesoleva kuriteo puhul kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
lg 3 kohaselt kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süüdistatava süü suurust, on alla keskmise määra määratud lisakaristus proportsionaalne toimepandud teoga. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks. Seega tuleb Igor Poleštšuki suhtes kohaldada lisakaristust, võttes Igor Poleštšukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Kohus leiab, et selliselt vastab põhi- ja lisakaristus Igor Poleštšuki süü suurusele. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb Igor Poleštšukilt riigituludesse välja mõista teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½ s.o 543,75 eurot ja kaitsjatasu summas 453,60 eurot. Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, on pensionär, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud kogusummas 997,35 ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega. ASITÕENDID VÕI KRIMINAALASJAS ÄRAVÕETUD ESEMED KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxx, mis asub PPA parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn, selle registrijärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikule. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.