TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2227 Määruse kuupäev 18. august 2023 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi XXu taotlus Tartu Vanglale kohtuotsuse täitmata jätmise eest tra

) § 248 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja vastustajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav XX esitas
2. augustil 2022 Tartu Vanglale teabenõude, et vangla väljastaks talle vangiregistrist väljavõtte 20 lehekülje ulatuses. Ta täpsustas hiljem, et soovib väljavõtet päevikukannetest. Tartu Vangla jättis
3. augusti
4. a vastusega teabenõude rahuldamata.
5. Tartu Halduskohus rahuldas
6. aprilli
7. a otsusega haldusasjas nr 3-22-2227 XXu kaebuse ja kohustas otsuse resolutsiooni p-ga 1 Tartu Vanglat kaebaja
8. augusti
9. a taotlust tema kohta kogutud andmete (digipäeviku) väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohtu
10. aprilli
11. a otsus jõustus edasi kaebamata
12. mail
14. XX (taotleja) esitas
15. juunil 2023 Tartu Vanglale teabenõude, milles palus Tartu Halduskohtu
16. aprilli
17. a otsusest tulenevalt väljastada digipäeviku sissekanded alates
18. märtsist 2017 kuni avalduse esitamise ajani. 3-22-2227
19. Tartu Vangla jättis
20. juuni
21. a vastusega nr 2-5/347-2 taotleja
22. juuni
23. a teabenõude rahuldamata. Vastuse kohaselt ei kohustatud Tartu Halduskohtu
24. aprilli
25. a otsusega vanglat tema soovitud andmeid väljastama, vaid tema
26. augusti
27. a taotlust uuesti läbi vaatama. Kuna taotleja esitas
28. juunil 2023 vanglale uue teabenõude digipäeviku sissekannete väljastamiseks, viidates Tartu Halduskohtu
29. aprilli
30. a otsusele, vastab vangla
31. juunil 2023 esitatud teabenõudele. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 4 järgi on isikul põhimõtteliselt õigus saada vangiregistrist tema kohta kogutud andmeid. Vangla võib aga VangS § 52 lg 6 alusel andmete väljastamisest keelduda, kui teave käib vanglas kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ja selle avalikuks tulek ohustab vangistuse täideviimist. Praegusel juhul on tegemist just sellise juhtumiga, mistõttu vangla ei väljasta küsitud andmeid. Päevikukannete väljavõtte väljastamine annab kinnipeetavale ülevaate, milliste vahejuhtumite, milliste vahendite ja millise detailsusega vangla infot kogub. See võib ohustada vangistuse täideviimist. Näiteks teave, mida täpselt ametnikuga toimunud vestluse kohta talletatakse, liigitub vanglatöös kasutatava taktika ja julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Kinnipeetavale ei saa teatavaks teha ka näiteks kannet, milles vanglateenistuja annab hinnangu kinnipeetavaga seotud julgeolekuriske puudutavate asjaolude kohta. Tuvastamaks, kas konkreetne registrikanne võib sisaldada teavet, mida ei ole võimalik väljastada, tuleb iga sissekannet hinnata. Taotlus hõlmab rohkem kui kuut aastat, mille kohta tehtud sissekanded kajastuvad 10 lehel (igal lehel umbes 50 kannet). Teavet ei saa lihtsalt kopeerida, vaid välja tuleb selekteerida teave, mille väljastamine ei ole VangS § 52 lg-ga 6 vastuolus. Nende andmete põhjalik töötlemine põhjustaks vanglale ebamõistliku halduskoormuse. Praegusel juhul ei ole võimalik teavet osaliselt väljastada ega väljastada nii, et osa teavet kaetakse kinni või eemaldatakse. Vangla vabandas teabenõudele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise eest.
32. XX esitas
33. juunil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse määrata Tartu Vanglale Tartu Halduskohtu
34. aprilli
35. a otsuse täitmata jätmise eest rahatrahv. Taotleja leiab, et haldusasjas nr 3-22-2227 tehtud otsuse jõustumisest on möödunud mõistlik tähtaeg, kuid Tartu Vangla ei ole taotlejale digipäeviku kandeid väljastanud ega kavatsegi seda teha.
36. Tartu Vangla esitas
37. juulil 2023 kohtule taotluse kohta seisukoha, milles leidis, et vangla ei jätnud Tartu Halduskohtu
38. aprilli
39. a kohtuotsust täitmata. Kuivõrd taotleja
40. juuni
41. a teabenõue oli otseselt suunatud halduskohtu otsuse täitmisele ning taotleja soovis jätkuvalt digipäeviku väljavõtet, täitis vangla kohtuotsusest tuleneva kohustuse taotleja esialgse taotluse uuesti läbivaatamiseks tema
42. juuni
43. a taotluse lahendamise raames. Vangla kaalus soovitud andmete väljastamise võimalikkust lähtuvalt Tartu Halduskohtu
44. aprilli
45. a otsuses toodust. Vangla vabandab kohtuotsuse täitmise viibimise pärast, mis oli tingitud suurenenud töökoormusest. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 248

lg 1 esimene lause sätestab, et kohtulahendi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (

§ 248lg 2 esimene lause).

1. Kohus peab vajalikuks esmalt selgitada, et kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvimise taotlust lahendades ei anna kohus hinnangut, kas kohtulahendi täitmiseks antud või sellega seotud haldusakt või sooritatud toiming on õiguspärane. Kui isik leiab, et selline haldusakt või toiming 2 3-22-2227 on õigusvastane, on tal võimalik vaidlustada haldusorgani tegevust vaide või kaebuse esitamisega.
2. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (

§ 246lg 1 esimene lause).

Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-11-14, p 9). Tartu Halduskohtu

1. aprilli
2. a otsus jõustus
3. mail
4. Kuna selle otsuse resolutsiooni punktiga 1 kohustati vastustajat taotleja
5. augusti
6. a taotlust tema kohta kogutud andmete väljastamiseks uuesti läbi vaatama, tuli vastustajal seda kohustust seega alates
7. maist 2023 täitma asuda.
8. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni. Sellise sunnivahendi kohaldamine võimaldab ühel menetlusosalisel mõjutada teist menetlusosalist kohtuotsust täitma (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18).
9. Selgitamaks välja, kas vastustaja trahvimine on vajalik, kujundab kohus esmalt seisukoha, kas vastustaja on Tartu Halduskohtu
10. aprilli
11. a otsuse täitnud.
12. Taotleja väitel ei täitnud vastustaja Tartu Halduskohtu
13. aprilli
14. a otsust, kui keeldus
15. juuni
16. a vastusega taotleja
17. juuni
18. a teabenõuet rahuldamast. Vastustaja märkis
19. juuni
20. a vastuses, et Tartu Halduskohus ei kohustanud vanglat taotleja soovitud andmeid väljastama, vaid tema taotluse uuesti läbi vaatama. Kohus nõustub vastustajaga, et Tartu Halduskohtu otsuse täitmiseks pidi vangla taotletud andmete väljastamist uuesti kaaluma, mitte aga tingimata teabenõude rahuldama.
21. Vastustaja
22. juuni
23. a vastusest on näha, et vangla oli teadlik kohustusest vaadata taotleja
24. augusti
25. a taotlus uuesti läbi. Kohtu hinnangul ei eristanud aga vastustaja
26. juuni
27. a vastuses piisava selgusega taotleja
28. augusti
29. a teabenõuet ja
30. juuni
31. a teabenõuet, kui märkis vastuses, et peab põhjendatuks vastata neist üksnes viimasele. Ka kokkuvõtlik otsustus hõlmab üksnes taotleja
32. juuni
33. a teabenõuet. Seepärast võis taotlejale jääda Tartu Vangla
34. juuni
35. a vastusest mulje, et tema
36. augusti
37. a teabenõue on endiselt lahendamata.
38. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla siiski lahendas
39. juuni
40. a vastusega ka taotleja
41. augusti
42. a teabenõude. Vangla on vastuses kohtunõudele õigesti märkinud, et taotleja soovis mõlema teabenõudega digipäeviku väljavõtet. Nende teabenõuete sõnastus aga täiel määral ei kattu:
43. augusti
44. a teabenõudes määras taotleja soovitud andmed mahuliselt (20 lehekülje ulatuses),
45. juuni
46. a teabenõudes ajaliselt (alates
47. märtsist 2017 kuni avalduse esitamise ajani). Kuna vastustaja
48. juuni
49. a vastusest nähtuvalt kajastuvad
50. juuni
51. a teabenõudes soovitud andmed 10 lehel, ei ületa
52. juuni
53. a teabenõude maht taotleja
54. augusti
55. a teabenõude mahtu ning sellest tulenevalt oli sisuliselt tegemist ühe ja sama teabenõudega.
56. Kuna Tartu Vangla lahendas
57. juuni
58. a vastusega nr 2-5/347-2 taotleja
59. augusti
60. a teabenõude, täitis Tartu Vangla Tartu Halduskohtu
61. aprilli
62. a otsuse. Seega puudub vajadus mõjutada trahvimisega vastustajat seda kohtuotsust täitma. 3 3-22-2227
63. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja trahvimine põhjendatud ka karistuslikul eesmärgil.
64. Teabevaldaja peab teabenõude täitmisest keeldumise tegema teabenõudjale koos põhjendusega teatavaks üldjuhul viie tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse § 23 lg 3; vt erandite kohta sama seaduse § 18 lg 2 ja § 19). Vastustajal tulnuks lahendada taotleja
65. augusti
66. a teabenõue pärast Tartu Halduskohtu
67. aprilli
68. a otsuse jõustumist 5 tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt
69. juunil
71. Vastustaja on möönnud nii
72. juuni
73. a vastuses kui ka vastuses kohtunõudele, et ta ületas teabenõudele vastamiseks ettenähtud tähtaega.
74. juuni
75. a vastuses vabandas vastustaja taotleja ees viivituse eest ning selgitas hiljem vastuses kohtunõudele, et viivitus oli tingitud suurenenud töökoormusest. Taotleja ei ole esile toonud, et vastustaja 15-päevane viivitus oleks talle kahjulikke tagajärgi põhjustanud. Nimetatud asjaoludel ei oleks rahatrahvi määramine eesmärgipärane.
76. Kuna vastustaja on Tartu Halduskohtu
77. aprilli
78. a otsuse täitnud ning trahvimiseks puudub muu vajadus, jätab kohus trahvimise taotluse

§ 248lg 1 alusel rahuldamata.

1. Tartu Halduskohus määras
2. aprilli
3. a otsuse resolutsiooni p-ga 3, et kaebaja nimi tuleb asendada tähemärgiga. Seepärast asendab kohus taotleja nime tähemärgiga ka praeguse määruse avaldamisel (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4