Obsah (7)

§ 407§ 444§ 445§ 468§ 123§ 129§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 04.08.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasi nr 2-22-18422 Tsiviilasi S. Z

§ 407

järgi, et hagile mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

1. Kostja kinnitas e-posti teel 14.12.2022 menetlusdokumentide kättesaamist ja küsis kohtult edaspidiste toimingute kohta, kuid ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohtule hagivastust. Kohus selgitas 13.01.2023 e-kirjas vene keeles kostjale, et kostjal tuleb esitada omapoolne vastus hageja hagiavaldusele ning juhul, kui kostja vajab tõlkeabi, tuleb tal sellest kohut teavitada. Kohus määras nendeks toiminguteks kostjale uued menetlustähtajad. Kostja kinnitas 13.01.2023 e-kirjas kohtu selgituste kättesaamist, kuid ei esitanud ka uute tähtaegade jooksul kohtule ühtegi dokumenti.
2. Kohus koostas 17.02.2023 pooltele kohtunõude, milles hoiatas kostjat veelkord, et kui kostja ei esita hagiavaldusele vastust, siis lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega. Ühtlasi kohustas kohus hagejat täpsustama oma haginõudega seotud asjaolusid, sh seda, kas hageja taotleb kostjalt fikseeritud summas (260 eurot kuus) elatise 2 või seadusjärgse miinimumelatise (vastavalt PKS §-le 101) välja mõistmist. Kohus selgitas sealjuures hagejale, et kui hageja taotleb fikseeritud summas elatise väljamõistmist ja selle suurus ületab seadusjärgset miinimumelatist, siis peab hageja tõendama kohtu ees enda varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning põhjuseid, miks on põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremas määras. Kohus määras pooltele kohtunõudele vastamiseks täiendava tähtaja.
3. Kostja kinnitas 10.03.2023 kohtunõude kättesaamist, kuid ei esitanud kohtunõudele (ega hagiavaldusele) vastust.
4. Hageja esitas 15.05.2023 kohtule vastuse, milles teatas, et ema ja laps elavad jätkuvalt Põlvas, kuid ei tea isa täpsemat elukohta ning et laps ei ole eelneva aasta jooksul isa juures viibinud. Samuti teatas hageja, et soovib kostjalt fikseeritud summas (s.o 260 eurot kuus) elatise välja mõistmist.
5. Kohus koostas pooltele 07.06.2023 kohtunõude, milles kohustas hagejat tõendama vanemate varalist seisu, lapsega seotud kulutuste jaotust vanemate vahel ning tooma välja põhjendused, miks on põhjendatud elatise määramine miinimumelatisest suuremaks määras, määrates selleks hagejale täiendava tähtaja. Kohus selgitas, et kui hageja selliseid selgitusi ja/või tõendeid ei esita, siis lähtub kohus hageja kasuks elatise määramisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud seadusjärgse miinimumelatise regulatsioonist. Ühtlasi hoiatas kohus veelkord kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja ega kostja kohtunõudele ei vastanud.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Hageja on palunud mõista elatise välja alates 01.03.2022 summas 260 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 102 lõikele 3 võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS §s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 näeb ette, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et kui hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist suuremas summas kui PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatis, siis on ta kohustatud kohtu ees tõendama PKS §-s 99 ja § 102 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, määrates selleks hagejale korduvad tähtajad. Kohus tõi 07.06.2023 kohtunõude p-des 3 ja 4 välja, et perioodil 01.03.2022 kuni 31.03.2023 ületaks hageja poolt soovitav 260 euro suurune fikseeritud elatis PKS § 101 alusel välja arvutatud seadusjärgsed miinimumelatist, mistõttu on hageja kohustatud tõendama PKS §-s 99 ja § 102 lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Kuivõrd hageja selliseid asjaolusid kohtule ei esitanud, siis ei pea kohus võimalikuks mõista elatist välja hageja poolt soovitud fikseeritud summas (260 eurot kuus), kuna see ületab PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatist ja hageja ei ole põhjendanud miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmist. 3
3. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks lähtuda kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel PKS § 101 regulatsioonist. Viidatud paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.
4. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
6. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
7. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
8. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
9. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et S. Z. on N. Z. ja M. Z. ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus

§ 407

lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole hagejale alates 01.03.2022 elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi.

1. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada PKS § 101 alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist. Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus.
2. Kui sisestada elatiskalkulaatorisse hageja sünnikuupäev ning märkida, et hageja ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus ühtegi ööpäeva ning lapsetoetus makstakse lapse emale, siis moodustab PKS § 101 alusel hageja kasuks välja arvutatav miinimumelatis erinevatel perioodidel alljärgnevad summad: 16.
3. perioodil 01.03.2022 kuni 31.03.2022 moodustab elatis 213,44 eurot kuus [200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 30 eurot (50% lapsetoetusest)]; 16.
4. perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 moodustab elatis 225,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)]; 16.
5. perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 moodustab elatis 215,64 eurot kuus [209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)]; 4 16.
6. perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 moodustab elatis 260,33 eurot kuus [249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)].
7. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja 213,44 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.03.2022 kuni 31.03.2022 eest (213,44 eurot x 1 kuu). Perioodi 01.04.2022 kuni 31.01.2023 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatisena välja kokku 2256,40 eurot (225,64 eurot x 10 kuud). Perioodi 01.02.2023 kuni 31.03.2023 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks tagasiulatuva elatisena välja kokku 431,28 eurot (215,64 eurot x 2 kuud). Ühtlasi mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 01.04.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise summas 260,33 eurot, mis muutub iga aasta
8. aprillil (esimest korda
9. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 18.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

19. Kohus määrab

§ 445lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra.

PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja (ema) kontole. 20.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 21. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 260 eurot kuus. Seega on hagi hind

§ 129lg 2 alusel kokku 2340 eurot (260 eurot x 9 kuud).

MENETLUSKULUD 22.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tal tsiviilasja materjalide kohaselt tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 5