← Eesti

2-23-5022/4

Obsah (9)§ 407§ 444§ 162§ 138§ 124§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-5022 Tsiviilasi 2 G Baltic Company OÜ

) § 3111 lg 51 kohaselt, kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.

  1. Kuivõrd kostjale ei olnud võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saatis kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 25.04.2023 kostja äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressile, s.o hennpant@gmail.com, ning luges menetlusdokumendid kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel, s.o 04.05.
  2. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
  4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. 7.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 8. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

9.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades

§ 162lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 140 eurot ja õigusabikulude 360 euro väljamõistmiseks. Hageja esindaja õigusabikulu on hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 360 eurot (3h, 120 eur/h). 10. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisaga 1 ja

§ 124lg-ga 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. 11. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 3

(4)Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 3 tundi. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 360 eurot. 12. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 500 eurot, sh riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 13. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Margit Jäätma 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.