← Eesti

2-22-104223/27

Obsah (4)§ 619§ 628§ 111§ 113

Tsiviilasi nr 2-22-104223 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-104223 Tsiviilasi Aget

§ 619

). 7.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 628

lg 1 I lause kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata arved 20/21 (tasu juulikuu eest), 23/21 (tasu augustikuu eest), 28/21 (tasu septembri- ja oktoobrikuu eest) ja 33/21 (tasu novembrikuu eest) (dtl 33-36). Kuna pooled olid kokku leppinud igakuiselt makstavas tasus, on hageja tasunõue 2021. a juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu eest muutunud sissenõutavaks. 8. Käsundusleping, kui see on tasuline, on vastastikune leping – käsundi täitmise kohustusele vastab tasu maksmise kohustus. Vastastikuse lepingu puhul võib

§ 111

lg 1 kohaselt üks 3 lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

§ 111

lg 3 kohaselt ei või kohutuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Bauhub OÜ on esitanud andmed hageja seaduslikule esindajale allkirjastamiseks esitatud dokumentide kohta Exceli failina, mille ühel lehel on andmed allkirjastatud ja teisel lehel allkirjastamata dokumentide kohta. Exceli faili alalehelt „allkirjastamata kutsed“ nähtub, et ridadel 2-25 on edastatud kutsed allkirjastamiseks seoses projektidega OA tn. 37/39/41 (

  1. novembril 2020) ja Aiandi 8 (
  2. juulil 2021). Arvestades tabelist nähtuvaid kutsete saatmise ja kutsete kustutamise aegasid, on kutsed vahetult pärast nende saatmist kustutatud. Exceli faili alalehelt „allkirjastatud kutsed“ nähtub, et OA tn ja Aiandi projektidega seotud dokumendid on kostja poolt hilisemalt allkirjastatud. Seega hageja seaduslik esindaja on allkirjastanud kõik kuni septembrikuuni (k.a) talle allkirjastamiseks edastatud dokumendid. Hageja seadusliku esindaja poolt on allkirjastamata jäänud Exceli faili alalehel „allkirjastamata kutsed“ ridadel 26-43 toodud kutsed, mis on edastatud
  3. oktoobril 2021 ja
  4. novembril
  5. Nende kutsete osas on hageja selgitanud, et dokumendid jäid allkirjastamata, kuna hageja jäi ootama kostja poolt lubatud võlgnevuse likvideerimist ning kostja dokumentide allkirjastamist hagejale meelde ei tuletanud. Vaidlust ei ole selles, et oktoobri- ja novembrikuus oli kostja võlgnevuses varasemate arvete tasumisega. Hageja pöördus
  6. oktoobril 2021 kostja poole, viitas tekkinud võlgnevusele ning uuris, kas võib ennast eemaldada MTR-st. Kostja vastas
  7. oktoobril, et hageja olemasolu MTR-s on endiselt vajalik, lubas võlgnevuse oktoobri lõpuks likvideerida (e-kirjas ilmselt ekslikult märgitud „septembri lõpuks“) ning viitas allkirjastamata aktidele. (dtl 30)
  8. oktoobri 2021 seisuga allkirjastamata akti on hageja seaduslik esindaja samal päeval allkirjastanud (hageja
  9. novembri 2022 seisukoha lisa 17). Kostja ei täitnud lubadust oktoobri lõpuks võlgnevus likvideerida ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks
  10. oktoobril 2021 ja
  11. novembril 2021 allkirjastamiseks edastatud dokumentide allkirjastamise vajadust hagejale meelde tuletanud. Hageja seaduslik esindaja oli kantud jätkuvalt majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna kuni
  12. detsembrini
  13. Kohus on eelnevalt leidnud, et tasu oli kokku lepitud sh selle eest, et hageja seaduslik esindaja oli kantud majandustegevuse registrisse kostjaga seotud pädeva isikuna. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostjal ei olnud õigust tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja oli oma kohustused suuremas osas täitnud. 9.

§ 113

lg 1 I lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama sätte II lause

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 76,10 eurot, mis moodustub alljärgnevalt: Arve nr Maksetähtaeg Summa (eurot) Viivise algus Viivise lõpp Viivise kestus (päeva) Viivise Viivise määr (% summa päevas) (eurot) 20/21 09.08.2021 500,00 10.08.2021 21.03.2022 224 0,02 22,40 23/21 13.09.2021 500,00 14.09.2021 21.03.2022 189 0,02 18,90 28/21 04.11.2021 1000,00 05.11.2021 21.03.2022 137 0,02 27,40 33/21 06.01.2022 500,00 07.01.2022 21.03.2022 74 0,02 7,40 Kokku: 76,10 4 10. Arvestades hageja nõuet ja kooskõlas TsMS §-ga 367, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks alates 22. märtsist 2022 välja viivise protsendina põhinõudest

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 11. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 385 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3070,40 eurot (sh käibemaks). Lisatud spetsifikatsioonist nähtub, et hageja lepingulise esindaja osutas hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks), esindaja ajakulu oli kokku 19 tundi ja 41 minutit. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, riigilõivu osas on hageja menetluskulud seega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt sisaldab lepingulise esindaja kulu sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega seotud kulu (ajakulu 45 minutit, tasu 97,50 eurot, millele lisandub käibemaks). Kooskõlas TsMS §-ga 4842 kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud (lisaks riigilõivule) hüvitamisele 20 euro ulatuses. Lisatud spetsifikatsioonist sisaldab lepingulise esindaja kulu sh istungile sõidu ja sõiduaja kulu (ajakulu 4 tundi, tasu 520 eurot, millele lisandub käibemaks). Kohus märgib, et lepingulise esindaja istungile sõidu ja sõiduaja kulu hüvitamine lepingulise esindaja tunnitasu alusel ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, milles sõidukulu seisneb. Sõidule kulunud ajakulu kuulub hüvitamisele analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga (vt Riigikohtu
  2. septembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p-d 12-13). Korra alates
  4. detsembrist 2018 kehtiva redaktsiooni § 151 lg 1 p 4 alusel peab kostja hüvitama hageja esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Ülejäänud osas (14 tundi ja 56 minutit) loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr ei ületa sarnase õigusteenuse eest tavapäraselt makstavat tasu. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane. TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2770,60 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 2365,60 eurot (14 tundi ja 56 minutit x 130 eurot tunnis + 30 eurot + käibemaks 20%).
  5. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.