Obsah (4)

§ 338§ 363§ 371§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Kohtujurist Katre Kolk Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12395 Tsiviilasi P. V. P. V. kaudu esit

) § 371 lg 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid; 10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Esitatud avaldus ei vasta

§ 338ja § 363 sätestatud vorminõuetele.

Kohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlus on tsiviilasi, mis tuleb lahendada hagimenetluse korras. Seega tuleb avaldajal esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus ja tasuda ka riigilõiv. 4.

§ 338

lg 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis mh: menetlusosaliste andmed ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed (p 1); asja põhisisu (p 3); menetlusosalise esitatav taotlus (p 5); taotlust põhjendavad asjaolud (p 6).

§ 363

lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tuleneb, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.
2. Avalduse kohaselt on avaldaja eesmärk täitemenetluste lõpetamine. Avaldaja viitab sellele, et täitemenetluses sundtäidetavate võlanõuete aluseks olnud laenulepingute sõlmimise ajal oli R. S. eestkoste all ning tal puudus õigus iseseisvalt tsiviilõiguslikke tehinguid teha. Avaldusest nähtuvalt on R. S. üle seatud eestkoste alates
3. aastast.
4. Täitemenetluse registri andmetel täidetakse avalduses märgitud täiteasjades jõustunud kohtulahendeid. Esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldaja soovib tugineda asjaoludele, mis on tekkinud pärast täitemenetluse aluseks olevate kohtulahendite jõustumist. Seega ei ole avalduses esile toodud asjaoludel praegu võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada.
5. Tulenevalt eeltoodust on avalduses esinevad puudused niivõrd ulatuslikud, et praegusel juhul ei ole otstarbekas anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu kohus keeldub

§ 371lg 1 p 9, 10 ja § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, siis ei lahenda kohus avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust. 2 9. Kohus selgitab, et avaldajal on võimalik esitada uus, korrektne nõuetele vastav hagiavaldus, milles märkida mh pooled ja TMS § 221 toodud eeldused. Hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt riigilõivuseaduses sätestatud määras. 10.

§ 168lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida avaldajal tuleks hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) Gerty Pau Kohtunik 3