Obsah (13)

§ 371§ 177§ 168§ 619§ 663§ 657§ 662§ 442§ 754§ 620§ 718§ 368§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1430 Kohtua

) § 371 lg 1 pde 4 ja 7 alusel. 2.1. Kostja viitas

§ 371

lg 1 p-le 7 ja märkis, et vahekohtu menetluses nõudis kostja hagejalt ostu-müügilepingu rikkumise tõttu leppetrahvi tasumist 5 000 000 eurot. Käesolevas asjas nõuab hageja ostu-müügilepingu, mh selles sisalduva vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamist või alternatiivselt tunnustamist, et kostjal puudub leppetrahvi nõudeõigus. Seega on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse ese sama, mis vahekohtumenetluses – kostja nõuab leppetrahvi tasumist ning hageja väidab vastu, et leppetrahvi tasumise kohustust ei ole (kuna väidetavalt on leping ja vahekohtukokkulepe tühine). Käesolevas asjas esitatud hageja tuvastushagi ese on sama, sest hageja nõude eesmärk on saavutada tulem, mille kohaselt hageja ei pea 5 000 000 eurot leppetrahvi maksma. Vahekohtu otsus tehtud samade poolte vahel. 2.2. Kostja viitas

§ 371

lg 1 p-le 4 ja märkis, et 12.01.2023 tegi Ukraina Ülemkohus määruse asjas nr 824/83/22, millega jättis muutmata Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määruse, millega omakorda jäeti rahuldamata hageja taotlus tühistada 12.07.2022 vahekohtu otsus. Seega 12.01.2023 on jõustunud Ukraina Ülemkohtu otsus asjas nr 824/83/22, mis kuulub Eestis tunnustamisele.

§ 371

lg 1 p 4 ei saa tõlgendada viisil, et kohtusse pöördumise välistab vaid lahend, mis peab läbima täidetavaks tunnistamise menetluse Eesti kohtus, et saada tunnustamisele kuuluvaks. Maakohtu määrus ja põhjendused 3. Harju Maakohtu 14.04.2023 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

§ 177

lg-le 2 ning kostjal tuleb esitada menetluskulude nimekiri viie päeva jooksul alates määruse jõustumisest. 3 2-23-1430 4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

§ 371

lg 1 p 4 ja 7 alusel keelduda, kuna on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise ning samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend. 5. Olukorras, kus 03.12.2018 ostu-müügilepingust tulenev leppetrahvi nõue on lahendatud 12.07.2022 Ukraina vahekohtu otsusega, mida ei ole tühistatud või mille tunnustamisest ei ole Eestis keeldutud, tuleb hageja hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 7 alusel keelduda, kuna samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend. 12.07.2022 vahekohtu otsusest nähtuvalt on vahekohus tunnistanud vahekohtu kokkuleppe kehtivaks.

1. Vahekohtu kokkuleppe kehtivusele on andnud hinnangu Ukraina Ülemkohus asjas nr 824/83/22, jättes vahekohtu otsuse tühistamata. Seega on olemas ka välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
2. Lisaks märgib kohus, et hageja on esitanud vastuväited 12.07.2022 vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise, sh vahekohtu kokkuleppe kehtivuse kohta tsiviilasjas nr 2-22-
3. 8.

§ 168lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Alternatiivselt palub hageja hagi menetlusse võtta ning peatada menetlus seniks, kuni käib menetlus vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise asjas (tsiviilasi nr 2-22-13206).
2. Hageja palub ringkonnakohtul võtta vastu uued tõendid: Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määrus asjas nr 824/80/22 vahekohtu otsuse tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata jätmise kohta, 23.03.2023 ekspertiisiakt ja tõendid kostja ja Q seotuse kohta (s.o äriregistri väljavõte). Hageja selgitas, et Ukraina Ülemkohus on jätnud 09.03.2023 määrusega kostja avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna kostja ei esitanud kohtule vahekohtu otsuse aluseks oleva lepingu originaali või kinnitatud koopiat. Lisaks kinnitab määruskaebuse lisana esitatud ekspertiisiakt lepingu võltsimist.
3. Käesoleval juhul ei kohaldu

§ 371lg 1 p 4.

Kohus käsitles „välisriigi kohtu lahendina“ vastava sätte mõttes Ukraina Ülemkohtu määrust vahekohtu otsuse tühistamata jätmise kohta. Ukraina Ülemkohtus lahendas vaidlust vahekohtuotsuse tühistamise üle, mis ei ole samastatav vaidlusega vaidlusaluse lepingu ja selles sisalduva vahekohtukokkuleppe kehtivuse üle. Tegemist ei ole sama esemega ega sama alusega. Lisaks ei kuulu Ukraina Ülemkohtu määrus Eestis tunnustamisele ega täitmisele

§ 619ega § 620 alusel.

12.

§ 371lg 1 p 7 kohaldamiseks ei ole alust.

Hageja hinnangul saab sätte mõttes „kehtiv lahend“ tähendada üksnes välisriigi vahekohtu otsust, mis on Eestis tunnustatud või täidetavaks tunnistatud. Maakohus leidis, et „kehtiv“ on mis tahes vahekohtu lahend, mis ei ole tühistatud ning mille tunnustamisest ei ole keeldutud. Vahekohtu otsus, mis ei ole Eestis täidetav, ei oma Eestis õigusjõudu ega saa välistada kohtumenetlust Eestis algatatavas asjas. Kui kohus saaks keelduda hagi menetlemast pelgalt põhjusel, et on olemas Eestis tunnustamata vahekohtu lahend, puuduks hagejal võimalus katkestada nõuete aegumist. 4 2-23-1430

1. Hageja märkis ka, et Ukraina Ülemkohtu määrus vahekohtu otsuse tunnustamata jätmise kohta annab alust arvata, et otsust ei tunnustata ka Eestis. Ukraina Ülemkohus keeldus tunnustamise avaldust menetlemast New Yorgi konventsiooni art 4 alusel, st kuna puudub vahekohtu kokkulepe või selle nõuetekohaselt kinnitatud originaal. Kostja ei ole ka Eesti kohtumenetlustes suutnud esitada lepingu originaali, sest leping on võltsitud.
2. Igal juhul puudub nõuete samasus, mis välistaks hagi menetlemise. Vahekohtu menetluse esemeks oli kostja poolt hageja vastu esitatud leppetrahvi nõue. Hagejal on aga tuvastushuvi lepingu tühisuse tuvastamiseks. Vahekohtu seisukoht iseenda pädevuse kohta ei ole käsitletav menetluse esemena ega ole siduv ühelegi muule kohtule. Vahekohtu seisukoht, et vahekohtul oli pädevus lahendada leppetrahvi nõuet, omas õiguslikku mõju ainult konkreetses vahekohtu menetluses. See ei ole siduv Eesti kohtule. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja palus jätta rahuldamata hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks. Kostja leidis, et maakohus on õigesti jätnud hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p-de 4 ja 7 alusel.

Kostja selgitas, et ta esitas uue avalduse Ukraina apellatsioonikohtule vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks (asi nr 824/55/23) koos kinnitatud koopiaga originaal-müügilepingust. Kostja palus uue tõendina vastu võtta Ukraina apellatsioonikohtu 21.04.2023 määruse asjas 824/55/23, millega kohus otsustas kostja avalduse menetlusse võtta (juhul, kui kohus võtab tõendina vastu hageja esitatud Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määruse asjas 824/80/22). 16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 21 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 18. Menetlusosalised on 02.05.2023, 08.05.2023 ja 10.05.2023 esitanud määruskaebemenetluses uued tõendid. Ringkonnakohus võtab

§ 662

lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel asja materjalide juurde hageja 02.05.2023 esitatud Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määruse asjas 824/80/22 koos tõlkega ja kostja 10.05.2023 esitatud Ukraina apellatsioonikohtu 21.04.2023 määruse asjas 824/55/23 koos tõlkega ning Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määruse asjas nr 824/83/22 koos tõlkega. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata hageja 02.05.2023 ja 08.05.2023 esitatud ekspertiisiakti koos tõlkega ja äriregistri väljavõtte. Eeltoodud tõendid ei oma käesolevas menetlusetapis, s.o hagi menetlusse võtmise otsustamisel (s.o kas hagi menetlusse võtmisest tuleks

§ 371lg 1 p-de 4 ja 7 alusel keelduda), tähtsust.

1. Ringkonnakohus toob järgnevalt esmalt välja asjas tähtsust omavad asjaolud. 19.
2. 03.12.2018 sõlmiti poolte vahel õhusõiduki ostu-müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale õhusõiduki. Lepingu p 6.2 järgi tekkis ostuhinna tasumata jätmisel müüjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 5 000 000 eurot. Lepingu p-s 8.3 sisaldus vahekohtu kokkulepe Ukraina vahekohtu kasuks. Selle punkti kohaselt alluvad kõik vaidlused, lahkhelid või nõuded, mis on 5 2-23-1430 tekkinud sellest lepingust või sellega seoses, sh selle sõlmimise, tõlgendamise, täitmise, rikkumise, lõpetamise või kehtetuse osas, ad hoc vahekohtule. Lepingu p 8.3 järgi reguleerib vahekohtu kokkuleppe kehtivuse küsimust Eesti õigus. 19.
3. Ukraina ad hoc vahekohtu 12.07.2022 otsuses tuvastas vahekohus esmalt vahekohtu kokkuleppe kehtivuse ja enda pädevuse (otsuse p-d 7–8). Seejärel, vastuseks hageja (vahekohtu asjas kostja) vastuväidetele tuvastas vahekohus, et hageja antud volikirja tekst ei sisalda mingeid piiranguid ega väljaarvamisi volitustest, mida kostja on usaldanud W-le (otsuse p 99), ning et vahekohtu otsuse tegemise ajal ei ole kostja tõendanud lepingu kehtetuse fakti (otsuse p 102). Vahekohtu otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 03.12.2018 õhusõiduki ostumüügilepingu alusel leppetrahv 5 000 000 eurot. 19.
4. Hageja esitas Ukrainas avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks, kuid see avaldus on jõustunud lahendiga jäetud rahuldamata (vt Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrus, Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrus asjas nr 824/83/22). 19.
5. Kostja esitas Ukrainas avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. See avaldus jäeti Ukraina Ülemkohtu 09.03.2023 määrusega asjas nr 824/80/22 läbi vaatamata, kuna kostja ei olnud avaldusele lisanud vahekohtu kokkuleppe originaali või sellise kokkuleppe notariaalselt tõestatud ärakirja. Kostja on selgitanud, et ta on esitanud Ukraina apellatsioonikohtule uue avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks asjas nr 824/55/23 (koos kinnitatud koopiaga originaal-müügilepingust). 21.04.2023 määrusega võttis Ukraina apellatsioonikohus avalduse menetlusse. 19.
6. Kostja esitas 06.09.2022 Pärnu Maakohtule avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eestis. See tsiviilasi nr 2-22-13206 on maakohtu menetluses.
7. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud hagi 03.12.2018 vahekohtu kokkuleppe ja ostumüügilepingu tühisuse tuvastamise nõudes ning alternatiivselt vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõudes.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuid ei ole osaliselt tuginenud õigetele menetlusse võtmisest keeldumise alustele. Ringkonnakohus leiab esiteks, et asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 371

lg 1 p 4, vaid ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul tuleb jätta hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 2 p 2 alusel, kuna see nõue on perspektiivitu.

Vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõude ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise nõuded jäävad menetlusse võtmata

§ 371

lg 1 p 7 alusel, kuna samade poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi menetlusse võtmata jätmine on lõppastmes õige ja põhjendatud, saab ringkonnakohus – menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt – jätta maakohtu lahendi jõusse, muutes ja täiendades ise selle põhjendusi. •

§ 371lg 1 p 4 22.

Ringkonnakohus nõustub esmalt hagejaga, et käesoleval juhul ei esinenud alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 371

lg 1 p 4 alusel ning muudab vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade 6 2-23-1430 poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 22.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määruse puhul asjas nr 824/83/22 ei ole tegemist vaidlusega sama eseme kohta samal alusel. Ukraina Ülemkohtus lahendas vaidlust vahekohtu otsuse tühistamiseks, mis ei ole samastatav vaidlusega 03.12.2018 ostu-müügilepingu ja selles sisalduva vahekohtu kokkuleppe kehtivuse üle. Vahekohtu otsuse tühistamise otsustamisel ei hinnanud kohus samu asjaolusid, mida hindas vahekohus sisulist lahendit tehes. 22.2. Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrusest nähtuvalt on kohus kaebuse lahendamisel lähtunud Ukraina tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 lg-st 2 ja Ukraina seaduse „Rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu kohta“ § 34 lg-st 2, mille järgi võib vahekohtu otsuse tühistada juhul, kui: 1) pool, kes on esitanud avalduse tühistamiseks, esitab tõendid selle kohta, et:

1. a)üks vahekohtu kokkuleppe pooltest oli teovõimetu; või et see kokkulepe on kehtetu selle seaduse kohaselt, millele tuginedes pooled selle kokkuleppe koostasid, kuid taolise viite puudumise korral – Ukraina seaduse kohaselt; või
2. b)teda ei olnud vahekohtuniku määramisest või vahekohtumenetlusest nõuetekohasel viisil teavitatud või tal ei olnud muudel mõjuvatel põhjustel võimalik oma selgitusi esitada; või
3. c)otsus on tehtud vaidluses, mida vahekohtu kokkulepe ei näe ette või mis ei kuulu selle tingimuste alla või mis sisaldab otsuseid küsimustes, mis jäävad vahekohtu kokkuleppe piiridest välja, kuid juhul, kui otsuseid küsimustes, mis on hõlmatud vahekohtu kokkuleppega, saab eraldada nendest küsimustest, mida selline kokkulepe ei hõlma, siis võib tühistada vahekohtu otsusest ainult selle osa, mis sisaldab otsuseid vahekohtu lepinguga hõlmamata küsimustes; või kui
4. d)rahvusvahelise kaubandusliku vahekohtu koosseis või vahekohtumenetlus ei vastanud poolte kokkuleppele, välja arvatud juhul, kui selline kokkulepe on vastuolus seadusega, millest pooled ei või kõrvale kalduda, või sellise kokkuleppe puudumise korral, ei ole seadusega kooskõlas; 2) kohus teeb kindlaks, et:
5. a)vastavalt seadusele ei saa vaidlus, võttes arvesse selle eset, olla antud otsustamiseks üle rahvusvahelisele kaubanduslikule vahekohtule; või
6. b)vahekohtu otsus on vastuolus Ukraina avaliku korraga. 23. Seega oleks vahekohtu otsus kuulunud tühistamisele vaid juhul, kui oleksid olnud täidetud eeltoodud sätetes välja toodud eeldused. Arvestades eeltoodut, ei andnud Ukraina Ülemkohus hageja kaebust lahendades hinnangut sellele, kas 03.12.2018 õhusõiduki ostu-müügilepingu puhul on tegemist kehtiva lepinguga ja kas sellest tuleneb kostjale leppetrahvi nõudmise õigus. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määruse puhul tegemist

§ 371

lg 1 p-s 4 viidatud lahendiga, mis on tehtud vaidluses sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab seetõttu samas asjas uue kohtusse pöördumise. •

§ 371

lg 1 p 7 ja lg 2 p 2 24.

§ 371

lg 1 p 7 kohaldamiseks peab samade poolte vahel olema sama eseme kohta samal alusel vahekohtumenetluses tehtud kehtiv lahend; samuti kuulub see alus kohaldamisele, kui toimub vahekohtumenetlus sellises asjas. Toimikust nähtuvalt on Ukraina ad hoc vahekohtu 12.07.2022 otsusega mõistetud hagejalt kostja kasuks välja 03.12.2018 õhusõiduki ostumüügilepingu alusel leppetrahv 5 000 000 eurot. Asjas puudub vaidlus, et vastavat vahekohtu 7 2-23-1430 otsust tühistatud ei ole. Hageja avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks on jäetud Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrusega rahuldamata. Ukraina Ülemkohtu 12.01.2023 määrusega asjas nr 824/83/22 jäeti Kiievi apellatsioonikohtu 31.10.2022 määrus muutmata ja hageja kaebus rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva vahekohtu lahendiga. 25. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et

§ 371

lg 1 p 7 mõttes saab „kehtiv lahend“ tähendada üksnes välisriigi vahekohtu otsust, mis on Eestis tunnustatud või täidetavaks tunnistatud. Sellist tõlgendust ei toeta ka asjaomane säte tervikuna, kuna menetlusse võtmisest keeldumise aluseks oleks ka olukord, kui sellises asjas vahekohtumenetlus alles toimub. Siiski leiab ringkonnakohus, et hageja maakohtusse esitatud hagiavalduse nõuded tervikuna ei vasta määratlusele „samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel“. Õiguskirjanduses on

§ 371

lg 1 p 4 kohta selgitatud, et menetlusse võtmata jätmise määruse aluseks saab olla üksnes varasema otsuse või menetluse lõpetamise määruse resolutsioon, millest selgub piisava täpsusega, millist asja on poolte vahel varem arutatud. Seega on tähtis varasema lahendi resolutsiooni selgus ning ühemõttelisus (

§ 442lg 5).

Ringkonnakohtu hinnangul kehtib sama põhimõte ka vahekohtu otsuse puhul (st

§ 371lg 1 p 7).

25.1. Käesoleval juhul on 12.07.2022 vahekohtu otsusega mõistetud hagejalt kostja kasuks leppetrahv 5 000 000 eurot 03.12.2018 ostu-müügilepingu alusel. Seega käsitleb vahekohtu otsuse resolutsioon leppetrahvi nõuet, kuigi selle nõude rahuldamise eelduseks on olnud esmalt vahekohtu kokkuleppe kehtivuse ja vahekohtu pädevuse tuvastamine (otsuse p-d 7–8). Vahekohtu otsusest nähtub, et hageja ei ole vaielnud vahekohtu menetluses vahekohtu kokkuleppele vastu. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt oma menetluslike õiguste kasutamata jätmine vahekohtus ei anna õigust vahekohtu kokkuleppe vaidlustamiseks uue hagimenetluse algatamiseks. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et

§ 371

lg 1 p 7 ei võimalda menetleda hagiavaldust, milles on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 371, p 3.3.7). 25.2. Kuna vahekohus pidas vahekohtu kokkulepet kehtivaks, siis sai ta hinnata ka pooltevahelise lepingu kehtivust (vahekohtu otsuse p-d 99–103) ning leppetrahvi nõuet. Vahekohus rahuldas kostja leppetrahvi nõude, seega on hageja nõue vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise ja leppetrahvi nõudeõiguse puudumise tuvastamise kohta samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel esitatud nõue.

§ 371

lg 1 p 7 kohaldamiseks võib esitatud hagi alus ja ese olla ka vastassuunaline sellele, mida lahendati vahekohtu menetluses. Eeltoodust lähtuvalt on hagiavalduse selles osas menetlusse võtmisest keeldumine

§ 371lg 1 p 7 alusel põhjendatud.

26. Mis puudutab hageja nõuet tuvastada vahekohtu kokkuleppe ja ostu-müügilepingu tühisus, siis leiab ringkonnakohus, et hagiavalduse selle nõude osas menetlusse võtmisest keeldumisel ei saa tugineda

§ 371

lg 1 p-le 7, kuna vahekohtu otsuse resolutsioonis ei ole võetud seisukohta müügilepingu kehtivuse kohta. See-eest on nõue kohtu hinnangul perspektiivitu (

§ 371lg 2 p 2) järgmistel põhjustel.

26.1. Kostja on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eestis (tsiviilasi nr 2-22-13206).

§ 754

lg 1 järgi tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele välisriigi vahekohtute otsuseid üksnes vastavalt New Yorgi

1. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile (konventsioon) ja teistele välislepingutele. Konventsiooni art 4 näeb ette vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatavad dokumendid ja art 5 alused otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks. Seega peab kohus tsiviilasja nr 2-22-13206 8 2-23-1430 menetluse käigus hindama konventsiooni asjaomaseid sätteid, enne kui ta teeb otsuse 12.07.2022 vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta. 26.
2. Muu hulgas saab – kui menetlusosaline sellele tugineb – maakohus konventsiooni art 5 lg 1 p a järgi kontrollida, kas vahekohtu kokkulepe on seaduse, mille alusel see on sõlmitud, või sellekohase viite puudumisel riigi, kus otsus tehti, õiguse järgi kehtiv. Samuti saab maakohus kontrollida konventsiooni art 5 lg 2 alusel, kas lahkheli põhiküsimust sai lahendada vahekohtu kaudu selle riigi seadusandluse alusel (p 1) ja kas otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga (p 2). Viimati nimetatud sätte kohta on Riigikohus selgitanud, et selle all mõeldakse avalikku korda ning et Eesti avaliku korraga oleks vastuolus eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd ka

§ 620lg 1 p 1) täiesti võõras õigusarusaam.

Nii on Riigikohus leidnud, et see säte ei võimaldaks vahekohtu otsust tunnustada nt juhul, kui Eesti riigisisene õigus (

§ 718

lg 2) ei võimalda üldse vahekohtumenetluses asja lahendada (RKTKm 12.12.2018, 2-18-4731, p 15.2; vt ka vt RKTKm 11.04.2018, 2-16-15675/26, p 24). 26.3. Eeltoodust nähtuvalt hinnatakse tsiviilasja nr 2-22-13206 menetluses seda, kas 12.07.2022 vahekohtu otsus kuulub Eestis tunnustamisele ja täitmisele. Seega lahendatakse selles asjas sama küsimust, millele – küll kostjale vastupidises suunas – soovib hageja saada vastust käesolevaga hagiga. Kui kostja soovib vahekohtu otsuse tunnustamist, siis hageja seda, et seda otsust ei oleks leppetrahvi väljamõistmise osas võimalik täita (hageja on ka hagiavalduses märkinud, et ainus õiguslik tagajärg, mida ostu-müügilepinguga püüti saavutada, oli selles sisalduv leppetrahvi nõue, hagiavalduse p 48 c). Sellise eesmärgi saavutamiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ega perspektiivne eraldi uues menetluses vahekohtu kokkuleppe vaidlustamine koos ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudega, vaid hageja samasisuliste õiguste kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-22-13206 toimuvas menetluses. Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole võimalik käesoleva hagiga saavutada taotletavat eesmärki – mitte maksta vahekohtu otsusega välja mõistetud leppetrahvi. Küll võib sellise eesmärgi saavutada vahekohtu otsuse tunnustamise menetluses, kui Eesti kohtud vahekohtu otsust ei tunnusta. Mis puudutab müügilepingu tühisuse eraldi tuvastamist, siis puudub hagejal kohtu hinnangul selleks õiguslik huvi, mis on tuvastusnõude menetlemise eelduseks (

§ 368lg 1).

27. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

alusel, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused enda põhjendustega

§ 371lg 1 p 7 ning § 371 lg 2 p 2 kohta.

28. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 9