← Eesti

1-22-3614/31

Obsah (8)§ 121§ 76§ 78§ 75§ 266§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-3614 (22278000399) Kohtulahend Tartu Maakohtu 26.08.2022 otsus Raoul Rudisaa

§ 121

lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Menetluse ese Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Kaari Tehver Süüdimõistetu Raoul Rudisaar (isikukood: 37911042739; elukoht: xxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: 1. Vabastada Raoul Rudisaar temale Tartu Maakohtu 26.08.2022.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-22-3614 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2.

§ 76

lg 5 alusel määrata Raoul Rudisaarele katseaeg 6 (kuus) kuud ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Katseajal on Raoul Rudisaar kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxx x-xx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Raoul Rudisaarele katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata Raoul Rudisaarele katseajaks kohustusena mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased).

  1. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
  2. Raoul Rudisaar on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.08.2022 otsusega

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 7 kuud vangistust ja on süüdi tunnistatud

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Raoul Rudisaarele liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati Raoul Rudisaare eelvangistuses viibitud aeg 25.03.2022.a.

– 27.03.2022.a., s.o 3 päeva karistusaja hulka ning Raoul Rudisaarele mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel moodustati liitkaristus Raoul Rudisaarele Tartu Maakohtu 25.07.2022.a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4447 mõistetud karistusega 1 aasta vangistust, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja Raoul Rudisaarele mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

  1. Süüdimõistetu Raoul Rudisaar viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 23.07.2022 ja lõpeb 19.01.
  2. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 22.04.
  3. Kohtule on esitatud süüdimõistetu kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Raoul Rudisaar kriminaalkorras karistatud viiel korral, üks arhiveeritud karistus. Kannab kolmandat vangistust. Varasemalt on karistada saanud joobes juhtimiste ja karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. Praegust karistus kannab kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Varasemaga võrreldes on suurenenud vägivaldse käitumise tõenäosus, kuid vähenenud joobes juhtimisega kaasnev oht ühiskonnale. Kuriteod on toime pannud impulsiivselt. Kõikide kuritegude toimepanemise põhjused on samad alkoholisõltuvus, impulsiivsus, kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemide lahendamise oskused. Kinnipeetava Raoul Rudisaare individuaalse täitmiskava täitmise ja vangistuse jooksul käitumise osas on välja toodud järgnevad asjaolud. Ajavahemikus 07.02-21.03.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kuni
  4. aasta jaanuarini töötas Tallinna Vanglas majandustöödel ning alates
  5. aasta veebruarist töötab Tartu vanglas majandustöödel. Samuti on märgitud, et Raoul Rudisaarel distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. 2 Kinnipeetava iseloomustuses antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Märgitakse, et isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond ja juhuslikud isikud. Oht seisneb mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega ohustab kaasliiklejate turvalisust ning ühiskonda laiemalt. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega võib tekitada füüsilist valu ja kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui jätkab alkoholi tarbimist ning teeb joobes olles impulsiivseid otsuseid. Impulsiivse käitumise soodusteguriks on ka konfliktiolukord, kus alkoholijoobe tõttu ei suuda probleeme lahendada sihipäraselt. Ohtu suurendab asjaolu, et kinnipeetaval on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla Raoul Rudisaare tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Raoul Rudisaare tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata talle

§ 76

lg 5 alusel käitumiskontroll ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 19.01.2024, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks Raoul Rudisaart kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2 ja 7 alusel lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi - alkoholi kuritarvitamine on isiku kuritegude üheks toimepanemise põhjusriskiks; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Raoul Rudisaare tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

  1. Kohtuistung 25.08.
  2. Süüdimõistetu Raoul Rudisaar avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Vabaduses olles allub kriminaalhoolduse nõuetele. Kriminaalhooldaja ettepandud kohustused sobivad talle. Alkoholi probleemiga tegelemiseks otsib endale töö ja katsub oma lähedastega rohkem aega veeta ja hoiab eemale ringkonnast, kes joovad. Tal oleks väga hea meel, kui saaks endale perekonna luua. See oleks normaalne edasiminek. Hetkel käib Tartus ühes firmas plaatijana tööl ja soovib seal edaspidi ka tööl käia kriminaalhoolduse ajal. Tema elukohas ei ole töökohti. Ta peab seda elukohta kriminaalhooldaja nõusolekul vahetama. Lähedaste isikutega on suhted väga head. Suhtleb nendega pidevalt telefoni teel, käis ka kodukülastusel ja lähedased ootavad tema ennetähtaegset vabanemist. Eluviisitreeningu programmist sai aru, et alati ei tasu negatiivselt mõelda, kuna mõtlemises on palju kinni. Alkohol on mõjutanud tema mõtlemist. Ta on usklik inimene. Ta kahetseb seda, et tal on nii palju aastaid raisku läinud, karistus on mõjunud. II Kohtu põhjendus 3.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Raoul Rudisaar on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega 3 vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral olemas elukoht ja toetavad lähedased, kellega on tal väga head suhted. Suhtleb nendega telefoni teel ning on käinud ka kodukülastusel. Süüdimõistetu väitel käib ta hetkel Tartus ühes firmas plaatijana tööl ja soovib seal ka edaspidi kriminaalhoolduse ajal tööl käia, kuna tema elukohas ei ole töökohti. Süüdimõistetu on vangistuse vältel läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vanglas majandustöödel. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Elukoha, töökoha ja toetavate lähedaste olemasolu ning vangistuses korrektne käitumine ja sotsiaalprogrammi läbimine annavad kohtu hinnangul alust järelduseks, et süüdimõistetul on ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral olemas tingimused katseaja edukaks läbimiseks ja ta suudab väljapool vanglat käituda seaduskuulekalt. Uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks on varasem alkoholi tarvitamise harjumus. Raoul Rudisaart on korduvalt karistatud kuritegude eest, mille soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Raoul Rudisaar väitis kohtuistungil, et vangistusest vabanemise korral alkoholi probleemiga tegelemiseks otsib endale töö ja püüab oma lähedastega veeta rohkem aega ning hoida eemale ringkonnast, kes tarvitab alkoholi. Antud juhul on oluline, et süüdimõistetu tunnistab ja teadvustab alkoholi võimaliku kuritarvitamisega kaasnevaid probleeme ja suudab oma käitumist analüüsida. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisest tulenevalt on süüdimõistetul teadmised ja oskused alkoholi tarbimisharjumuste muutmiseks, mis viib lõpptulemusena alkoholi tarvitamisest loobumiseni. Kohus leiab, et Raoul Rudisaar on motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt.

§ 76

lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Kohus märgib, et Raoul Rudisaare poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Raoul Rudisaar tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Raoul Rudisaare üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Raoul Rudisaar rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Raoul Rudisaar vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb Raoul Rudisaarele määrata katseaeg 6 kuud ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Raoul Rudisaarele katseajaks määrata täiendava kohustustena

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.