KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-22-18624 Tsiviila

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. 2

1. Avaldaja väide, et tsiviilasjas nr 2-22-9163 tehtud 07.10.2022 määrusest tuleneb, et täitemenetlus tuleb lõpetada ka täituri tasu otsus(t)e suhtes, ei ole õige. Nimetatud määrusega lõpetati nõude täitmine aegumise tõttu ning punktis 15 on eraldi välja toodud, et avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Täitemenetlus seadustiku (TMS) § 37 lg 1 kohaselt on täitekulu ka kohtutäituri tasu.
2. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et täitur ei saa teha uut otsust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) järgi kui kohtutäitur või kohus lõpetab täitemenetluse sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu, ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul on kohtutäituril kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu
3. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning KTS § 412 sisutühjaks (Tartu Ringkonnakohus 31.05.2022 määrus tsiviilasjas 2-21-13633 p 7). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtutäitur tegi põhjendatult uue tasu väljamõistmise otsuse 01.11.2022 ning see ei ole aegunud.
4. KTS § 412 alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. 01.11.2022 tasuotsuse on märgitud, et sissenõudmata nõude suurus on 139009,53 eurot. 50% põhitasust on 2250, millele lisandub käibemaks 450 eurot (KTS § 32 lg 3, § 35 lg 1). Järelikult on kohtutäitur nõudnud tasu maksimummääras. Kohtutäitur ei ole küll 01.11.2022 otsuses põhjendanud, miks on põhitasu maksimummääras, kuid on sisulised põhjendused esitanud nii 02.12.2022 otsuses kui ka 09.01.2023 kohtule esitatud seisukohas. Põhjendustest nähtub, et täiteasja 034/2010/2444 on menetletud üle 10 aasta ning täiteasja pabertoimikus on kokku 484 lehekülge, millele lisandub digitaalsed materjalid alates 2019 aastast. Täiteasjas on tehtud üle mitmekümne täitetoimingu, teostatud korduvaid kinnisvara arestimisi, korraldatud arestitud vara suhtes korduvaid enampakkumisi ning lahendatud korduvaid võlgniku avaldusi. Kohus leiab, et kohtutäitur on oma diskretsiooni tasu suuruse määramisel põhjendanud ja puudub alus kohtutäituri põhitasu suuruse osas kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 172

lg 2 teises lauses sätestakse, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 172

lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule 3 esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud

§ 172lg 7 lause 2 ja lg 10 järgi avaldaja kanda.

Kuivõrd kohtutäituril ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus menetluskulud kindlaksmääramata ja välja mõistmata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4