Obsah (5)

§ 657§ 376§ 442§ 386§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-16706 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontš

§ 657lg 1 p 2).

1. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et võlgnik andis Osaühingule Rivera Grupp laenu perioodil 19.06.2012 – 09.07.2012 kogusummas 206 000 eurot; Osaühing Rivera Grupp on laenu tagastanud summas 93 500 eurot; kostja oli võlgniku juhatuse liige 29.06.2012 – 12.09.2019, võlgniku pankrot kuulutati välja 13.06.
3. Kolleegiumi arvates leidis maakohus ebaõigesti, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 sätestab, et juhatuse liikme vastu esitatava 6 nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Maakohus leidis ebaõigesti, et aegumistähtaja kulg algab ajast, mil kahju kandmine oli kindel (maakohtu arvates oli kahju kandmine kindel hiljemalt 2016.a lõpus). Riigikohus on 06.05.2015.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15 (p 23) selgitanud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei hakka kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest.
4. Hageja heidab kostjale ette, et ta ei olnud laenu andmisel piisavalt hoolas ja võttis põhjendamatuid riske. Hagiavalduse kohaselt tehti laenu viimane väljamakse Osaühingule Rivera Grupp 09.07.
5. Hagi esitati kohtule 28.10.2019, s.t rohkem kui viis aastat pärast viimast väljamakset ehk hageja väidetud kostja kohustuse rikkumist.
6. Samuti heidab hageja kostjale ette, et kostja ei taganud hageja laenulepingust tulenevat nõuet Osaühingu Rivera Grupp vastu. Kuna hageja heidab kostjale ette laenu tagamata jätmist, siis ka sellisel juhul toimus hageja väidetud juhatuse kohustuse rikkumine hiljemalt 09.07.2012, s.o kui tehti viimane laenu väljamakse. Ka sellel alusel on hagi esitatud rohkem kui viis aastat pärast hageja väidetud kostja kohustuse rikkumist.
7. Hageja hinnangul seisneb juhatuse liikme kohustuste rikkumine ka selles, et kostja ei nõudnud Osaühingult Rivera Grupp laenu tagasi. Kolleegium märgib, et apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, ning et pankrotihaldur ütles laenulepingu üles 28.10.2019 avaldusega. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu 10.04.2023 istungil, et laenu tagastamise kohustus tekkis alates laenulepingu ülesütlemisest ning laenuleping tuli üles öelda hiljemalt pärast seda, kui pankrotimenetluses selgus, et laenu ei ole võimalik tagasi saada. Kolleegium märgib, et PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega sai pärast pankroti väljakuulutamist laenulepingu üles öelda ja laenu tagasi nõuda üksnes pankrotihaldur. Kostjale ei saa ette heita laenulepingu ülesütlemata jätmist pärast pankroti väljakuulutamist. Seega, lähtudes laenulepingu ülesütlemist puudutavast hageja väitest, ei saa laenu tagasinõudmata jätmine olla kostja kui juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja on ka seisukohal, et arvestades Eesti Puidu Grupp OÜ poolt Osaühingule Rivera Grupp tehtud tagasimakseid, oli Osaühingul Rivera Grupp võimalus laen tagastada juba alates 2012.a lõpust. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on väitnud, et laenuleping tuli üles öelda hiljemalt siis, kui pankrotimenetluses selgus, et laenu ei ole võimalik tagasi saada, siis isegi kui lähtuda sellest, et eelmises lauses pidas hageja silmas seda, et juba alates 2012.a lõpust oli võimalik laenuleping üles öelda ja laen tagasi nõuda, mille tegemata 7 jätmist saab pidada kostja kohustuste rikkumiseks, siis sellel alusel on hagi esitatud rohkem kui viis aastat pärast väidetud rikkumist. Laenu mittetagastamisega seonduvalt on maakohus ka osundanud, et kostja on Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena koormanud ja võõrandanud kaks Osaühingule Rivera Grupp kuulunud kinnistut, samuti teinud Osaühingult Rivera Grupp iseendale väljamakseid. Maakohus on ka seisukohal, et Saare Finants OÜ-lt laenatud raha on Osaühing Rivera Grupp lihtsalt ära kulutanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelmärgitud tehingud ja toimingud ei puuduta kostja kui võlgniku juhatuse liikme kohustusi võlgniku ees. Need on seotud kostja kui Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikme tegevusega. Osaühingu Rivera Grupp juhatuse liikmena Osaühingu Rivera Grupp varaga tehtud tehinguid ja toiminguid ei saa käsitleda võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisena võlgniku ees.
8. TsÜS § 146 lg 4 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on 03.03.2021 otsuses kohtuasjas nr 1-17-2359 (p-d 64-67) selgitanud, et nimetatud norm võib olla kohaldatav ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, ning kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine on põhjendatud olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Riigikohus on 23.02.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-3736 (p 13) märkinud, et käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Samas piisab teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kolleegium märgib, et hageja ei ole tõendanud, et laenu andmisel oli algusest peale kostja tahteks, või et kostja algusest peale vähemalt möönis, et võlgnik ei saa laenu tagasi. Selle vastu räägib ka asjaolu, et perioodil 05.10.2012 – 20.12.2012 laen osaliselt, summas 93 500 eurot, tagastati. Eeltoodule tuginedes ei kuulu käesoleval juhul kümneaastane aegumistähtaeg kohaldamisele.
9. Kuna hagiavaldus on esitatud viis aastat pärast hageja väidetud kostja kohustuste rikkumist, siis on hagi aegunud ja tuleb jätta rahuldamata.
10. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja on menetluse käigus täiendanud kostjale etteheidetavaid tegusid, kuid kostja ei ole hagi muutmiseks nõusolekut andnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja täiendused ei ole käsitletavad hagi muutmisena, vaid faktiliste väidete täiendamisena, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid (

§ 376lg 4 p 1).

See ei eelda kostja nõusolekut. 35. Harju Maakohtu 31.10.2019 hagi tagamise määrusega seadis kohus hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale kuuluvatele korteriomanditele asukohaga Pikri tn 3-4, Tallinn summas 35 000 eurot, Sääse tn 5-17, Tallinn summas 50 000 eurot ja Padriku tee 63, Tallinn summas 40 000 eurot.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse 8 resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 36.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Hageja leiab, et menetluskulusid ei saa jätta halduri kanda, vaid need tuleb jätta võlgniku kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuna menetluspooleks on haldur, siis jäävad menetluskulud halduri kui poole kanda. Kohus selgitab, et PankrS § 541 lg 1 teise lause kohaselt on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. 37. Kostja menetluskuludeks on riigilõiv. Kostja on tasunud maakohtus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot ja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1500 eurot. Nimetatud summad tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Iris Kangur-Gontšarov 9