Obsah (8)

§ 15§ 1§ 31§ 22§ 150§ 14§ 9§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10112 Kohtuasi Liikumi

) § 1 lg-test 2 ja 3, § 22 lg 2 p-st 2, § 27 lg-st 5 ja § 31 lg-st

1. 8.
2. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu ja et pankrot tuleb jätta välja kuulutamata. Kohustusi on ajutine haldur esile toonud summas 981 165,48 eurot, sh pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded summas 351 790,99 eurot, 24 974,49 eurot võlgniku poolt tunnistatud kohustused ja 604 400 eurot kohustus, mille sissenõutavus on ebaselge (võlausaldaja ei ole pretensioone esitanud). 8.
3. Riigikohus on leidnud (nt määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 p 13), et kuigi juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse võlausaldaja nõude tõendatust ja selgust üksnes ajutise halduri määramisel (

§ 15

p 1 ja 4) ning nõude olemasolu või kuuluvus vaieldakse selgeks nõuete kaitsmisel ja tunnustamisel, ei ole võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus pankroti väljakuulutamise üle otsustamisel siiski tähtsusetud. Olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1

lg 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (

§ 1

lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (

§ 1lg 2 või 3 teine eeldus).

8.

1. Pankrotiavaldustes esitasid võlausaldajad nõuded kokku summas 239 036,30 eurot, s.o võlausaldaja I nõue 117 484,52 eurot ja võlausaldaja II nõue 121 551,78 eurot. Ajutine haldur on toonud aruandes välja, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded on summas 351 790,90 eurot, s.o võlausaldaja I nõue 126 594,62 eurot (põhivõlg 111 733,49 eurot ja viivised 14 861,13 eurot), võlausaldaja II nõue 126 917,26 eurot (põhivõlg 120 000 eurot ja viivised 6917,26 eurot) ja võlausaldaja II nõue 98 279,11 eurot (põhivõlg 91 151,50 eurot ja viivised 7127,61 eurot). Võlgnik vaidles pankrotiavaldustes esitatud nõuetele vastu. 8.
2. Maakohus jättis arvestamata võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja võlausaldaja II nõudega summas 126 917,26 eurot, kuna need on pankrotiavaldustes esitatud ja võlgniku poolt vaidlustatud, nõuded on suurenenud viiviste tõttu. Võlausaldaja II nõudele 98 279,11 eurot vaidleb võlgnik samuti vastu, kuid seda pankrotiavalduste menetlemise väliselt. Kohus saab selle nõudega arvestada, kuna eelviidatud Riigikohtu seisukoht käsitleb 5 2-21-10112 pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid. Lisaks saab arvestada võlgniku poolt tunnistatud kohustustega summas 24 974,49 eurot. Kohustuste suurus võib olla käesolevaks ajaks ka muutunud (tegu on jooksvate kohustustega, mis võivad olla tasutud ja samas võib olla lisandunud uusi jooksvaid kohustusi, kuna võlgniku näol on tegu tegutseva äriühinguga). Kolmandaks võimalikuks kohustuseks on 604 400 eurot, mille sissenõutavus on ebaselge. Võimalik, et võlgniku arvamus selle nõude aegumise kohta on ekslik, kuid kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et seda nõuet oleks püütud võlausaldaja Fondel Metals B.V poolt realiseerida. 8.
3. Vara väärtuseks on ajutine haldur hinnanud 1 207 980 eurot, sh raha 2622 eurot, nõuded ja ettemaksed 72 248 eurot, varud 28 428 eurot (väärtus võib olla kiirel realiseerimisel madalam) ja põhivara 1 104 682 eurot (mille väärtus on võlausaldajate hinnangul kajastatud ebaõigesti). Halduri hinnangul saab nõudeid pidada väärtuslikuks. Varud on haldur üle vaadanud ja arvestab nende väärtuseks võlgniku poolt avaldatu (väärtus võib olla väiksem kiirel realiseerimisel). Samuti arvestab haldur varana põhivara. Põhivara nimekirjas on mh Industrial metallurgical complex ESP+ (väärtus 749 836,59 eurot), mille osas on võlausaldajad toonud esile, et see on võõrandatud avalikul enampakkumisel hinnaga 46 750 eurot, seega on esiteks see vara müüdud ja teiseks ei saa selle väärtus olla nimekirjas märgitu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on esitanud hagi võlausaldaja II vastu nõudega „Tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus Sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee“ (tsiviilasi 2-21-11605). Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest
4. augusti 2021 kohtumäärusega ja tühistas
5. juuli 2021 hagi tagamise, kuid määrus ei ole jõustunud, sest määruskaebuse lahendamine on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Nimetatud menetluses esitatust nähtub, et võlgniku väitel on sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub pandileping, mille alusel oleks võlausaldajal õigus ahju võõrandada. Seega eksisteerib vaidlus selle üle, kas sulatusahi on kehtivalt müüdud või jätkuvalt võlgniku omandis. Maakohus leidis, et ajutine haldur ei ole eksinud, kui on käsitlenud antud juhul esinevas ebaselges olukorras sulatusahju võlgniku varana. Ajutine haldur on esitanud ka selgitused, et selle vara puhul esineb vaidlus. Samuti on vaidluse all sulatusahju väärtus. Sulatusahi on müüdud hinnaga 46 750 eurot, kuid selle väärtuseks on märgitud 749 836,59 eurot. Sulatusahju müügikuulutuses on märgitud, et ahi ei ole töökorras, millega saab eelduslikult selgitada väärtuste erinevust. Kui hinnata sulatusahju väärtuseks 46 750 eurot, siis võiks põhivara väärtuseks pidada 401 595,41 eurot ja kogu vara väärtuseks 504 893,41 eurot. Ajutise menetluse käigus on asjaolude kindlaks tegemise võimalused piiratumad kui pankrotimenetluses ning nt vara väärtus tehakse sageli kindlaks hinnanguliselt, eriti vara puhul, mille turuhinna kohta ei saa piisavaid andmeid müügiportaalidest. Seejuures saab lähtuda sellest, mis on varaks, selle seisukord, realiseeritavus. Ajutine haldur on vara üle vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Maakohtul ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus nõuete, varude ja muu põhivara väärtusele. 8.
6. Maakohus leidis, et võlgnikku ei saa pidada maksejõuetuks

§ 1lg 2 alusel.

Kui jätta välja pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded ja Fondel Metals B.V nõuded, mille sissenõutavus on teadmata, kuid nõuet teadaolevalt esitatud ei ole, siis suudab võlgnik maakohtu hinnangul täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. 8.8. Maakohus ei pidanud võlgnikku maksejõuetuks ka

§ 1lg 3 alusel.

Kui arvestada kohustusena Fondel Metals B.V nõuet ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid kohtul puudub alus pidada seda seisundit püsivaks. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, mitte ajutist maksejõuetust või makseraskusi. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks; pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis, 6 2-21-10112 kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla mööduv (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-20-7546, p 18). Maakohus arvestas sellega, et võlgniku puhul on tegu tegutseva äriühinguga, sh tegevus on jätkunud ka pärast ajutise halduri nimetamist, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja käesoleval ajal ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Varasemalt väiksemate nõuete osas täitemenetluste läbiviimine viitab pigem käibevahendite nappusele, mitte aga püsivale maksejõuetusele. Määruskaebus

1. Võlausaldajad esitasid määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määrus resolutsiooni p-de 1, 5–12 osas, st ajutise halduri aruande asja juurde võtmata jätmise ja uue halduri nimetamise taotluse rahuldamata jätmise, pankrotiavalduse rahuldamata jätmise, võlgniku pankroti välja kuulutamata jätmise, ajutise halduri tema ülesannetest vabastamise, avalduse tagamise abinõude tühistamise, käsutuskeelu tühistamise kohta teate avaldamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Võlausaldajad paluvad saata asja tühistatud osas esimese kohtule uueks arutamiseks. 9.
2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vaidlustatud määruses vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, jätnud neid kohaldamata ja on andnud väära hinnangu esitatud asjaoludele ja tõenditele või jätnud need hindamata. 9.
3. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16 (p 13) võetud seisukohad praeguses vaidluses kohaldatavad, kuna viidatud lahendis on Riigikohus leidnud, et võlgniku maksejõulisust hinnatakse vaidlustatud nõueteta, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ning ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Käesolevas asjas on ajutine haldur asunud aga seisukohale, et võlgnik ei ole maksejõuetu, mistõttu puudub võlausaldajate arvates alus hinnata võlgniku maksejõulisust vaidlustatud nõueteta. 9.
4. Isegi juhul, kui võlgnik on võlausaldaja nõuded vaidlustanud kohtus, siis on pankrotiavaldust menetleval kohtul kohustus kontrollida võlgniku vastuväidete põhjendatust. Maakohus on jätnud võlausaldajate nõuded arvestamata ilma neid kontrollimata ning sellega vähendanud võlgniku kohustusi vähemalt 253 511,88 euro võrra. 9.
5. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna arvesse saab võtta ainult sissenõutavaks muutunud kohustusi ning puuduvad andmed, et Fondel Metals B.V. nõuet oleks püütud realiseerida, tuleb Fondel Metals B.V. nõue summas 604 400 eurot jätta arvestamata. Fondel Metals B.V. kasuks on seatud kommertspant võlgniku varale summas 545 000,00 eurot ja võlgniku bilansis on seisuga
6. mai 2022 kajastatud kohustusi Fondel Metals B.V. ees summas 604 400 eurot. Võlgnik on selle nõude osas esitanud paljasõnalisi ja tõendamata vastuolulisi selgitusi, et ta on kõik kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, kuid teisalt on Fondel Metals B.V. nõue tõenäoliselt aegunud. Nõue ei saa samaaegselt olla rahuldatud ja aegunud. Maakohus oleks pidanud sisuliselt kontrollima Fondel Metals B.V. nõude olemasolu ning kohustama võlgnikku esitama on väidete kohta tõendeid. Nõude aegumine ei võta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 1451 lg 1 kohaselt pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel, mistõttu on Fondel Metals B.V.-l ikkagi õigus oma nõue maksma panna. 9.
7. Maakohus on valesti arvestanud võlgniku vara, suurendades seda põhjendamatult 749 836,59 euro võrra. Võlgniku vara, mis on kajastatud tema raamatupidamises väärtusega 749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot. Võlgnik on esitanud selle vara müügi osas tuvastushagi, mida ei ole veel menetlusse võetud. Isegi kui hagi menetlusse võetakse, kulub lahendini mitmeid aastaid ja selle aja jooksul ei ole võimalik võlgniku 7 2-21-10112 kohustuste rahuldamine nimetatud vara arvel. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks võlgniku vara võõrandamiseks puudus õigus ja miks seda vara saab käsitleda võlgniku varana. 9.
8. Kuna võlgnikul on tõendatud kohustusi kokku 981 165,48 eurot, kuid realiseeritavat vara on maksimaalselt summas 504 893,41 eurot (sh sulatusahi), võlgnik ei ole esitanud nõuetele sisulisi vastuväiteid ning võlgniku selgitused on vastuolulised, on ebatõenäoline, et võlgnik suudab esitatud nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku tõendatud kohustused ületavad tema varasid peaaegu kahekordselt ning ajutise halduri aruandest ja vaidlustatud kohtulahendist ei tulene, milliste sissetulekute arvel on võlgnikul võimalik esitatud nõuded rahuldada, siis tuleb asuda seisukohale, et võlgniku halb majanduslik olukord ei ole ajutine ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Menetlusosaliste seisukohad
9. Võlgnik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, võlausaldajate pankrotiavaldused läbi vaatamata ja menetluskulud võlausaldajate kanda.
10. Ajutine haldur määruskaebust ei toeta ja jääb oma varasema seisukoha juurde, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Menetluse edasine käik
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus on võlgniku maksejõulisuse tuvastamisel hinnanud kõiki tõendeid kogumis ega ole järelduste tegemisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659), v.a seoses võlausaldajate I ja II nõuete selgusega, mille osas tuleb osaliselt muuta ja täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
14. Maakohus jõudis vaidlustatud määruses järeldusele, et võlgnik ei ole

§ 1

lg 2 ega 3 tähenduses maksejõuetu, mistõttu tuli võlausaldajate pankrotiavaldused jätta rahuldamata (

§ 31

lg 1).

§ 31

lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

1. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus lubamatult arvestamata võlausaldajate nõuetega kokku summas 253 511,88 eurot. 8 2-21-10112 16.
2. Riigikohtu seisukoha järgi olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, kuid võlgnik vaidleb nõudele vastu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta (vt Riigikohtu
3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-16, p 13, 17; vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-13462, p 13.1). Seega on maakohus põhjendatult käsitlenud nõude selguse küsimust ning leidnud, et võlgniku vastuväidete tõttu ei saa kohus arvestada pankrotiavalduse menetlemisel võlausaldaja I nõudega summas 126 594,62 eurot ja võlausaldaja II nõudega summas 126 917,26 eurot. Ringkonnakohus märgib, et seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse üle. Nõude selgus on hinnanguline ja seotud kohtu kaalutlusõigusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui leidis, et eelnevalt märgitud võlausaldajate nõuded on ebaselged, mistõttu tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata nende nõueteta. Ringkonnakohus täiendab aga maakohtu määruse põhjendusi seoses nõuete selgusega. Võlgnik ja võlausaldaja I vaidlevad
5. septembril 2016 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse üle. Võlgnik vaidles võlausaldaja I nõudele vastu, kuna võlgniku väitel ei ole võlgnik lepingut sõlminud ega laenu summas 123 800 eurot saanud, laenulepingut tuleb hinnata koos ümbertöötlemise lepinguga nr 1609-03, millest tulenevad kohustused on võlgnik täitnud, samuti on täitmata nõude loovutamise eeldused ning võlgnik ei ole leppinud kokku võlausaldaja I nõude ostmises summas 25 000 eurot ega sellega võla olemasolu tunnistanud, vaid pooled pidasid üksnes läbirääkimisi. Seoses võlausaldaja II lepingust nr 200201 tuleneva nõudega 126 917,26 eurot on poolte vahel vaidlus, kas lepingu esemeks olev võlgniku valmistatav tiigel oli valmis ettenähtud ajaks, mis põhjustel jäi töö üle andmata ning millest oli tingitud töö üleandmise takistus, samuti kas töös esines puudusi ning kas võlausaldaja II on kehtivalt kokkuleppest taganenud. Ringkonnakohtu hinnangul ületaks poolte õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Nõude kontrollimisel tuleb hinnata kõiki võlgniku esitatud vastuväiteid, aga selleks vajalike asjaolude tuvastamine ja õiguslike hinnangute andmine väljub pankrotiavalduste läbivaatamise piiridest (vrd Riigikohtu 06.03.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Võlgnik põhistas piisavalt vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu on maakohus hinnanud õigesti võlgniku maksejõulisust ilma nimetatud nõueteta. 16.
6. Muuta tuleb vaidlustatud määruse põhjendusi seoses võlausaldaja II nõudega summas 98 279,11 eurot, mille osas vaidlevad võlgnik ja võlausaldaja pankrotiavalduse menetlemise väliselt. Maakohus leidis, et kuna seda nõuet ei ole pankrotiavalduse menetluses esitatud ja Riigikohtu seisukoht käsitleb pankrotiavalduse menetlemisel vaidlustatud nõudeid, saab kohus selle nõudega maksejõuetuse kindlakstegemisel arvestada. Ringkonnakohtu arvates tuleb siiski hinnata, kas teises tsiviilasjas vaieldav nõue on piisavalt selge või on võlgnik esitanud sellele põhjendatud vastuväited. Võlgniku ja võlausaldaja II vahel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-
7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt nõuab viidatud tsiviilasjas võlausaldaja II võlgnikult leppetrahvi kokku 23 500 eurot poolte vahel sõlmitud lepingute 200201 ja 200202 alusel, sissenõutavaks muutnud viivist 180,27 eurot ja edasiulatuvat viivist; kahjuhüvitist laenult tasutud intresside eest 30 212,71 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüritasu eest summas 36 642,9 eurot ja viivist; kahjuhüvitist alusetult makstud üüripinna kommunaalkulude eest summas 795,89 eurot ja viivist. Võlgnik on võlausaldaja II nõutele esitanud vastuväited. Võlgnik on märkinud, et leppetrahvinõue on alusetu, kuna see on esitatud hilinenult, võlausaldaja II ei ole tõendanud võlgniku poolt lepingu süülist rikkumist, leppetrahvinõuet tuleks vähendada, kuna lepingu nr 200201 seadme valmistamine viibis kolmandate isikute tõttu ja 200202 esemeks olnud seadmete valmistamise viivitus oli seotud võlausaldaja II tegevusega. Võlgnik leidis, et võlausaldaja II ja võlgniku vahel ei ole pandilepingut ning võlausaldaja II on 9 2-21-10112 oma väidetavat pandiõigust juba ka teostanud. Seoses intresside eest nõutava kahjuhüvitisega vaidles võlgnik, et ta ei ole 28.01.2021 laenulepingu osapool, võlausaldaja II väidetav kahju ei saanud võlgnikule olla ettenähtav. Seoses üüritasu nõudega märkis võlgnik, et ta ei ole võlausaldaja ja OÜ Letona Properties vahel sõlmitud üürilepingu osapool, talle ei ole teada selle lepingu tingimused ja seetõttu ta ei saa ka vastutada selle lepingu täitmise eest ning sellest lepingust tulenev kahju ei saa talle olla ettenähtav. Võlausaldaja II kommunaalkulude nõue on tõendamata. Võlgnikule ei ole teada, et võlausaldaja II soovis üüritud ruume kasutada seadmete ladustamiseks ning võlausaldaja ei ole kahjunõude puhul arvestanud poolte vahel 11.02.2021 sõlmitud kokkulepet. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik vaielnud kõikidele võlausaldaja II nõuetele tsiviilasjas nr 2-21-11362 vastu. Kolleegium leiab seetõttu, et käesoleval juhul on võlgnik esitanud võlausaldaja II nõudele sellised vastuväited ja tõendid, mille pinnalt avaldaja nõude selguse kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, s.o võlausaldaja II nõuet summas 98 279,11 eurot ei saa pidada selgeks nõudeks. 16.
8. Eeltoodust tulenevalt ei saa pankrotiavalduste menetlemisel võtta ühtset seisukohta võlausaldajate nõuete selguse kohta. Seetõttu pole ringkonnakohtul ka vaja ega võimalik vastata kaebuse väidetele konkreetsete asjaolude ja tõendite kohta. Samad väited ja tõendid saavad pooled soovi korral esitada nõuete üle peetavates hagimenetlustes. Maakohus jättis võlausaldajate I ja II nõuetega õigesti võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata.
9. Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Fondel Metals B.V. nõudega võlgniku vastu summas 604 400 eurot. Fondel Metals B.V. ei ole praeguses menetluses pankrotiavaldust esitanud. Maakohus on põhjendanud, et selle nõude sissenõutavus on ebaselge ning puuduvad andmed selle kohta, et Fondel Metals B.V. oleks püüdnud oma nõuet realiseerida. Maakohus märkis, et kui Fondel Metals B.V. nõuet arvestada kohutusena ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid puudub alus pidada seda seisundit püsivaks, sest võlgniku puhul on tegu aktiivselt tegutseva äriühinguga, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja võlgniku suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Ajutise halduri
10. juuli 2022 aruande lisast 7.2 nähtuvalt on võlgnik selgitanud, et võlgnik on enda kohustused Fondel Metals B.V. ees täitnud, Fondel Metals B.V. ei ole võlgnikule ühtegi rahalist pretensiooni esitanud ning isegi kui Fondel Metals B.V. oleks õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist nõudma, on nõue aegunud. Ka ajutine haldur märkis aruandes, et tulenevalt võlgniku selgitustest on see nõue võimalik potentsiaalselt lõppenuks lugeda. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku esitatud vastuväidete tõttu jättis maakohus õigesti Fondel Metals B.V. nõudega võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestamata ning on põhjendanud oma kaalutlusotsustust, miks võlgnik ei ole vähemalt püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajad tuginevad määruskaebuses TsÜS § 1451 lg-le 1, mille kohaselt ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Ajutine haldur on märkinud, et võlgniku ja vahelisele õigussuhtele kohaldub väidetavalt Šveitsi õigus. Seetõttu ei pruugi võlausaldajate viidatud säte olla Fondel Metals B.V. nõude puhul asjakohane. Lisaks on võlgnik väitnud, et kohustus on täidetud.
11. Pankrotimenetluses selgitab võlgniku varalise seisundi välja eelkõige haldur (vt Riigikohtu
12. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-17822, p 14.1).

§ 22

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt selgitab ajutine haldur välja võlgniku vara, sh võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Haldur leidis, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub, et haldur täitis oma ülesanded nõuetekohaselt ja puudub alus kahelda tema aruandes tuvastatus, et võlgniku varaline seis ei anna alust pankroti väljakuulutamiseks. Puudub alus uue ajutise halduri nimetamiseks ja/või ajutise halduri

1. juuli 2022 aruande asja 10 2-21-10112 juurde võtmata jätmiseks, nagu on taotlenud määruskaebuses võlausaldajad. Kuigi võlausaldajad halduri aruande ja vaidlustatud määrusega ei nõustu, ei tähenda see nende ebaõigsust. Võlausaldajad leiavad määruskaebuses, et kuna võlgniku vara, mis on raamatupidamises kajastatud väärtusega 749 836,59 eurot, on müüdud oksjonil hinnaga 46 750 eurot ning selle kohta võlgniku esitatud hagi ei ole menetlusse võetud (tsiviilasi nr 2-21-11605), ei oleks maakohus tohtinud käsitleda seda võlgniku varana või siis oleks kohus pidanud hindama sisuliselt võlgniku põhjendusi, miks selle vara võõrandamiseks puudus õigus. Ajutine haldur märkis aruandes, et võlgnikul on põhivara väärtuses 1 104 682,00 eurot, mida haldur arvestab varana, sh Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, mis on väidetavalt pandiõiguse alusel enampakkumisel realiseeritud ja mille osas on võlgnik esitanud tsiviilasjas nr 2-21-11605 tuvastushagi. Maakohus leidis ajutise halduri aruandele tuginedes, et olukorras, kus võlausaldaja II poolt müüdud sulatusahju osas on vaidlus, st võlgniku väitel on müüdud sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub leping, mille alusel oleks võlausaldajal II õigus ahju võõrandada, tuleb sulatusahju käsitleda võlgniku varana. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane teise tsiviilasja hagi alusel asjaolude ja nõude edulootuse hindamine, nagu võlausaldaja II on soovinud. Arvestades, et võlausaldajate ja Fondel Metals B.V. nõuded on ebaselged, katavad võlgniku muud varad peale Industrial metallurgical complex ESP+, mille üle vaieldakse, võlgniku tunnistatud kohustusi (varad summas 458 143,41 (1 207 980 – 749 836,59) ja mittevaieldavad kohustused summas 24 974,49 eurot). Nii ületab vara väärtus kohustuste summat ja võlgnik ei ole maksejõuetu. Lisaks on võlgnik vastuses määruskaebusele märkinud, et võlausaldaja II müüdud vara puhul ei ole tegemist kogu Industrial metallurgical complex ESP+-ga, vaid sulatusahi on üksnes väike osa sellest. Seetõttu ei saa võlgniku vara väärtust pidada eelduslikult väiksemaks kui võlgniku kohustusi, isegi kui arvestada kohustuste hulka ebaselge Fondels Metals B.V. nõue nagu on märkinud ka ajutine haldur ja maakohus.
2. Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise alus. Maakohus lähtus halduri aruandest ja põhjendas omakorda piisavalt, miks ei saa pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.
3. Võlausaldajad ei ole määruskaebuses põhjendanud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud jaotada teisiti. Maakohus jättis menetluskulud ja ajutise halduri tasu

§ 150lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel võrdselt võlausaldajate kanda.

Kuna vaidlustatud määrus jääb lõppjäreldustes muutmata, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.

1. Ajutise halduri tasu suuruse ja selle väljamõistmise osas ei ole avaldaja määruskaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda ajutise halduri tasu suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
2. Võlgnik on vastuses määruskaebusele taotlenud võlausaldajate pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et maakohus oleks pidanud keelduma pankrotiavalduse menetlusse võtmisest või peale menetlusse võtmist jätma need läbi vaatamata.

§ 14

lg 1 p 1 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast siis, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu.

§ 14

lg 1 p 2 kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus viidatud sätte alusel keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest siis, kui pankrotiavaldusest ei nähtu, et avaldaja võiks olla võlgniku võlausaldaja, s.t pankrotiavaldust esitama õigustatud isik (

§ 9lg 1).

Praegusel juhul sellise olukorraga 11 2-21-10112 tegemist ei olnud. Kolleegium märgib, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel asuda hindama nõude sisulist põhjendatust ja tõendatust, s.o kas nõue on selge ja sissenõutav. Seda ei hinnata mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, vaid ajutise halduri määramisel pärast võlgniku vastuväidete väljaselgitamist (

§ 15lg 3 p 1 ja 4) ja võlgniku maksejõulisuse hindamisel.

Võlausaldajad olid pankrotiavaldustes põhistanud piisavalt ka võlgniku maksejõuetust, mistõttu ei olnud alust keelduda pankrotiavalduste menetlusse võtmisest ega jätta neid läbi vaatamata

§ 14lg 1 p 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad Ts

MS § 171 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 alusel solidaarselt võlausaldajate I ja II kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 ja § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 24.

§ 32

lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse rahuldamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 12