MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 5 alusel määrata Livio Kummile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 07. august 2024.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
3. Katseajal on Livio Kumm kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx xx-x , xxxxxxx xxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Livio Kummile katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 4 alusel määrata Livio Kummile katseajaks kohustusena asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele.
lg 2 p 7 alusel määrata Livio Kummile katseajaks kohustusena mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.
MS § 238 lg 1 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni riigituludesse.
sätete alusel määrati mõistetud rahaline karistus Livio Kummi poolt tasumisele ositi täitmise tähtajaga 10 kuud. Tartu Maakohtu 06.12.2016 määrusega asendati rahalise karistuse tasumata osa 87,61 päevamäära, s.o 280,37 eurot 29 päeva vangistusega.
lg 1 alusel suurendati asenduskaristust Livio Kummile Tartu Maakohtu 16.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-132 9241 mõistetud 10 aasta 8 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 9 kuud ja 22 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates 16.10.
lg 2 p 4 järgi asuda tööle või võtta ennast töötukassas arvele kahe nädala jooksul vabanemisest;
lg 2 p 2 järgi mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 7 järgi mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega – mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et Livio Kummil on diagnoositud seksuaalsuunitluse häire ja lapsepõlvest alguse saanud käitumis- ning tundeelu häire. Ta pole võimeline puhtsüdamlikuks kahetsuseks, mistõttu on tema käitumise muutmine raskendatud. Ta ei oska teadvustada oma tegevuse tagajärgede tõsidust, mis omakorda näitab, et ta elab riskivat ja hoolimatut elu, kus kasutab ära endast nõrgemaid inimesi. Toime pandud kuritegude asjaolud on eriti rasked ja jõhkrad ning viimase kuriteo pani ta toime vangistuses, kus ta piinas enda kambrikaaslast. Viimase kuriteo toimepanemise ajal oli ta kaine, kuid varasemate kuritegude toimepanemise ajal oli ta alkoholijoobes. Kriminaalse käitumisega tegi Livio Kumm algust juba varajases lapsepõlves. Livio Kumm on kergesti mõjutatav ja ka väike kogus alkoholi võib vallandada kriminaalse käitumise. Positiivne on, et Livio Kumm on täitud ITK, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on toetavaid lähedasi ja vabanemise korral on tal kindel eluning töökoht. Vangistuses on tal olnud rohkesti psühholoogi nõustamisi ja rehabiliteerivaid tegevusi, mille taustal on tal suurenenud motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Alates 25.08.2022 on Livio Kumm paigutatud ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides on ta liikunud järelevalveta väljaspool vangla territooriumi ja ta on reegleid järginud. Samuti on Livio Kummil tugiisik, kes aitab tal toime tulla igapäevase elu korraldamisega vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on süüdimõistetul võimalik näidata ennast seadusekuulekast küljest riigi järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites. Kui ta peaks kohustusi rikkuma, kannab ta ära kandmata karistusosa tõenäoliselt reaalse vangistusena lõpuni. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Livio Kummi puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Livio Kummi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Livio Kummi kaitsja on kohtule esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et Livio Kummil on vabanedes olemas elukoht, ta jääb tugiisikuteenusele ning Viljandi Haigla kinnitus, et Livio Kumm asub vabanedes ravile. Kohtuistung 24.08.2023 Süüdimõistetu Livio Kumm avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda ja kinnitas, et vabaduses ei tarvita ta alkoholi ja käib tööl. Selline käitumine, nagu varasemalt on olnud, tema puhul ei jätku. Teab, mis tagajärjed siis on, kui tarvitab alkoholi. Alkoholist on pikalt eemal olnud ja ei tunne mingit vajadust üldse. On käinud poes ja tal ei teki mingit vajadust ega soovi osta alkoholi. On valmis täitma kohustusi, mis on katseajaks ette pandud kriminaalhooldusametniku poolt. Saab aru, et mitte grammigi alkoholi ei tohi tarvitada katseaja vältel. Vabaduses toetavad teda ema ja õde, kellega suhtleb ka vangistuse vältel. Tööle asub Txxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx x xxxxxxxxxx abitöölisena. Töötasu saab olema alammääras. Töötasu tõusust on tööandjaga rääkinud ja see võib tõusta 800 eurole. On valmis pöörduma Viljandi Haiglasse ravile. Leiab, et see on vajalik. 4 Süüdimõistetu kaitsja on seisukohal, et Livio Kumm on teinud kõik endast oleneva. Ta on ise pöördunud Viljandi Haigla poole, suhelnud asjatundjatega ja tal on võimalik vastavat ravi saada. Tal on olemas elu- ja töökoht ning talle on määratud tugiisik. Programmid on Livio Kummil läbitud. Kui ta peaks vangistuse lõpuni kandma, siis oleks ja käiks ta tööl, aga elukoht oleks vanglas. Kui ta vabaneb karistuse kandmise järgselt, siis resotsialiseerumine saaks olema väga valus. Oskused, kuidas edasi elada, tal puuduvad. Kriminaalhooldusel oleks praegusel juhul suur abi, et tagasi tulla ühiskonda. Kaitsja on vangla ja prokuröri lõppjäreldusega nõus, et Livio Kummi vabastamine praegu tingimisi enne tähtaega vangistusest oleks õigustatud. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Livio Kumm on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandikku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes
lõike 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist Livio Kummil vabanemisjärgselt kindla elukoha ja töökoha olemasolu. Ennetähtaegsel vabanemisel on tagatud süüdimõistetu Livio Kummile elukoht aadressile xxxx xx xx-x, xxxxxx Ennetähtaegselt vabanedes jääb Livio Kumm tugiisikuteenusele. OÜ Nxxxxxx Hxxxxxx on 02.05.2023 esitanud omakorda garantiikirja elukoha tagamise kohta. Viidatud aadressil asub elama üksinda. Kinnipeetav on teatanud vabanemise korral töökohaks puidutööstusettevõtte Txxxxxxx xxxxxxxxx OÜ, kus töötab ka käesolevalt. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt Txxxxxx xxxxxxxxx OÜ juhataja näeb võimalust, et Livio Kumm saab nende ettevõttes ka peale vanglast vabanemist tööd. Arvestades Livio Kummi oskusi ja vähest initsiatiivikust, saab ta jätkata töötamist lihttöölisena, mis paraku tähendab miinimumpalka. Samuti väärib positiivsete asjaoludena märkimist, et karistuse kandmise ajal on Livio Kumm omandanud põhihariduse ja kutsehariduse puidupingitöölise erialal. 25.08.2022 paigutati ta ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmise jätkamiseks. Alates 05.10.2022 on töötanud puiduettevõttes OÜ xxxxxxx xxxxxxxxxxx . 09.05.2023.a. seisuga oli vabanemisfondis 2175 eurot ning rahalised nõuded puuduvad. Livio Kumm on läbinud sotsiaalprogrammi Uus Suund kahel korral 2016 ja 2018. Rohkesti on olnud psühholoogi nõustamisi, väljendanud end positiivselt, kuid see ei garanteeri seda, et kinnipeetav käituks edaspidiselt seaduse kuulekalt, teisi ühiskonnaliikmeid austavalt. Positiivne on, et Livio Kummil puuduvad karistuse kandmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, tema käitumine vangistuse kestel on olnud rahuldav ning suhtumine ametnikesse hea. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Livio Kumm on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning tal on viis kehtivat kriminaalkaristust. Kaks viimast kuritegu on rasked isikuvastased süüteod. Esmalt karistati Livio Kummi hooldekodus viibiva eaka naisterahva vägistamises, mille tagajärjel viimane suri. Seejärel pani ta vangistuses toime kaaskinnipeetava piinamise. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb silmas pidada siiski, et aja jooksul kuriteo 5 asjaolude tähtsus väheneb (RKKK, nr 1-09-3703, p 9). Lisaks eeltoodule arvestab kohus negatiivse asjaoluna sedagi, et alkoholi tarvitamine on olnud Livio Kummi puhul kuritegude toimepanemise üheks peamiseks põhjuseks, kuna Livio Kumm pani valdavalt kuriteod toime alkoholijoobes. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades, leiab kohus, et karistus on Livo Kummi puhul oma eesmärgi täitnud ning esineb suur tõenäosus, et süüdimõistetu on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kinnitust selle kohta, et vangistuses viibimine on täitnud oma eesmärgi, annavad asjaolud, et süüdimõistetu on osalenud vanglas kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga ettenähtud sotsiaalprogrammides. Ta on omandanud põhihariduse ja eriala ning on osalenud tööhõives. Vangistuses on Livio Kummil olnud rohkesti psühholoogi nõustamisi ja rehabiliteerivaid tegevusi, mille taustal on tal suurenenud motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Alates 25.08.2022 on Livio Kumm paigutatud ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides on ta liikunud järelevalveta väljaspool vangla territooriumi ja ta on reegleid järginud. Samuti on Livio Kummil tugiisik, kes aitab tal toime tulla igapäevase elu korraldamisega vabaduses. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Livio Kumm vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus annab võimaluse ennetähtaegse vabastamisega süüdimõistetul Livio Kummil tõestada, et ta on võimeline edaspidi õiguskuulekalt käituma, täitma talle katseajaks määratud kohustusi ning et ta on teinud õiged järeldused enda varasemast käitumisest. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Livio Kummile riigi õigusabi summas 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Livio Kummilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.