Obsah (8)

§ 121§ 5§ 4§ 44§ 158§ 45§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1791 Haldusasi X kaebus Vabariigi Valitsuse määrusele "Automaatse bi

) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

§ 121

lg 2 p 1 ja p 2 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning 2 kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 2.1.

§ 5

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on halduskohtul volitus tühistada haldusakt või teha kindlaks selle õigusvastasus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 alusel on haldusakt üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 määrus nr 125 "Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus", siseministri 18.12.2015 määrus nr 78 "Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus" ja isikut tõendavate dokumentide seadus on õigusloovad aktid. Halduskohtul puudub volitus tühistada õigustloov akt (üldakt) või tuvastada selle õigusvastasus (sh põhjusel, et see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja/või põhiseadusega). Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, PSJKS § 2 p 1).

Seega ei ole kaebaja esitatud nõuded lubatavad. Samuti ei ole lubatav kaebaja poolne abstraktne nõue tuvastada PPA kestva tegevuse (PPA ei kustuta ID-kaardile salvestatud sõrmejälgi hiljemalt 90 päeva jooksul kaardi väljastamisest) vastuolu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/1157 olukorras, kus kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta. Halduskohtusse saab isik pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (

§ 44lg 1).

Arvestades, et kaebajal on olemas kehtiv ID-kaart ning ta ei ole oma sõrmejälgi andnud ning neid PPA-s ei säilitata, ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik vaidlustada pärast seda kui kaebajalt sõrmejäljed võetakse nende säilitamist PPA andmebaasis üle 90 päeva, esitades peale sõrmejälgede võtmist PPA-le konkreetse taotluse kaebaja sõrmejälgede kustutamiseks peale 90 päeva möödumist (tuginedes käesolevas asjas esitatud kaebuses viidatud Euroopa Liidu õigusele). Juhul kui PPA peaks kaebaja taotluse rahuldamisest keelduma, siis on kaebajal võimalik esitada vastavale keelduvale otsusele halduskohtule tühistamiskaebus koos kohustamiskaebusega sõrmejäljed kustutada tuginedes sellele, et sõrmejälgede säilitamine PPA andmebaasis on vastuolus põhiseadusega ning Euroopa Liidu õigusega. Vastava kaebuse lahendamise raames saab kohus kontrollida mh kehtiva õigusliku regulatsiooni vastavust põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele (

§ 158lg 4) sh vajadusel küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsust.

Kuivõrd sellist taotlust ei saa kaebaja PPA-le aga esitada enne kui kaebaja suhtes on vastav toiming PPA poolt teostatud (alles siis saab kaebaja esitada vastava ülal nimetatud taotluse PPA-le ning kui see on lahendatud kaebaja suhtes negatiivselt, saab pöörduda kohtu poole), siis järelikult hetkel puudub võimalus ka kaebuse muutmiseks. Teisisõnu on kaebus kohtule esitatud ennatlikult. 2.2. Kohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt võimude lahususe ja tasakaalu põhimõttest (PS § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Antud juhul vastav tingimus täidetud ei ole. Kohtule ei nähtu ka, et tegemist oleks sellise erandliku olukorraga, kus võiks olla lubatav keelamiskaebuse esitamine, samuti ennetavalt tuvastamiskaebuse esitamine (vt

§ 45lg 1 ja 2).

3 2.

1. Kohus juhib kaebaja tähelepanu ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
2. juuni 2019 määruse (EL) 2019/1157 liidu kodanike isikutunnistuste ning vaba liikumise õigust kasutavatele liidu kodanikele ja nende pereliikmetele väljaantavate elamislubade turvalisuse suurendamise kohta Artikli 10 lõikele 3, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandid oma õiguses selles punktis nimetatud andmete säilitamise tähtaegadest nende andmete töötlemiseks.
3. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 4. Kohus selgitab veel, et kuivõrd kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 ja 2 alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (

§ 104lg 5 p 2).

Vastuseks kaebaja 21.08.2023 päringule selgitab kohus, et riigilõivu tasumist mitme nõude esitamisel reguleerib

§ 104

lg 1, mis sätestab, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (vt ka RLS § 60). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 4