Väärteoasi nr 4-23-1508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2023.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-23-1508 Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Väärteoasi Silver Griin’i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Silver Griin, ik: 38912260288; elukoht: xxxx; kodakondsus: xxxx; töökoht: E OÜ Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Triinu Riigor esindaja RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Silver Griin 04.04.2023.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 30 (kolmekümmend) päeva. Silver Griin’i poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine: 24.05.2023.a kell 11:
- Toimetada Silver Griin karistuse kandmiseks PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald Harjumaa). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 1 24.05.2023.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 21.06.2023.a. Asjaolud ja menetluse käik: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik A. K. poolt on 04.04.2023.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1627481 selle kohta, et Silver Griin 04.04.2023.a kella 12:22 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pae tn 10, liikudes suunaga Tuletorni tn suunas, juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata reg. nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Silver Griin sellega LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et S. Griin on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning seda kavatsetult. Isik juhtis sõidukit Tallinna linnas ajal ja kohas, kus liiklustihedus on suur. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et isikut on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, seejuures määrati talle 2022.a lõpus karistuseks arest. Rahatrahvi isikule mõista ei saa, sest varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata ning rahatrahviga karistamine läheks vastuollu Riigikohtu praktikaga. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles isiku karistamist arestiga 20 päeva. Menetlusalune isik Silver Griin tunnistas end kohtuistungil süüdi ning märkis, et ta remondib nimetatud autot ning sõitis sellega remonditöökojast koju, sõitis teadlikult ilma lubadeta (tl 20), kuna auto oli vaja ülevaatuseks korda saada. Menetlusalune isik märkis, et on mitmeid asjaolusid, miks ta ei tohiks koheselt aresti kandma asuda, ta märkis, et saaks rahatrahvi maksta, samuti taotles ta enda karistamist üldkasuliku tööga. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - 04.04.2023.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 2); 04.04.2023.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 5); Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet (tl 6); 28.11.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 7); sõiduki detailandmete päringut (tl 9); Karistusregistri väljavõtet (tl 10-11); Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled taotlenud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles lisada kohtuasja materjalidele uuendatud Karistusregistri väljavõtte. Menetlusalune isik vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse ja lisas Karistusregistri väljavõtte materjalidele (tl 2829). 2 Kohtu järeldused: Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Silver Griin’i poolt. Kohtuistungil tunnistas Silver Griin end temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises süüdi (tl 20). Tema poolt 04.04.2023.a kella 12:22 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pae tn 10, liikudes suunaga Tuletorni tn suunas, mootorsõiduki Hyundai Sonata reg. nr xxxx juhtimine omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on fikseeritud 04.04.2023.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 2-2 pö). Samuti kinnitavad eelnimetatud rikkumise toimepanemist 04.04.2023.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5), millest nähtuvalt kõrvaldati Silver Griin sõiduki Hyundai Sonata reg. nr xxxx juhtimiselt 04.04.2023.a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega, menetlusaluse isik on otsusega tutvunud; 28.11.2021.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 7), millest nähtuvalt kõrvaldati Silver Griin sõiduki Mercedes-Benz E 240 reg. nr xxxx juhtimiselt 28.11.2021.a seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega, menetlusaluse isik on otsusega tutvunud; Transpordiameti liiklusregistri väljavõte (tl 6), millest nähtuvalt puudub Silver Griin’il juhtimisõigus. Kohus ei ole tuvastanud menetluslikke rikkumisi väärteoasja menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt (tl 2, 5). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, kui juht oli varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolli ja selles tehtud parandustega on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Menetlusalusele isikule anti kohtueelses menetluses võimalus anda ütlusi, ka oli tal see võimalus kohtus. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud Silver Griin’i poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohus on seisukohal, et Silver Griin pani temale süüks pandava LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega. Isik teadis, et ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, kuid asus sõidukit juhtima, ta tahtis seda. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Silver Griin on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik istungil küll vabandas, kuid tegemist ei ole puhtsüdamliku kahetsusega. Kohus märgib, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Käesoleval juhul ei saa arvestada isiku kahetsust, kuivõrd menetlusalune isik pani käesoleval juhul etteheidetava väärteo toime vähem kui aasata möödudes peale eelmist samaliigist väärtegu. Isik paneb väärtegusid toime pidevalt. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on Silver Griin’i korduvalt väärteokorras karistatud (tl 28-29), millede eest määratud rahatrahvid on isikul tasumata. Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine põhjendatud, kuna see ei täidaks karistuse eesmärke, sest hoolimata varasemalt määratud rahatrahvidest on isik jätkanud väärtegude toimepanemist. Seega ei ole rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke ning isikut tuleb karistada arestiga. Kohtuväline menetleja taotles Silver Griin’i karistamist arestiga 20 päeva. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek Silver Griin’i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegu arvesse võttes põhjendatud, kuid kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole 20 päevase arestiga saavutatavad, kohus leiab, et isikut on vaja karistada rangemalt, sanktsiooni maksimummääras. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki. On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Silver Griin’i näol on tegemist isikuga, keda viimati liiklusalase rikkumise eest karistati 17.03.2022.a otsusega LS § 201 lg 2 alusel arestiga 10 päeva ning viimati karistati isikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot, milline on senini tasumata. Selline isiku poolt korduvate väärtegude toimepanemine ilmestab isiku suhtumist õiguskorda ning eelnimetatud karistused ei ole teda mõjutanud, kuna ta jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et Silver Griin pani toime liiklusealase väärteo otsese tahtlusega. Seejuures tuleb arvestada, et isikul puudus igasugune objektiivne põhjus mootorsõidukit juhtida (sõitis autoga remonditöökojast koju), ka tuleb arvestada, et isik pani temale inkrimineeritava väärteo toime Tallinna linnas lõunasel ajal, kus üldteadaolevalt on liiklustihedus suur. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et isikul ei ole kunagi olnud mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu on tema sõiduoskus kontrollimata, ta ei oma ka kontrollitud teoreetilisi teadmisi ja seetõttu on tema ohtlikkus eriti suur. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates Silver Griin’i mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist ning tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv. Kohus ei pea võimalikuks Silver Griin’i suhtes lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu 4 on raske liiklusalane rikkumine, mille puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada aresti sanktsiooni maksimummääras, s.o isikule tuleb mõista LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest arest 30 päeva, millise kandmise alguseks tuleb lugeda 24.05.2023.a kell 11:
- Isik esitas mitmeid põhjendusi, miks ta ei saa kohe aresti kandma asuda, kuid ükski neist ei olnud mõjuv. Ka märgib kohus, et eelnimetatud asjaolud pidid olema isikule teada ka väärteo toimepanemise ajal, seega pidi isik arvestama võimalusega, et tema käitumine võib kaasa tuua tema isoleerimise perekonnast. Ka nähtub karistusregistri väljatrükist, et 17.03.2022.a otsusega mõistetud 10 päevane arest sai kantud alles 01.12.2022.a, seega puudub kohtul veendumus, et isik asuks tähtaegselt vabatahtlikult talle mõistetud karistust kandma. Samuti leiab kohus, et Silver Griin’i puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke. Ka puudub kohtul veendumus, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Kohus juhindub KarS § 48, § 56; VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108-111; §
- Merle Parts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5