ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses. 2. Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (
3.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kuna
alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist (ehk enne vastutusotsuse koostamist), ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
Tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine on taotluses jälgitav. Selliseks puudutatud isikule tõenäoliselt määratava maksukohustuse suuruseks (arvestades, et puudutatud isik oli äriühingu juhatuse liige 16.08.2021-26.01.2022)1 on 114 024,43 eurot, mis koosneb maksustamisperioodil 12.2021 tasumata käibemaksust summas 109 998,43 eurot ning intressist ümardatud summas 4026 eurot
lg 1 ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 c) ja 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p-d 22-23). Kohtule esitatud asjaolude pinnalt on usutav maksuhalduri hinnang, et äriühingu maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad puudutatud isiku teadlikule tegevusele, mille eesmärgiks oli hoida kõrvale maksude tasumisest ning viia ettevõtlusest välja raha maksuvabalt. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et äriühingu juhatuse liikmena korraldas puudutatud isik ebaõigete andmete deklareerimise äriühingu maksudeklaratsioonil ning jättis tegeliku maksukohustuse varjamise abil täitmata maksunõude tasumise korraldamise kohustuse. Puudutatud isik, teades, et osaühingul on maksuvõlg, ei teinud midagi selle tasumiseks, vaid korraldas äriühingul olemas olnud raha äriühingust välja viimise. Samuti organiseeris puudutatud isik äriühingu üleandmise variisikule. Seega viitab olemasolev teave, et äriühingu maksuseaduste rikkumised on taandatavad puudutatud isiku tahtlikule tegevusele. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu poolt tasumata jäänud maksukohustust. Maksuhaldur on toonud välja puudutatud isikule SKA poolt tehtud väljamaksed (brutotuluna kokku 7046,88 eurot) ning asjaolu, et puudutatud isikul on üks ülalpeetav. Seetõttu on usutav maksuhalduri järeldus, et puudutatud isiku sissetulekule oleks 5 Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 17; dtl 179. Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisad 16 ja 18; dtl-d 179 ja 183. 7 Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisad 19-21; dtl-d 184 ja 194. 8 Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 25; dtl 205. 6 3
8. Kohus nõustub MTA-ga, et puuduvad
Samuti ei ole möödunud
Äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Äriühingute ühinemisel läheb ühendatava äriühingu võlg
alusel üle ühendavale äriühingule; seega, kuigi ühendatav äriühing kustutati ühinemise tulemusel äriregistrist, läks tema maksuvõlg seaduse alusel üle ühendavale äriühingule ning maksuvõlg ei kustunud; asjaolul, et maksuvõlg tuvastati pärast ühinemist, ei ole tähendust, sest maksukohustus tekib seaduse, mitte maksuotsuse alusel; ka ei välista vastutusotsuse tegemist see, et ühendavale äriühingule maksuotsuse tegemisel ei olnud puudutatud isik ühendava äriühingu juhatuse liige; vastutusotsuse tegemisel on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mil maksuhaldur teeb kindlaks maksuvõla10. Ka käesoleval juhul on need eeldused täidetud, mistõttu ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud. Taotluse kohaselt on maksukohustus perioodist 12.2021, mistõttu hakkab aegumistähtaeg kulgema 20.01.2022. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud. MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et
lg 5 teises lauses sätestatud eeldused on täidetud, kuivõrd X TÜ-lt ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Maksuhaldur alustas maksuotsuse sundtäitmist 13.01.2023, tehes krediidiasutustele korraldused X TÜ pangakontode arestimiseks ning 12.01.2023 intressinõude nr 13-3/4508 sundtäitmist alustas MTA samal viisil 01.02.
. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Korteriomandi müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud. Kokkuvõttes leiab kohus seega, et maksuhalduri taotletav täitmistoiming on proportsionaalne. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingu lõpetamine tagatise esitamisega (
Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui puudutatud isik on esitanud tagatise. Maksuhaldur on selgitanud, et kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 114 024,43 eurot. 9 Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 26; dtl 235. Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 19. 11 Vt MTA 23.08.2023 taotluse lisa 11; dtl 77. 10 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.