KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-222 Tsiviilasi P. K.i hagi F. K.i vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1737 eurot Menetlusosalised esindajad ja Kohtuistung nende Hageja: P. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Kostja: F. K. (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja: N. L. (isikukood xxxx) 12.06.2023 RESOLUTSIOON
- Rahuldada P. K.i hagi F. K.i vastu.
- Vähendada Pärnu Maakohtu 27.07.2021 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 221-116558 P. K.ilt F. K.i kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates 07.01.2022 kuni F. K.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx).
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- P. K. (hageja) esitas 07.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 27.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-116558 väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ületas hageja seaduses ettenähtud tähtaega vastuväite esitamiseks ning maksekäsu kohtumäärusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine laps. Kostja seaduslik esindaja esitas 02.06.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse hageja ja kostja seadusliku esindaja kõigi kolme ühise lapse suhtes, millest kostja osas tegi kohus maksekäsu kohtumääruse 27.07.
- Alates 24.05.2021 elab kostja hageja juures, mistõttu puudus alus maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks. Hageja lisab, et olukord on oluliselt muutunud ning esineb alus elatise vähendamiseks 0-ni. Hageja kannab lapse ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil laps viibib tema hoole all. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja seadusliku esindaja kanda. Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja ja kostja seaduslik esindaja küll kohtuvad aeg-ajalt, kuid lapsele ei ole kostja seaduslik esindaja 300 eurot üle andnud, kostjale on ostetud vaid väiksemaid asju, näiteks kommi ja limonaadi. Hageja sõnul on kostja talle väitnud, et saab kostja esindajalt 50 eurot kuus. Hageja täpsustas, et kostja seaduslik esindaja annab kostjale 150 eurot võib-olla kahe-kolme kuu jooksul, mis teeb ühe kuu summaks 50 eurot. Kostja vastuväited
- Kostja esitas 27.12.2022 kohtule vastuse, milles selgitab, et esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuna hageja ei täitnud vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ja ei tee seda tänaseni. Kehtiva kohtumääruse alusel on vanematel ühine hooldusõigus kostja suhtes osaliselt lõpetatud ning kostja seaduslikul esindajal on ainuhooldusõigus kostja viibimiskoha ja hariduse osas. Selgituste kohaselt ostab kostja seaduslik esindaja kostjale regulaarselt riideid ja mänguasju, toetab teda rahaliselt ning katab meelelahutuskulud. Kostja lisab, et hageja viis kostja enda juurde omavoliliselt, millest kostja seaduslik esindaja teavitas ka Harku valla lastekaitsetöötajat. Kostja rõhutas, et hageja rikub kehtivat otsust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et kostja on elanud hageja juures kolm aastat, kuid viitas kohtuotsusele, mille järgi peaks kostja elama tema juures. Kostja seadusliku esindaja sõnul kohtub ta kostjaga vähemalt kord kuus ning annab kostjale sularahas üle kõik lastetoetused, mis on tema omad, samuti ostab ta kostjale riideid ja mänguasju oma raha eest. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et vaidlust ei ole selle üle, et hageja kannab lapse kulud seoses elamispinna, toiduga ja muu sellisega. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et alates jaanuarist annab ta igakuiselt kostjale 300 eurot ehk tema osa lasterikka pere toetusest. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
- Kohus tuvastas, et Pärnu Maakohus on teinud 27.07.2021 maksekäsu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-116558, millega hagejat kohustati kostjale tasuma elatist 193,00 eurot kuus alates 02.06.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 497 järgi võib kumbki pool nõuda maksekäsuga välja mõistetud elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
- Kohtupraktika kohaselt tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr 2-21-116558 maksekäsu tegemisel asjaolusid ei tuvastatud. Tsiviilasjas nr 2-21-116558 aluseks olnud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud, et avaldaja kinnitab, et võlgnik (hageja) ei osale lapse ülalpidamises. Olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb kohtul käesolevas menetluses tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
- Kohus on tuvastanud, et kostja on hageja ja N. L. ühine alaealine laps. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama ning PKS § 96 lg 1 kohaselt on tema vanem kohustatud talle ülalpidamist andma. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi Harju Maakohtu 16.06.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-11511 on hageja ja kostja seadusliku esindaja ühine hooldusõigus kostja osas lõpetatud ning ainuhooldusõigus viibimiskoha ja hariduse osas kostja seaduslikule esindajale üle antud, ei vaidle pooled selle üle, et kostja elab juba kolm aastat hageja juures. Muuhulgas ei vaidle kostja seaduslik esindaja vastu sellele, et hageja kannab lapse kulud seoses elamispinna, toiduga ja muu sellisega. Kohtu hinnangul täidab hageja seega oma ülalpidamiskohustust vahetult ning põhjendatud ei ole nõuda hagejalt elatise maksmist kostjale.
- Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama Kohtunik