KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-2852 Tsiviilasi Kalmer

) § 66 lg 1 p 3 ja p 12 järgi, kuna avaldaja perel on selle sissetuleku arvel vaja osta kodu kütmiseks vajalikud küttepuud ja insuliinipump lapsele. Kohtutäitur jättis

1. jaanuaril 2023 avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas selle peale
2. jaanuaril 2023 kaebuse, mida täiendas
3. veebruaril
4. Kohtutäitur jättis
5. veebruaril 2023 kaebuse rahuldamata. Küttepuude ostmiseks vajaliku summa arestimine ei ole lubatud (

§ 66lg 1 p 3).

Avaldaja elab XXXXXX. Elamu kütteallikaks on ahjud, mida köetakse briketi ja küttepuudega. Köetav pind on 200 m.² Avaldaja kasvatab nelja alaealist last. Perel ei ole kütteperioodiks vajalikke küttepuid. Küttepuid kulub ca 35 rm. Samuti ei ole lubatud arestida avaldaja alaelise lapse insuliinipumba ostmiseks vajalikku raha, Sellise raha arestimine ja äravõtmine on vastuolus heade kommetega (

§ 66lg 1 p-d 8 ja 12).

Kohtutäituri põhjendus, et kogumispensionide II samba väljamakse ei kuulu

§-s 130 nimetatud sissetuleku liikide hulka ja seetõttu ei kohaldu väljamakse arestimisel sissetuleku arestimise piirangud, ei ole seadusega kooskõlas. 2. Kohtutäitur vaidles avaldaja kaebusele vastu. Kogumispensionide II samba väljamakse arestimisel ei kohaldata

§-des 132 ja 133 sätestatud sissetuleku arestimise piiranguid. Võlgnikule on tagatud seaduses sätestatud mittearestitav sissetulek. Tõendamata on avaldaja väide, et tema perel ei ole vajaminevat küttepuude varu. Rahvastikuregistri kohaselt elab X talus lisaks avaldajale ja tema alaealistele lastele veel laste ema, avaldaja ema ning avaldaja täisealine laps. Kõigil isikutel on sissetulek olemas. Põhjendamatu on arvata, et kogu elamu kütte peab ostma avaldaja. Kohtutäitur ei ole arestinud eset, mille arestimine oleks vastuolus seaduse või heade kommetega. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kohtutäituril oli õigus arestida avaldajale tehtud kogumispensionide II samba väljamakse 4096 eurot 79 senti, sh kas 2 pensioni väljamakse on arestitav sissetulek ja kas avaldajal oli seda sissetulekut vaja ühe kütteperioodi küttepuude ning alaealisele lapsele insuliinipumba ostmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 114 alusel on kohtutäituril õigus arestida kogumispensioni II samba väljamakse alates
4. jaanuarist 2023.

§ 130

järgi ei ole kogumispensioni II samba väljamakse eraldi sissetuleku liik ja väljamakse arestimisel ei kohaldu

§-des 132 ja 133 sätestatud sissetuleku arestimise piirangud. Avaldajale on tagatud mittearestitav sissetulek seaduses sätestatud ulatuses. Avaldajale kuulub äriregistri väljavõtte kohaselt osalus kahes tegutsevas äriühingus (OÜ Agronopsik ja OÜ Vertetom) ning Mittetulundusühingus Koduharjutus. Avaldaja on eelnimetatud äriühingute juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja ei saa neist äriühingutest mingit sissetulekut. Samuti tegeleb avaldaja Valgamaa Kutseõppekeskuses mootorsõidukijuhi koolituste läbiviimisega. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks järeldada, et ta ei saa kütteperioodiks vajaminevat kütet soetada muude vahendite arvelt. Kohtutäituri seisukohast nähtuvalt elavad rahvastikuregistri kohaselt X talus lisaks avaldajale ja tema alaealistele lastele ka laste ema ning avaldaja ema ja avaldaja täisealine laps, kes saavad samuti sissetulekut. Avaldaja ei ole neid väiteid ümber lükanud ega esitatud laste ema ega oma ema konto väljavõtteid. Olukorras, kus elamus elab hulk täisealisi isikuid, kellel kõigil on mõistlik võimalus sissetulekut teenida või kes saavad riiklikku pensioni, ei pea kogu elamu kütet ostma avaldaja. Seda ei muuda ka asjaolu, et avaldaja arvates ei ole osa isikuid tema leibkonna liikmed. Avaldaja selgitus, et tema laste ema ei kuulu temaga samasse leibkonda, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei nõustunud maakohus avaldajaga, et avaldaja ema panust tuleks käsitada millegi eraldiseisvana. Avaldaja on ise selgitanud, et tema ema ostab igal aastal ise 10 rm puid. Maakohtule teadaolevalt loetakse keskmise 100-ruutmeetrise maja küttekuluks 10 rm aastas. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema küttekulu oleks sellest suurem. Avaldaja on köetava pinna suuruseks märkinud 205 m

1. Seega võiks tema kodu keskmine küttekulu olla umbes 20 rm aastas. Kui 10 rm sellest ostab avaldaja sõnul tema ema, siis tuleks ülejäänud X talus elavatel täiskasvanutel kokku leida raha 10 rm puude omandamiseks. Avaldaja on esitanud arvestuse, mille kohaselt on 20 rm lepa maksumus 2400 eurot. Seega on 10 rm hind selle arvestuse kohaselt 1200 eurot. Kuna lisaks avaldajale ja tema emale elavad samas talus ka laste ema ja avaldaja täisealine poeg, tuleb avaldajal ja nimetatud isikutel leida igaühel küttepuude ostmiseks umbes 400 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et avaldaja sellist summat muudest sissetulekutest aasta jooksul leida ei suuda. Avaldaja kontoväljavõtte kohaselt, mille kohtutäitur esitas
2. märtsil 2023, oli avaldaja töötasu OÜ-st Vertetom
3. aasta juulis ja augustis ca 1000 eurot (neto). Avaldaja ei ole usaldusväärselt selgitanud, miks ta OÜ-st Vertetom enam tulu ei saa. Kokkuvõttes leidis maakohus, et avaldaja väide muude vahendite puudumise kohta küttevaru soetamiseks ei ole eluliselt usutav. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema alaealine laps vajaks insuliinipumpa. Tõendid on esitatud üksnes selle osalise rahastamise otsuse kohta, mis aga ei näita meditsiinilist vajadust. Avaldaja selgitas kohtule, et ta ei saa retsepti esitada kuna tema lapsele on retsept
4. a juba väljastatud. Sellest saab järeldada, et lapsel on insuliinipump juba olemas. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et avaldaja lapsele oleks vältimatult vaja soetada uus insuliinipump. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja seoses insuliinpumbaga pöördunud tõendi saamiseks lapse raviarsti ja Lastefondi poole, aga raviarsti arvamust edastatud ei ole. Seega on ainus võimalus, kui kohus nõuab ise raviarstilt arvamuse lapse uue insuliinipumba vajalikkuse kohta. Maakohus ei analüüsinud avaldaja kulusid ning on avaldajat ja juriidilisi isikuid käsitanud ühe isikuna. Avaldajal on mitmed täitemenetlused, mis vähendavad tema finantsvõimekust. Seadus lähtub leibkonnast ja vald on selle kohta väljastanud tõendi. Vertetom OÜ ja avaldaja on sisuliselt pankroti äärel. Küttepuude vajadus X elamus on keskmisest tunduvalt suurem, sest majal ei ole soojustust. Maakohus on sisuliselt asunud seisukohale, et hoolimata finantsseisust peaks avaldaja omastama raha juriidilistelt isikutelt, et tagada vajaminev kütteseadmete remont ca 6000 eurot, insuliinipump ca 3600 eurot + igakuised tarvikud ja jooksvad kohustused. Eraisikuna tuleb avaldajal leida võimalus taastada elamus kamin ja vahetada korstnapitsid, sest kamina kütmine on keelatud ja korstnapitside kohta on määratud tähtaeg remondiks.
6. Kohtutäitur on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud kaebuse põhjendatult rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid oma määruses (TsMS § 654 lg 6).
8. Avaldaja palub kohtul nõuda lapse raviarstilt välja tõendi, et lapsele on vaja insuliinipumpa. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selle tõendi kogumise taotlust rahuldada. Maakohtu järeldus, et lapsel on insuliinipump juba olemas, on õige. Muu hulgas saab seda järeldada avaldaja enda selgitustest, mille kohaselt on tema lapsele insuliinipumba retsept väljastatud aastal
9. Tervise- ja tööministri
10. detsembri
11. a määruse nr 86 „Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“ (määrus) § 44 sätestab, millistel juhtudel võtab Tervisekassa diabeedihaigele kindlustatud isikule vajaliku insuliinipumba eest tasu maksmise kohustuse üle. Avaldaja on maakohtule esitanud retseptid insuliinipumba infusioonivahendite (dtl 77), lantsettide (tdl 81) ja reservuaaride (dtl 82) väljastamiseks. Avaldaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu järeldust, et avaldaja lapsel on insuliinipump olemas. Avaldaja on kohtule ise selgitanud, et lapsele on ostetud pump aastal 2019 ja kuna pole möödas viis aastat, siis uut retsepti ei väljastata (dtl 75). Seega on lapsel insuliinipump olemas ja retseptid on esitatud vajaminevate tarvikute kohta. Tarvikute retseptidest nähtuvalt on avaldaja laps sündinud
12. aastal. Määruse § 44 lg 2 järgi võtab Tervisekassa määruses sätestatud näidustuste korral 5–18-aastasele diabeedihaigele kindlustatud isikule vajaliku insuliinipumba ostmisel tasu maksmise kohustuse üle ühe insuliinipumba eest viie kalendriaasta jooksul või nelja kalendriaasta jooksul, kui insuliinipump ei ole kasutajast mitteolenevatel põhjustel töökorras pärast 4 neljandat kasutusaastat. Lähtuvalt eelnevast ei väljastata avaldaja lapsele praegu retsepti uue insuliinipumba jaoks, mille eest tasumise kohustuse võtaks üle Tervisekassa. Avaldaja ei ole ka väitnud, et lapsele oleks uut insuliinipumpa vaja mingil objektiivsel põhjusel (nt põhjusel, et olemasolev pump ei ole töökorras). Avaldaja on määrusakaebuse lisana esitanud e-kirjavahetuse (dtl 161–163) lapse raviarstiga, milles avaldaja kirjutab, et kohalik omavalitsus on talle vastanud, et uus insuliinipump ei ole tingimata hädavajalik, vaid tegemist on mugavusvahendiga ja seega seda ei kompenseerita. Arst on selle peale palunud pöörduda pumba kompenseerimiseks Lastefondi poole. Eeltoodust tulenevalt saaks arst väljanõutava tõendiga kinnitada vaid seda, et lapsele on põhimõtteliselt insuliinipumpa vaja, kuid ei saaks ümber lükata avaldaja enda väidetut, et lapsel on see abivahend juba olemas. Ringkonnakohus leiab, et heade kommetega vastuolus olevaks

§ 66

lg 1 p 12 mõttes ei saa pidada olukorda, kus võlgniku ülalpeetaval on insuliinipump olemas ja võlgnik ei saa talle tehtud väljamakse arestimise tõttu osta uut pumpa enne seaduses sätestatud uue retsepti väljastamise aega. Avaldaja pensionifondi II samba väljamakse arestimine ei ole vastuolus seadusega ega heade kommete vastane. Kohtutäitur ei ole arestinud

§ 66

lg 1 p-s 8 sätestatud võlgniku perekonnaliikme kehapuude tõttu vajalikku abivahendit ega p 12 järgi muid asju, mille arestimine on seaduse või heade kommetega vastuolus. Samuti ei ole avaldaja esile toodud asjaolud avaldaja taotletud summa aresti alt vabastamise aluseks.

1. Avaldaja ei ole määruskaebuses käsitlenud küttepuude ostmisega seotud asjaolusid ja põhjendusi, mis annaksid ringkonnakohtule aluse jõuda teistsugusele järeldusele kui maakohus. Avaldaja on määruskaebuses ja selle täiendustes tuginenud oma raskele majanduslikule olukorrale, kuid see ei anna alust pidada kohtutäituri toiminguid ebaseaduslikuks ja määruskaebust rahuldada. Seetõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks vastata avaldaja määruskaebuse ülejäänud väidetele.
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäituril ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 5