← Eesti

2-22-11917/63

Obsah (8)§ 325§ 475§ 477§ 162§ 172§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-1191

) § 325 järgi. Kostja keeldus menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning need jäeti tema postkasti. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. veebruaril
  2. Kostjale toimetati
  3. mail 2023 täiendavate nõuetega hagiavaldus koos lisade ja kohtukutse
  4. juuni 2023 kohtuistungile ning
  5. märtsi 2023 kohtumäärusega kätte

§ 325järgi.

Kostja keeldus menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning need tagastati kohtule (Politsei- ja Piirivalveameti selgitused 29. mai 2023 vastuses). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku tervikvastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates kättetoimetamisest. Hagile vastamise 5

(10)tähtpäev saabus
  1. juunil
  2. Kostja hagile ei vastanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile, mis toimus
  3. juunil
  4. Menetluse edasine käik
  5. Hageja jäi kohtuistungil hagis toodud nõuete juurde. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu 100 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
  7. Esmalt selgitab kohus, et hageja nõue alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks kuulub lahendamisele hagimenetluse sätete järgi. Ülejäänud hageja nõuded kuuluvad lahendamisele hagita menetluse sätete järgi

§ 475

lg 1 p-i 13 ja § 613 lg-te 2 ja 4 kohaselt (vt ka Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX p 12). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (

§ 477lg 3).

Kohus lahendab asja sisuliselt.

  1. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks (I). Edasi käsitleb kohus hageja nõudeid kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutusete väljamõistmiseks (II), seejärel elektrisüsteemi välja vahetamisega seonduvat nõuet, ning lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise üle (III). I
  2. Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks. Hageja on välja toonud, et elektri- ja kütteleping on olnud kostja nimel.
  3. jaanuaril 2022 esitas G. küttearve nr XXX summas 274,20 eurot, millest ½ osa ehk 137,10 eurot tasus hageja kostja pangakontole. Lisaks tasus hageja kostjale samal kuupäeval ½ osa Eesti Energia arvest nr XXX, s.o 9 eurot. Kuna kostja jättis teenusepakkujatele tasumata, siis tasus hageja nimetatud arved ise täies mahus ära
  4. augustil
  5. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1032 lg
  6. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 esimene lause sätestab, et VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ning nende kaasomandi osade suurused on kummalgi ½. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal ja kostjal seadusest tulenev kohustus kanda kinnisasjaga seotud kulusid vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Hageja tegi kostjale ½ küttearvest ja ½ elektriarvest ülekanded, et kostja tasuks need arved teenusepakkujatele. Kuna kostja arveid teenusepakkujatele ära ei tasunud, siis tasus hageja arved teenusepakkujatele ise ära. Seega tahtis hageja kostja rikastamiseks täita kohustust, mis langes hiljem ära, sest hageja tasus arved teenusepakkujatele ise ära. 6

(10)Hageja on tõendanud, et ta on tasunud kostjale 146,10 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue alusetult saadud 146,10 euro tagastamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 146,10 eurot. II
  1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste – katuse vahetusega tekkinud kulude – 10 371,37 euro hüvitamiseks. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest (vt eeltoodud sätete kohaldamise osas ka Riigikohtu
  2. novembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p-d 14 ja 15). Hageja ja kostja on XXX asuva kinnisasja kaasomanikud ning nende kaasomandi osade suurused on kummalgi ½. Hageja on välja toonud, et kaasomanikele kuuluv maja on ehitatud XXX-ndatel aastatel ning ehitisregistri andmetel on elamu kasutuselevõtu aeg XXX. Katusel kasutatud asbesteterniidi kasutusajaks loetakse XXX aastat. Maja katusekatte vahetas hageja välja seetõttu, et see oli amortiseerunud. Katus lasi läbi ja ohustas maja kandekonstruktsioone, sest garaažipealse toa akna kohal on fassaadikahjustused. Ka kostja ise teavitas hagejat, et katus laseb läbi. Samuti oli korsten lõhki ja tuleohtlik. Kohus leiab, et hageja on välja toonud asjaolud, millest nähtuvalt oli katus amortiseerunud. Elamu katuse vahetus oli vajalik elamu säilitamiseks. Amortiseerunud katuse vahetamist saab lugeda vajalikuks kulutuseks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Hageja on esitanud kohtule tõendina kaks hinnapakkumist. M.O. hinnapakkumine katuse vahetuse osas oli 17 700 eurot (sh käibemaks) ning A.T. hinnapakkumine oli 21 571,85 eurot (sh käibemaks). Hageja on selgitanud, et pakkumised olid erinevate katusekattematerjalide kohta. Hageja valis pleki (A.T. hinnapakkumine), kuivõrd selle eluiga on pikem ja selle omadused sobisid maja asukohta arvestades paremini. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et hageja sõlmis katuseehitustööde tegemiseks lepingu A.T. ning tasus pärast tööde ülevõtmist arve summas 20 742,74 eurot. Hageja palub kostjalt sellest välja mõista ½ ehk 10 371,37 eurot. Nimetatud summa vastab kostja kaasomandi osa suurusele, milleks on ½ kaasomandist. Kohus leiab, et hagejal kaasomanikuna oli õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid (vahetada katus) teise kaasomaniku (kostja) nõusolekuta ning hagejal on õigus nõuda teiselt kaasomanikult (kostjalt), et ta hüvitaks vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel, st võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (AÕS § 72 lg 4). Kohus leiab, et hageja nõue katuse vahetusega tekkinud kulude 10 371,37 euro hüvitamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 371,37 eurot. 7
(10)
  1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi säilitamiseks tehtud kulutuste – maja ülalpidamisega seotud kulud seoses soojusenergia tarbimisega – 474,81 euro hüvitamiseks. Hageja on välja toonud, et kostja on jätnud tasumata soojusenergia tarbimisega seotud arved, mistõttu pidi need arved hageja ise ära tasuma. Hageja leiab, et tegemist on kaasomandi säilitamiseks tehtud vajalike kulutustega, sest majas kütte välja lülitamine sügis- ja talveperioodil oleks majale võinud pöördumatuid kahjustusi tekitada, sh veetorude külmumine ja lõhkemine. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 75 lg 1 ja § 72 lg 4 ning VÕS § 69 lg
  2. Majandamiskulude hüvitamist on võimalik nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Nõudeid kaasomandi suhtes tehtud kulude (sh majandamiskulude) hüvitamiseks saab esitada üksnes see isik, kes selle kulu on kandnud. Omavahelises suhtes kehtivad kaasomanike vahel AÕS § 75 ja VÕS § 69 lg 2, mille kohaselt tekib kohustuse täitnud kaasomanikul teise kaasomaniku vastu tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi (vt ka Riigikohtu
  3. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11 p 12). Hageja on esitanud kohtule tõendina soojusenergia tarbimise arved (G.T.A. ja A.T.K. arved). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 562,25 eurot, mille hageja tasus
  4. augustil 2022 (arve sisaldas ka võlgnevust eelnevatest perioodidest). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 167,47 eurot, mille hageja tasus
  5. detsembril 2022 (arve sisaldas ka võlgnevust eelnevatest perioodidest). Arve nr XXX kohaselt kuulus tasumisele 219,90 eurot, mille hageja tasus
  6. jaanuaril
  7. Tasumiste kohta on hageja esitanud kohtule konto väljavõtte. Kõik soojusenergia arved on esitatud hagejale või kostjale
  8. aastal. Hageja on välja toonud, et
  9. aastal ei elanud kaasomanikud majas. Kohus leiab, et soojusenergia tarbimisega seotud kulud on kaasomandi säilitamiseks vajalikud ning majas kütte välja lülitamine sügis- ja talveperioodiks võib kaasomandile kahju tekitada, sh veetorude külmumise ja lõhkemise näol. Hageja on tõendanud, et ta on tasunud soojusenergia eest 949,62 eurot. Hageja palub kostjalt sellest välja mõista ½ ehk 474,81 eurot. Nimetatud summa vastab kostja kaasomandi osa suurusele, milleks on ½ kaasomandist. Kohus leiab, et hageja nõue majandamiskulude (soojusenergia tarbimisest tekkinud kulude) 474,81 euro hüvitamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 474,81 eurot. III
  10. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, milles palub anda hagejale luba siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kostja kasutusse antud esimese korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Hageja on
  11. jaanuari 2023 istungil selgitanud, et kaasomanikud on sõlminud notariaalse kaasomandi kasutuskorra, mille järgi on
  12. korruse ruumid kostja kasutuses. Hageja tõi välja, et maja on ehitatud XXX-ndatel. Elektrisüsteemis kasutatud materjalide eluiga on varieeruv, kuid üldiselt loetakse XXX aastat vana süsteem amortiseerunuks ja see vajab välja vahetamist. Hageja leiab, et majas on eluohtlik elada, sest
  13. korruse elektrisüsteemist võib saada surmavaid elektrilööke ja süsteem on tervikuna tuleohtlik ohustades ka hageja omandit. Elektrik on teinud kostja kasutusse antud
  14. korruse ruumides vaatluse ning elektriku hinnangul on olukord 8
(10)mitterahuldav. Harukarpides seintel on pruuniks värvunud plastmassisolatsiooniga alumiiniumkaabliühendused. Duširuumis on olukord eluohtlik, sest laest ripuvad alla kahesoonelised igat liiki elektrikaablid-juhid, mis ulatuvad nii dušisegistini kui ka toetusid pesukuivatusrestini. Elektrik tõi välja, et vastavalt seadme ohutuse seaduse nõuetele on need paigaldise kohad nõuetele mittevastavad (juhistike paigaldusviisid, ristlõigete vastavus, juhistike sobivus ja töökindlus, juhistike ristlõike vastavus koormusvoolule ja pingekaole, elektrilöögi vastane kaitse). Paigaldise osa ei tohi selles olukorras kasutada, kuna see kujutab ohtu selle ümbruses toimuvale tegevusele ja isikutele. Hageja on esitanud kohtule tõendina elektriku paikvaatluse protokolli ja fotod. Samuti on hageja esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et hageja teavitas kostjat elektrisüsteemi väljavahetamise vajadusest juba
  1. aastal. Hageja kirjadest nähtub, et kostja ei reageeri hageja korduvatele kirjadele. Esitatud asjaoludel on hageja nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 72 lg 4, mille kohaselt on kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Notariaalsest kaasomandi kasutuskorrast nähtub, et kostja kasutuses on
  2. korrus ning lisaks garaaž, hageja kasutuses on elamu
  3. korrus ning lisaks garaažipealne tuba. Kelder ning hoov on ühiskasutuses (kokkuleppe p-d 2.1.
  4. – 2.1.3.). Kohus märgib, et kaasomanike kaasomandis on ka ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, sealhulgas elektrisüsteem, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks. Seejuures on ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, sealhulgas elektrisüsteem, mis on üks tervik, kaasomanike kaasomandis vaatamata sellele, et ühiskommunikatsioon läbib kostja kasutusse antud ruume (vt ka Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11 ja seal viidatud praktika). Seetõttu vastutavad kaasomanikud ühiselt ka elektrisüsteemi korrashoiu eest. Kuna
  5. korruse ruumid on notariaalse kasutuskorra kokkuleppega antud kostja valdusesse, siis puudub hagejal ilma kostja nõusolekuta luba
  6. korruse ruumidesse sisenemiseks ja seal kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Hageja on välja toonud asjaolud ja tõendanud, et maja elektrisüsteem on amortiseerunud ning see kujutab ohtu kogu majale ning seal viibivatele inimestele. Kohus leiab, et hagejal on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid – vahetada välja elektrisüsteem ja asendada see uuega ning teha selleks vajalikke töid – teise kaasomaniku (kostja) nõusolekuta. Kohus rahuldab hageja nõude ja annab hagejale loa siseneda ja viibida koos elektrikutega ilma kostja nõusolekuta kõikides kostja kasutusse antud
  7. korruse ruumides asukohaga XXX , elektrisüsteemi välja vahetamiseks ja uuega asendamiseks ja selleks vajalike tööde teostamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 172

lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus märgib, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu 02.06.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 18). Käesolevas asjas menetleb kohus hageja nõudeid nii hagimenetluse kui hagita menetluse sätete järgi. Kohus rahuldas hageja hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9

(10)16.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 100 eurot. 17.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.