KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1889 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1 p-de 1-3 sätestatud alused ning § 68 p-des 1, 3, 6, 7 ja 9 nimetatud põhimõte. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.

1. X saabus Eestisse lennukiga Belgia kaudu 14.08.2023, kasutades selleks Horvaatia IDkaarti nr XXXXXX (kehtivusega 12.09.2021-12.09.2031), mis oli väljastatud X (sünd. XX XX XXXX) nimele. PPA tuvastas 23.08.2023, et X osutas Tallinnas, aadressil xxxxxxx raha eest seksuaalteenuseid. X esitas PPA-le X nimega isikut tõendava dokumendina Horvaatia IDkaardi nr XXXXXXX. PPA ametnikul tekkis kahtlus esitatud dokumendi autentsuses. PPA koostas 23.08.2023 dokumendi uurimise akti nr 156/2023, millega tunnistas X poolt esitatud Horvaatia ID-kaardi X nimele võltsinguks. Isiku asjade läbivaatuse käigus avastati isiku telefonist Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi nr XXXXXX foto, mille kohaselt oli pass väljastatud X (sünd. XX XX XXXX) nimele. 3-23-1889 1.
2. PPA kontrollis 24.08.2023 puudutatud isiku isikuandmeid ning tuvastas, et isiku suhtes on Hollandi poolt kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld 19.10.2022-11.04.
3. 1.
4. Vene Föderatsiooni kodanik X (sünd. XX XX XXXX) peeti 24.08.2023 kell 13.00 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 15 lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse järelevalveametnike poolt 48 tunniks kinni, aadressil xxxxxxxxx. Isik toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 51, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Puudutatud isikul on Hollandi poolt kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld ja tal puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas 25.08.2023 isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052271425 Eestist lahkumiseks. 1.4. Puudutatud isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Puudutatud isik ei ole välismaalasena usaldusväärne isik, kuivõrd ta rikkus Eesti õigust ebaseadusliku viibimise ja võltsitud dokumentide ametivõimu esindajale esitamisega, ei ole aidanud kaasa tema Schengenisse saabumise ja Schengenis viibimise asjaolude väljaselgitamisel, ei avalda PPA-le oma Vene Föderatsiooni passi asukohta. Seega võib eeldada, et isik ei aitaks vabaduses viibides tema väljasaatmise menetluses kaasa ja võib hakata end varjama. Puudutatud isik on juba seda teinud, kui sai teada, et Holland ei rahuldanud tema rahvusvahelise kaitse taotlust ning selle asemel, et koduriiki naasta, asus isik ennast võltsitud identiteediga varjama. PPA on teinud puudutatud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse, kuivõrd isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 72lg 2 p 1).

1.5. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht. Puudutatud isiku sõnade kohaselt paigutati ta Hollandis välismaalase väljasaatmise avatud keskusesse ja siis öeldi, et deporteeritakse Venemaale. Enne seda pannakse isik kinnisesse keskusesse kuni deporteerimiseni. Puudutatud isik ei olnud sellega nõus ja lahkus keskusest (

§ 68p 1).

PPA on isikusamasuse tuvastanud puudutatud isiku telefonis oleva Venemaa sisepassi foto ja Hollandi vastuse ning isiku enda sõnade alusel, kuid PPA peab isikusamasust ja kodakondsust veel tuvastama. Selleks on vajalik Venemaa saatkonna kinnitus, et puudutatud isiku puhul on tegemist Venemaa kodanikuga ja isiku Venemaa passi andmed on ehtsad, mis arvestades poliitilist olukorda ei õnnestu 48 tunni jooksul (

§ 68p 3).

Puudutatud isik viibis Schengenis ja Eestis ebaseaduslikult (puudutatud isikul puuduvad võimalused Eestis viibimise seadustamiseks; tulenevalt VMS § 911 lg-st 1 ei ole isikul võimalik Eestis viisat saada ega tulenevalt VMS § 216 lg 1 p-st 1 elamisluba taotleda). Puudutatud isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmine (

§ 68p 6).

1.

1. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma, mida on oma varasema käitumisega kinnitanud. Puudutatud isikul oli Schengenis viibimise ajal mitme Euroopa Liidu liikmesriigi võltsitud dokument (ID-kaardid, juhiload, passid). Seega on puudutatud isikul võimalus võtta endale uus identiteet ja vormistada uued isikut tõendavad dokumendid. 1.
2. Puudutatud isik saabus Eestisse 14.08.2023, ehk Hollandi poolt 19.10.2022 kehtestatud Schengeni sissesõidukeelu kehtivuse ajal (

§ 68p 7).

Puudutatud isik lahkus Hollandist välismaalaste väljasaatmiskeskusest, et hoida väljasaatmisest kõrvale (

§ 68p 9).

1.8. Puudutatud isik ei täitnud VMS §-dest 18 ja 19 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Isik ei avaldanud oma Venemaa passi asukohta, mis võimaldaks tuvastada dokumendi ehtsust ja isikusamasust ning kodakondsust, samuti mille olemasolu kiirendaks ja lihtsustaks oluliselt puudutatud isiku väljasaatmist Venemaale. Arvestades, et Eestil on otsepiir Venemaaga, siis passi olemasolu võimaldaks PPA-l viia väljasaatmine lõpuni 48 tunni jooksul. 2

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Puudutatud isik hakkab vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale hoiduma, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. 1.10. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

1. PPA jäi 25.08.2023 istungil taotluse juurde. PPA selgitas, et isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi, kuid abivajajaid on ka teisi ning see võtab aega.
2. Puudutatud isik vaidles 25.08.2023 istungil taotlusele vastu. Isik ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida. Talle ei tagata arstiabi, kuigi ta on seda taotlenud. Samuti tahtis puudutatud isik teada, miks ei võiks ta oodata kuskil väljaspool kinnipidamiskeskust kuni saabub Vene Föderatsiooni saatkonnast vastus. Vastuseks kohtu selgitusele, et PPA taotluse kohaselt esineb isiku suhtes põgenemisoht, teatas isik, et kuidas ta saakski põgeneda, kui tal dokumente ei ole. Võltsitud dokumentide saamine aga võtab kaua aega. Isik ise ei ole saatkonnaga ühendust võtnud, kuivõrd PPA lubas seda ise teha. Isik aga soovib saatkonnaga suhelda, et taotleda dokumente. Hetkel asub kehtiv Vene Föderatsiooni sisepass Belgias Michaeli nimelise administraatori käes. Isik selgitas, et jättis oma asjad 14.08.2023 Michaeli kätte, kui tuli Eestisse, sest ei tahtnud neid kõiki kaasa võtta. Vastuseks kohtu küsimusele, kas isik on elanud Hollandis, teatas isik, et on küll, aga lahkus sealt, sest läks poiss-sõbrast lahku. Isik selgitas, et Hollandis viibis seaduslikul alusel, sest taotles rahvusvahelist kaitset, mida talle aga ei antud. Isik kinnitas istungil, et oleks nõus koheselt lahkuma Vene Föderatsiooni. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Juhindudes

§ 23

lg-test 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.10.2023 (kaasa arvatud). 5.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA on piisavalt põhistanud oma taotlust, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta. 6. Puudutatud isikule on tehtud 25.08.2023 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052271425 (dtl 14). Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada selleks, et tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui tagasisaatmisotsuse täitmine väljasaatmise teel võib igale konkreetsele olukorrale antud hinnangut arvestades asjaomase isiku käitumise tõttu ebaõnnestuda, võivad liikmesriigid võtta sellelt isikult kinnipidamise teel vabaduse (vt Euroopa Kohtu 10.03.2022 otsus Landkreis Gifhorn, C-519/20, p 37). Väljasaatmine viiakse lõpuni viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (

§ 18lg 1).

Käesoleval juhul on puudutatud isik peetud 24.08.2023 kell 13.00 kinni

§ 15lg 1 alusel (dtl 21).

Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Vaidlus puudub, et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole, mistõttu ei saa tema 3

§ 23

lg 1 alusel halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. 7. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud.

Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes

§-st 68. Kuigi PPA leiab, et põgenemisoht esineb vastavalt

§ 68

p-dele 1, 3, 6, 7 ja 9, siis ei asu kohus nende kõigi nimetatud eelduste täidetust kontrollima. Juhul, kui üks

§-s 68 nimetatud alus esineb, ei pea kontrollima teiste aluste esinemist.

1. Lisaks õigusaktis toodud alustele võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka muid isikuga seotud asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)
3. Tulenevalt

§ 68

punktist 9 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. Taotluse kohaselt lahkus puudutatud isik omavoliliselt Hollandi välismaalaste väljasaatmise keskusest, kui sai teada, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata (vt digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 38). Asjaolu, et isik lahkus Hollandist enne rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppu, nähtub ka küsitluse protokollist (dtl 29). Seega on täidetud

§ 68punkti 9 eeldused.

On suur tõenäosus, et ka käesoleval juhul võib isik leebemate järelevalvemeetmete (

§ 10lg 2) kohaldamisel lahkuda leebema järelevalvega majutuskeskusest.

Kuigi 25.08.2023 kohtuistungil on puudutatud isik selgitanud, et kuidas ta saaks põgeneda, kui tal puuduvad kehtivad reisidokumendid. Siinkohal selgitab kohus (nagu ka kohtuistungil), et põgenemine ei tähenda üksnes teise välisriiki liikumist, vaid põgenemisoht esineb ka juhul, kui on tõenäoline, et isik võib asuda riigisiseselt ennast varjama. Seejuures on isik kinnitanud 25.08.2023 kohtuistungil, et ta on teadlik, kuidas uusi võltsitud dokumente taotleda. Asja materjalidest nähtuvalt on isik seda ka varem teinud, kui kasutas võltsitud dokumenti, et siseneda Eesti Vabariiki (dtl 28), samuti esitas isik PPA-le 23.08.2023 võltsitud Horvaatia ID-kaardi (dtl 37), mille täielik võltsitus on tuvastatud (dtl 5).

1. Isikul puuduvad Eestis sugulased, samuti kindel elukoht. Kuigi isik selgitas 25.08.2023 kohtuistungil, et kui ta vabaneks kinnipidamiskeskusest, siis asuks ta elama oma sõbra Dmitri juurde. Samas ei osanud puudutatud isik nimetada väidetava sõbra perekonnanime ning nimetatud isikuga tutvus isik alles 14.08.
2. Sellest johtuvalt ei pea kohus ka väga usutavaks, et isikul oleks kindel elukoht Eestis, kuhu minna. Teisalt oleks sissesõidukeelu olemusega vastuolus, kui isikul oleks võimalik viibida kehtiva sissesõidukeelu ajal siiski Schengeni viisaruumis. Vaidlus puudub, et puudutatud isiku suhtes on Holland kohaldanud Schengeni sissesõidukeeldu 19.10.2022-11.04.2024 (dtl-d 31 ja 37).
3. Kuigi tegemist on prognoosotsusega, siiski on eelnevalt piisavalt põhistatud, miks esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik võib vabaduses viibides asuda ennast varjama ja väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. 1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi Euroopa Komisjoni
4. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.
5. 4

§ 10lg 2) kohaldamine pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu.

Puudutatud isiku varasem käitumine (omavoliline lahkumine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal teisest Euroopa Liidu liikmesriigist; võltsitud dokumentide kasutamine reisimiseks) annab alust kahtluseks, et isik ei järgiks suure tõenäosusega leebemaid järelevalvemeetmeid ega oleks PPA-le enam haldusmenetluses kättesaadav. Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (

§ 10lg 1).

13. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Puudutatud isik avaldas küll 25.08.2023 kohtuistungil, et talle ei ole arstiabi osutatud, kuigi ta on seda soovinud. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et kinnipidamiskeskuses on ka teisi abivajajaid ning see võtab aega. Kohtul puudub alus neis PPA väidetes kahelda.

1. Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärgi saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
2. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 25.08.2023 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud.
3. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg-d 11 ja 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5